Sa oled siin

IWC

IWC ehk Vaalapüügi Reguleerimise Rahvusvaheline Konventsioon
 

1946. aasta 2. detsembril kirjutati Washingtonis alla Vaalapüügi Reguleerimise Rahvusvaheline Konventsioon (International Convention for Regulation of Whaling), mille eesmärgiks oli kindlustada vaalavarude kaitse ja seeläbi võimaldada vaalatööstuse jätkusuutlik areng.
 

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon

Vaalanduse komisjon

Konventsiooni ellurakendamiseks on loodud Rahvusvaheline Vaalanduse Komisjon (IWC – International Whaling Commission), kelle ülesandeks on jälgida ja vajadusel täiendada/parandada meetmeid, mis konventsioon ette näeb ülemaailmse vaalanduse reguleerimiseks. Sellisteks meedeteks on näiteks:

  • teatud liikide täielik kaitse
  • kaitsealade loomine vaaladele
  • limiitide kehtestamine püütavate vaalade arvule ja suurusele
  • püügiaegade ja -kohtade määratlemine
  • tiinete ja imetavate vaalade püüdmise keelamine
Lisaks sellele on vaalakomisjoni ülesandeks püügiaruannete ning statistiliste ja bioloogiliste aruannete koostamine.
Samuti tegeleb komisjon vaalauuringute koordineerimise ja rahastamisega, teaduslike uurimitööde publitseerimisega jne.

Liikmelisus

Vaalakomisjon on avatud kõikidele riikidele, kes on konventsiooniga liitunud. Komisjoni kuulub iga riigi esindaja koos ekspertide ja nõunikega.
Tänaseks on organisatsiooniga liitunud 83 riiki.

Moratoorium

Teaduslike andmete puudulikkuse ja seetõttu erinevate vaalapopulatsioonide seisu ebaselguse tõttu otsustas 1982 aastal komisjon kehtestada ajutise keelu kommertsvaalandusele. Seejärel hakkas komisjon koostama majandamiskava, mis põhineks korralikel teaduslikel andmetel ja arvestaks ka teisi aspekte, nagu kontroll ja järelevalve, tapmismeetodite humaansus jne. Kahjuks ei ole siiani suudetud seda kava lõplikult kinnitada ja rakendada.
Hetkel käivad põhilised vaidlused komisjonis selle üle, kas kehtestatud moratoorium lõpetada või mitte. Ühed väidavad, et üleüldine moratoorium ei ole vajalik, kuna mõnedes populatsioonides püüdmine on täiesti lubatav ja ka teatud piirkondades vajalik (nii vaaladele kui inimestele). Teised jälle kardavad, et kommertsvaalanduse jätkumisel ei suudeta tagada ka ohustatud populatsioonide kaitse.

Eesti liitumine ja seisukoht

Taasiseseisvumise algusaastail oli meil siseriiklikult palju keerulisi ja kiiret lahendamist nõudvaid probleeme ning ka majanduslikud võimalused olid küllaltki piiratud. Tänaseks on meie looduskaitse süsteem paika loksunud ja ressursid, nii inimjõus kui rahalised, on tublisti kosunud. Seetõttu oleme otsustanud ka ülemaailmsete probleemide lahendamisel hakata rohkem kaasa rääkima. Vaalade kaitse on just üks selliseid valdkondi. Vaalad ei ole mitte ainul rühm suhteliselt ohustatud liike, vaid nad on suuresti ka looduse ja looduskaitse sümboliks.
Eesti ei kavatse kindlasti hakata tegelema vaalapüügiga.
 
Põhimõtteliselt oleme me astu kommerts eesmärkidel toimuvale vaalapüügile aga toetame kontrollitud ja piiratud säästlikku vaalapüüki, mille eesmärgiks on teatud piirkondade, nagu Gröönimaa või Island traditsioonilise vaalapüügi elus hoidmine.
Moratooriumi lõpetamisega peab olema väga ettevaatlik isegi siis, kui lepitakse kokku jätkata vaalapüüki rangete teaduslike uuringute alusel. Probleem on selles, et teadlaste soovitused võivad teatud juhtudel olla vastukäivad, ebapiisavad, hilinenud jne. Näiteks teadlaste soovitustel põhinevate kvootide kasutamine kalanduses ei ole suutnud siiski mitmete kalaliikide hävimist takistada. Kui see peaks juhtuma niigi ohustatud ja ühiskonna jaoks silmapaistvamate vaalaliikidega, mõjuks see väga  negatiivselt nii loodusele kui looduse säästliku kasutamise printsiibile. Ja mitte alati ei suudeta/soovita järgida kvootide kehtestamisel teaduslikke soovitusi poliitilisel tasemel, kuna sisse tuleb ka sotsiaalmajanduslik mõõde.
Euroopa Komisjon palus meil liituda selle konventsiooniga, et tasakaalustada Vaalakomisjonis valitsevaid jõude. Hetkel on jõud üsna pooleks moratooriumit pooldavate ja selle vastaste vahel.
Seega Eesti liitumise peaeesmärgiks ongi esmalt kindlustada vaalakaitset pooldavate riikide positsiooni ja samas aidata koostöös poliitikute ja teadlastega välja töötada paindlikud reeglid edaspidiseks.
Lisaks Euroopa Komisjonile ja teistele EL liikmesriikidele toetasid Eesti liitumist Vaalakonventiooniga ka meie looduskaitseorganisatsioonid, eesotsas Eestimaa Looduse Fondiga.

 

Viimati uuendatud: 1. oktoober 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.