Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem

Pariisi leppe ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid endale kohustuse vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguseid 40 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem – edaspidi ELi HKS (European Union Emissions Trading Scheme, EU ETS ), milles osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005.

Kauplemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ "Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi kauplemise direktiiv). ELi HKSi kuuluvad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi lisas I toodud nõuetele (st ületavad seatud piirväärtusi).

Uudised ja uuendused kauplemissüsteemis

Kauplemisperioodid

Esimene kauplemisperiood (2005–2007)

Alates 1. jaanuarist 2005 algas ELi liikmesriikidel KHGde lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk ELi HKSi esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (commitment period 0, CP0).
Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) riikliku jaotuskava (edaspidi RJK). Vastavalt riigi vajadusele vähendada KHGde heitkoguseid anti käitajatele LHÜsid teatud kogus. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa.
Kokkuvõte esimesest kauplemisperioodist:
- Süsteemi kuulusid ainult CO2 heitkogused energiatootmisest ja energiamahukatest tööstustest
- Peaaegu kõik lubatud heitkoguse ühikud anti ettevõtetele tasuta
- Trahv mittevastavuse eest oli 40 eurot tonni kohta
- Süsiniku heitkogused said hinna, kuid perioodi lõpuks langes see nullini. Põhjuseks olid heitkoguste ebatäpsed andmed süsteemi loomisel,   mistõttu anti LHÜsid välja rohkem kui oli tegelik heitkogus (ühikutele puudus nõudlus)
- LHÜdega kauplemine toimus üle Euroopa Liidu
Loe täpsemalt kauplemisperioodide kohta siit

Teine kauplemisperiood (2008–2012)

2008. aastal alanud ELi HKSi teine kauplemisperiood oli rahvusvahelise KHGde lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ehk Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood (CP1). Süsteem toimis samadel alustel nagu ELi HKSi esimene kauplemisperiood.
Kokkuvõte teisest kauplemisperioodist:
- Kaasati lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületasid kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi.
- Madalam lubatud heitkoguste piir süsteemis (6,5% väiksem kui 2005. aastal). See põhines tegelikel heitkogustel, mille aluseks oli esimese perioodi aruandlus. Sellegipoolest mõjus 2008. aasta majanduskriis nii, et heitkoguste vähenemine oli oodatust suurem ning seega jäi lubatud heitkoguse ühikuid üle. See hoidis süsiniku hinna madalana terve perioodi vältel.
- Liitusid kolm uut riiki - Island, Liechtenstein ja Norra
- Paljud riigid lisasid süsteemi lämmastikoksiidide heitkogused lämmastikhappe tootmisest
- Tasuta eraldati veidi vähem, umbes 90% ühikutest
- Ettevõtted said osta rahvusvahelisi ühikuid (vastavalt Kyoto protokollile CER ja ERU ühikud) kokku 1,4 miljardi tonni CO2 ekvivalendi ulatuses
- Mitmetes riikides toimusid ühikute enampakkumised
- Trahv mittevastavuse eest tõusis 100 euroni tonni kohta
- Loodi Euroopa Liidu ühine register (EUCR) ja Euroopa Liidu tehingutelogi (EUTL)
Loe täpsemalt kauplemisperioodide kohta siit

Lennundus

Alates 2012. aastast kuulub ELi HKSi ka lennundus. Algselt võeti sisse kõik Euroopa Liidu Majanduspiirkonda (edaspidi EMP) saabuvad ja sealt väljuvad lennud. Praegu kuuluvad kauplemissüsteemi vaid lennud, mis nii alustavad kui ka lõpetavad oma reisi EMPs, kuna loomisel on ülemaailmne turupõhine süsteem lennunduse heitkoguste piiramiseks.
ELi HKSi kuuluvate õhusõidukite heitkogused on seni kasvanud ja nõudlus lubatud heitkoguse ühikute järele on suur.
Loe täpsemalt lennunduse kohta siit

Kolmas kauplemisperiood (2013–2020)

2013. aastal algas ELi HKSi kolmas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega oma kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.
Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:
- Seatud on ELi ülene heitkoguste piir (varem rakendati iga riigi enda seatud piire)
- Enampakkumine saab põhiliseks ühikute eraldamise viisiks (varem oli selleks tasuta eraldamine)
- Tasuta eraldatavatele ühikutele rakenduvad ühised reeglid ja järk-järgult vähendatakse tasuta eraldamist
- Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 1,74 protsenti
- Lisatud on rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaase
- 300 miljonit ühikut pandi kõrvale uutele sisenejatele mõeldud reservi (New Entrants Reserve, NER), et toetada uudseid taastuvenergiatehnoloogiaid ning süsiniku sidumist ja hoiustamist NER 300 programmi kaudu
Loe täpsemalt kauplemisperioodide kohta siit

Neljas kauplemisperiood (2021–2030)

Neljanda kauplemisperioodi direktiivi läbirääkimised hetkel kestavad. ELi eesmärk on saavutada 40 protsendine KHGde heitkoguste vähenemine aastaks 2030. Selle täitmiseks on ette nähtud, et ELi HKSi kuuluvates sektorites peaks heitkogused vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005. Selle saavutamiseks väheneb igal aastal eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogus 2,2 protsenti senise 1,74 protsendi asemel. Samuti luuakse fondid, millega toetatakse innovatsiooni ja investeeringuid, et minna üle madala süsinikuga majandusele.
Loe neljanda kauplemisperioodi kohta täpsemalt siit
 

Kauplemissüsteemi toimimine

Aruandlus

Iga aasta 25. märtsiks esitavad ELi HKSi kuuluvad käitajad Keskkonnaministeeriumile heitkoguste aruande ja tõendamisaruande.

Avalikkusele kättesaadavad aruanded vastavalt Kyoto protokolli artiklile 7 / Publicly available information according to Kyoto Protocol article 7

Seirekava parandusaruande peavad käitajad esitama 30. juuniks kas igal aastal (C kategooria), üle aasta (B kategooria) või iga nelja aasta tagant (A kategooria) (seire ja aruandluse määrus, artikkel 69).

Aruandluse tõendamine
Kauplemissüsteemis peab käitaja tehtud aruandlust kontrollima tõendaja, kes on saanud vastava akrediteeringu. Teavet ELi HKSi aruandluse akrediteeritud tõendajate kohta leiab Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt. Lisaks saavad Eestis tõendajatena tegutseda ka teistes liikmesriikides akrediteeringu saanud tõendajad.

ELi HKSi käitiste nimekiri, heitkogused ja vastavusseisund

Rahvusvaheliste ühikute kasutamine

Vastavalt rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määrusele saavad kauplemissüsteemi käitajad kasutada teatud hulga Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide ühikuid (puhta arengu mehhanismi CER ühikud ja ühisrakenduse ERU ühikud). Registris heitkoguse ühikute tagastamiseks tuleb need ümber vahetada ELi lubatud heitkoguse ühikuteks.

Rahvusvaheliste ühikute kasutusmäärad käitiste kaupa: Lõplik ICE tabel (27.04.2017), mille on kinnitanud Euroopa Komisjon.

 

ELi HKSi aastaring käitajale

  • 1. jaanuar
    Käitises alustatakse heitkoguste seiret uue aasta kohta kinnitatud seirekava kohaselt.
  • 28. veebruar
    Keskkonnaministeerium eraldab paika pandud koguse ulatuses tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud käitise kauplemisregistri kontole.
  • 25. märts
    Käitaja esitab eelmise aasta heitkoguse aruande ja tõendaja koostatud tõendamisaruande (khgregister@envir.ee). Käitaja esitab KHGde registrisse eelmise aasta heitkogused ja tõendaja kinnitab need.
  • 30. aprill
    Käitaja tagastab registris lubatud heitkoguse ühikud vastavalt eelmise aasta heitkogusele. Tähtaja ületamisel on trahv 100 eur/t.
  • 30. juuni
    Käitaja esitab parandusaruande (vastavalt käitise suurusele igal aastal, iga kahe aasta või iga nelja aasta tagant)
  • 31. detsember (ja jooksvalt)
    Muudatustest teavitamine.
    • Käitaja peaks muudatustest registri konto andmetes teada andma kauplemisregistri haldajale (khgregister@envir.ee) 10 päeva jooksul. Aasta lõpus vaatab käitaja konto üle ning annab vajadusel muudatustest teada või kinnitab konto ajakohasust. Nt registri volitatud esindajate vahetus või andmete muutmine.
    • Muudatustest käitise võimsuses, olulistest muudatustes seirekavas, tegevuse peatamisest ja tegevuse lõpetamisest tuleb teada anda koheselt annika.konovalov@envir.ee.

Praktiline info käitajatele

Kuidas otsustada, kas käitis kuulub ELi HKSi süsteemi?
Kauplemisdirektiivi lisas I on määratud kauplemissüsteemi kuuluvad tegevusalad. Euroopa Komisjoni juhenddokumendist saab täiendavat infot lisa I tegevusalade tõlgendamiseks.

Tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud
Tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid saavad taotleda sooja- ja tööstusettevõtted (kauplemise direktiivi artikkel 10a) ja samuti elektritootjad elektritootmise moderniseerimiseks (kauplemise direktiivi artikkel 10c). Tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid saavad taotleda uued sooja- ja tööstusettevõtted. Olemasolevate koguste ülevaatamine on vajalik järgmistel puhkudel: olemasoleva käitise laienemine, osaline sulgemine või võimsuse vähenemine. Lisainfot leiab siit.

Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine
Kui käitaja paiskab õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui on talle tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute hulk, peab ta heitkoguse ühikuid turult juurde ostma. Kui käitaja vajab aga vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui tal registri kontol on, siis võib ta ülejäägi maha müüa.

KHGde heitkoguse luba
Igaks kauplemisperioodiks antakse kõikidele ELi HKSi kuuluvatele käitajatele heitkoguse luba. Uutel käitistel tuleb loa taotlemiseks või olemasolevatel käitistel loa muutmiseks täita taotlus ja saata see keskkonnaministeerium@envir.ee

Käitaja peaks pidevalt jälgima, et heitkoguse luba on vastavuses tegelike oludega. Käitaja peab teavitama kõikidest muudatustest, mis mõjutavad heitkoguse luba (sh seirekava):

  • muudatused seiremeetodites (ametlik kiri koos muudetud seirekavaga)
  • muudatused võimsuses või aktiivsuses (ametlik kiri koos tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlusvormiga)
  • tootmise peatamine rohkem kui kuueks kuuks (ametlik kiri)
  • omaniku muudatus (ametlik kiri)
  • käitiseosade ühinemine, jagunemine ja ümberkorraldamine (ametlik kiri koos taotluse vormiga käitiseosade ühinemise, jagunemise ja ümberkorraldamise kohta).

Lisainfot leiab ka keskkonnaministri määrusest Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm

 

 

 

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register

ELi HKSis toimuvad tehingud (ühikute ost-müük jne) elektroonse registri kaudu, mis on ühine kogu Euroopas (European Union Community Registry, EUCR). Kõik riiklikud registrid on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (International Transaction Log, ITL) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (European Union Transaction Log, EUTL), mis kontrollib lubatud heitkoguse ühikute väljastamist, ülekandmist, tagastamist ja tühistamist. Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta. Register on loodud vastavalt kauplemise direktiivile ning Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6. Registrit hallatakse ja toiminguid sooritatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 389/2013 (edaspidi registri määrus).

Eesti register

ELi HKSis osalevad ettevõtted peavad omama kontot tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute saamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks. KHGde heitkoguse ühikutega kauplemises osaleda soovivad isikud ja ettevõtted peavad samuti omama kontot kauplemise registris. Register sisaldab paiksete käitajate arvelduskontosid, õhusõiduki käitajate arvelduskontosid, kauplemiskontosid ning isiku arvelduskontosid. Arvelduskontodel saab hoida kauplemisperioodil kehtivaid ühikuid ning teha ülekandeid nii Eestisse kui teistesse Euroopa liidu riikidesse.

 

Volitatud esindajad

Kõikidel registri kontodel peab olema vähemalt kaks volitatud esindajat (Account Representative, AR). Ainsa erandina võib olla üks volitatud esindaja tõendajakontol.

Volitatud esindaja algatab kontoomaniku (nt ettevõtte) nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindajal võib olla ka ainult vaatamisõigusega juurdepääs kontole. Lisaks võib olla kontol üks või mitu täiendavat volitatud esindajat (Additional Account Representative, AAR).

Loe täpsemalt registri määruse artiklist 23 ja volitatud esindajate lisamisest Eesti registri kasutustingimustest.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise registri kontod

  • Käitaja arvelduskonto (Operator holding account, OHA) peab olema kõigil ELi HKSi kuuluvatel käitistel. See on vajalik, et neile oleks võimalik eraldada tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid, nad saaksid kajastada KHGde heitkoguseid ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid ettevõtte aruandluses esitatud heitkoguste ulatuses. Kontot saab kasutada ka ülekannete tegemiseks.
  • Õhusõiduki käitaja arvelduskonto (Aircraft operator holding account, AOHA) toimib samal põhimõttel kui käitaja arvelduskonto.
  • Isiku arvelduskonto (Person holding account, PHA) on mõeldud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemiseks. Selle konto võib avada igaüks, kes soovib kauplemises osaleda.
  • Kauplemiskonto (Trading account, TA) on sarnane isiku arvelduskontoga, kuid on mõeldud eelkõige neile, kes kauplevad tihti (nt saab teha kiiremaid ülekandeid jne).

Isiku arvelduskonto ja kauplemiskonto omamine on vabatahtlik ning selle avamist võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Käitaja ja õhusõiduki arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.

Kontoomanikud peavad teavitama registri haldajat (khgregister@envir.ee) 10 tööpäeva jooksul muudatustest kontoga seotud teabes (registri määruse artikkel 25 lõige 1).

Registrisse sisse logimine

Alates 28. oktoobrist 2016 toimub registrisse sisse logimine EU Login süsteemi kaudu. Varem toimus see Euroopa Komisjoni Autentimise Süsteemi ehk ECASi kaudu. Need, kes omavad ECAS kontot, ei pea mingeid muudatusi tegema, kuid edaspidi saab sisse logimisel kasutada vaid oma e-maili aadressi (kasutajanimega pole võimalik enam sisse logida). Uutele kasutajatele on abiks allpool viidatud EU Login õpetus.
Ligipääs Eesti registrisse
EU Login õpetus (eesti keeles)
EU Login KKK (eesti keeles)
EU Login õpetus (inglise keeles)
EU Login KKK (inglise keeles)

Registri tasud / Fees for the ETS registry

Alates 2016. aastast on isiku arvelduskonto või isiku kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest ette nähtud riigilõiv 300 eurot. Alates 2014. aastast on isiku arvelduskonto või isiku kauplemiskonto hoolduse eest ette nähtud iga aasta kohta riigilõiv 320 eurot, mis tasutakse jooksva aasta 15. jaanuariks (riigilõivuseadus § 120).

Tehingute sooritamine registris

Tehingute sooritamine registris toimub kinnitatud kontode nimekirja kasutades. Kinnitatud kontode nimekirja kantakse registri kasutaja jaoks usaldusväärsed kontod ehk nn tehingupartnerite arvelduskontode numbrid. Kui konto ei ole kinnitatud kontode nimekirjas, siis on lisaks volitatud esindaja heakskiidule vaja täiendava volitatud esindaja heakskiitu. Täiendava volitatud esindaja  kinnitatud ülekannete suhtes kohaldatakse 26-tunnist viivitusaega tehingu algatamisest kuni ülekande toimumiseni (vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 389/2013 artiklile 32a punkt 3) Tehinguid algatatakse esmaspäevast reedeni (ka) kella 11.00 ja 17.00 vahel (va riigipühad liikmesriikides).

 

Täiendav teave ja registri haldaja kontaktandmed

Küsimuste korral palume teil pöörduda Eesti registri haldaja poole / If you have any questions, please contact Estonian Registry Administrator (khgregister@envir.ee) Ms. Piret Väinsalu (+372 626 2851).

 

 

 

Viimati uuendatud: 19. juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.