Vooluveekogude projektid

 

Struktuuritoetused perioodil 2014-2020


Meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” raames kasutatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.

Taotlusvoorudest toetatakse kalapääsude rajamist, rekonstrueerimist ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamist jõgedelt. Toetatakse projekte jõgedel ja jõelõikudel, mis on nimetatud keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu". Hinnangud tõkestusrajatistele kalade rändeks läbipääsu tagamise vajalikkuse kohta on antud tööga "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks".

Hetkel on avatud kolmas taotlusvoor. Taotlema on oodatud kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Samuti saavad toetust küsida riigiasutused, äriühingud või avalik-õiguslik juriidilised isikud.

Taotlusi saab esitada kuni 20. märtsini 2018 E-toetuste keskkonna kaudu. Taotlemiseks vajaliku info leiab SA KIK-i kodulehelt.

 

 

Vastavalt toetuse andmise tingimustele on võimalik toetust taotleda järgmisteks tegevusteks:

  • kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest;
  • kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamise ja endise paisutusala likvideerimisjärgse korrastamisega;
  • truupide ja sildade rekonstrueerimiseks kalade rände soodustamiseks mahus, mis on vajalik kalade läbipääsu tagamiseks;
  • koprapaisude likvideerimiseks (kuni 10% abikõlblikest kuludest);
  • kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks;
  • jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks.

 

 

Struktuuritoetused perioodil 2007-2013


Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames kasutati Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada ja säilitada vooluveekogude seisundit.

Meetme eesmärk oli veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015. Planeeritavad tegevused pidid aitama kaasa veekogu hea seisundi ja potentsiaali säilitamisele või saavutamisele.

Vahendite kasutamine meetme raames toimus:

  1. avatud taotlusvoorude kaudu;
  2. kinnitatud investeeringute kava alusel;
  3. kinnitatud programmi "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" alusel.


Projektide rahastamise toetuseks oli perioodil 2007-2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist üle 20 miljoni euro, millest avatud taotlusvooru raames planeeriti toetusi jagada vähemalt 15 miljoni euro ulatuses. 

 

Taotlusvoorude läbiviimist ning projektide elluviimist koordineeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK). Taotlusvoorudest rahastati kokku 57 taotlust kogusummas ligikaudu 14 miljonit eurot.

Rahastatud projektide tulemusena paranesid siirdekalade rändetingimused Põltsamaa, Vaidva, Vääna, Leevi, Väike-Emajõe, Pärlijõe, Ahja, Loobu, Sõmeru, Kääpa jms jõgedel, mis on määratud looduskaitseseaduse §51 lõike 2 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus kinnitatud jõgede või jõelõikude nimekirja. Rahastatud projektid lõppesid hiljemalt 2015. aasta lõpuks.

Täpsemat informatsiooni rahastatud projektide kohta saab SA KIK kodulehelt.

 

“Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013


2009. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013, milles esitatud vooluveekogude projekti raames parandatakse või avatakse kaladele läbipääs 10 Eesti jõel. Investeeringute kavasse lisatud esimene projekt sisaldab kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti.

Projekti 1 raames parandati kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel:

  • Kasari jõgi (Laastre pais);
  • Loobu jõgi (Loobu pais);
  • Pirita jõgi (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud);
  • Pärnu jõgi (Kurgja ja Türi-Särevere paisud);
  • Mustoja jõgi (Vihula alumine pais);
  • Kunda jõgi (AS Estonian Cell pais);
  • Õhne jõgi (Leebiku ja Tõrva paisud);
  • Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud);
  • Emajõe vanajõed;
  • Esna jõgi.


SA KIK rahastusotsusega sai toetuse Keskkonnaagentuur. Projekti ehitustööd algasid 2010. aasta IV kvartalis ning tööd lõpetati 2013. aastal. Alates 2013. aasta keskpaigast algas kahe aastane puudustest teatamise ajavahemik, mille jooksul projekti raames tehtud tööde osas ilmnenud ehitusvead tuli parandada töövõtjal.

18.07.2013 kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013 muudatuse, mille raames lisati investeeringute kavasse täiendav projekt: "Vooluveekogude seisundi parandamine: Põltsamaa jõgi, Vasalemma jõgi, Valgejõgi, Nõmme jõgi" (projekt 2). Projekti raames rajati kalade läbipääs 5 paisule, mis asuvad looduskaitseliselt olulisel jõel. Projekti raames planeeritud projekteerimis-ja ehitustöödega alustati 2014. aasta suvel ning projekt lõppes 2015. aasta lõpuks.


Investeeringute kavaga kinnitatud projekti 1 elluviimisel võeti aluseks Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012

"Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine" raames valminud keskkonnamõju hindamise aruanded (KMH) ja eelprojektid:

Eelprojektid (suuremahulised zip failid):

 

Viimati uuendatud: 20. veebruar 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.