Tegevused ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on üheks keskkonnaprobleemiks nimetatud tööstus, põllumajandus ja militaarobjektide jääkreostus. Nimetatud on jääkreostuskollete likvideerimise eesmärgid ja ülesanded ning jääkreostusobjektid, mille likvideerimist toetatakse riigieelarvest.

Jääkreostusalade puhastamine
Jääkreostuskollete lokaliseerimisel, likvideerimisel ja taaskasutusele võtmisel kehtivad kindlad reeglid.

Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks jääkreostuskollete inventariseerimine ja hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele.

Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Lisaks pinnase äraveole on kasutatud reostunud pinnase parandamiseks kohapealset bioloogilist tervendamist või pinnase läbipesu.

Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Reostunud alade ohutustamisel peab lähtuma territooriumi edasisest kasutamisest ja reaalsetest keskkonnariskidest. Soovitatav on reostunud alade kasutamist tööstusmaana igati toetada. Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Samas on ka mitmeid selliseid tööstusalasid, mis tänu oma asukohale on pärast reostuse likvideerimist perspektiivsed elamute ja büroohoonete alad. Igal juhul tuleb reostunud alade kasutamisel tagada inimeste ohutus ja välistada reostusest tulenev tervistkahjustav mõju. Puhastatava ala tulevase kasutusotstarbega tuleb arvestada juba puhastustööde planeerimisel, sest elumaale kehtestatud piirarvud on oluliselt rangemad tööstusmaa piirarvudest.

Jääkreostuse alased aruanded on kättesaadavad Keskkonnaameti kontoritest ja ka kohalikust omavalitsusest. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada jääkreostusest tulenevate ohtudega. Omavalitsuste initsiatiivil tuleb tagada inimestele, kes elavad ohtlike ainetega reostunud põhjaveega aladel, terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastav puhas joogivesi.

Jääkreostuskollete likvideerimise rahastamine

Reostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Jääkreostuse likvideerimiseks on võimalik taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK).

KIK rahastab jääkreostuse likvideerimist keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammist. Riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimist on teostatud EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Varem on jääkreostuse likvideerimisega seotud projekte kaasfinantseeritud ka Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest.

Aastatel 2009-2013 likvideeriti Ühtekuuluvusfondi vahenditest 14 riikliku tähtsusega jääkreostusobjekti:
Kose-Risti asfaltbetoonitehas;
Kose katlamaja;
Tallinn-Väike veduridepoo;
Tapa veduridepoo;
Miinisadam;
Süsta tn sadam;
Tapa vagunidepoo;
Ahtme 86 asfaltbetoonitehas;
Narva asfaltbetoonitehas;
ER Kopli kaubajaam;
Umbsaare asfaltbetoonitehas;
Holstre-Nõmme asfaltbetoonitehas;
Viruvere asfaltbetoonitehas;
Põltsamaa asfaltbetoonitehas.

Lisaks likvideeriti reostuskolded kaheksal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektil, millega vähendati oluliselt nende objektide keskkonnaohtlikkust. Valitud objektideks olid valdavalt endised asfaltbetooni tehased (ABT) ning ohutustamistööd rahastati Ühtekuuluvusfondist.
Vedelate ning püdelate õli- ja bituumenijääkide eemaldamist teostati järgmistel objektidel:
Härma ABT
Laekvere ABT
Lasila ABT
Pahnimäe ABT
Ahtme mnt 88 ABT
Kärkna ABT
Riisipere ABT
Paldiski keskkatlamaja mahutipark ja raudteega külgnev ala

Ühtekuuluvusfondi vahenditest on lokaliseeritud mitmeid riikliku tähtsusega jääkreostuskoldeid. Näiteks on suletud tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilaid Kiviõlis ja Kohtla-Järvel ning suletud Balti Elektrijaama tuhaväljak nr 2.

KIK keskkonnaprogramm

Lisaks Ühtekuuluvusfondi vahenditele toimub jääkreostusobjektide likvideerimine pidevalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist. Keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist, mis kuuluvad keskkonnaregistris registreeritud jääkreostusobjektide nimekirja TOP-75 või on tõendatud muud moodi, et tegemist on jääkreostusega. Keskkonnaprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist summas ligikaudu 0,5-1 miljonit eurot aastas.

SA KIK keskkonnaprogrammi kaasfinantseerimisel on likvideeritud objekte üle kogu Eesti. Investeeringumahukamad likvideeritud või osaliselt likvideeritud jääkreostusobjektid asuvad peamiselt Harjumaal (nt Tallinna naftabaaside jääkreostus Maardus; Tehnika-Veerenni ühendustee jääkreostus Tallinnas, Filmi 5, 7 ja Tuukri 64 kinnistute reostus Tallinnas jne) ja Ida-Virumaal (nt Narva linna olmejäätmete prügila õlijääkreostuse likvideerimine; Erra, Olgina ja Sinimäe katlamajade jääkreostuse likvideerimine; Kohtla valla katlamaja ja pestitsiidilao jääkreostuse likvideerimine; Kohtla-Järve poolkoksi prügila pinna-ja nõrgvee kogumine jms projektid), aga ka Tartus (Näituse 27//Hurda 34a endise tootmiskoondise FLORA reostus). 

 

 

Viimati uuendatud: 22. august 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.