Osoonikihi kahjustamise mõju

Maapinnale jõudev UV kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Suurenenud UV kiirguse tase maapinnal kahjustab inimeste tervist, bioloogilist elustikku, samuti teatud materjale. Päikeselt Maale saabuva kiirguse hulka mõjutavad mitmed tegurid  - Päikese seniitnurk, molekulaarne hajumine ja neeldumine, aluspinna albeedo, pilvkate, aerosoolide hulk atmosfääris jne. Kindlaks on tehtud see,  et muutused osooni hulgas viivad UV-kiirguse suurenemiseni maapinnal.

Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks, mis on piisavalt tugev, et põhjustada surma. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid.

Maapinna lähedal troposfääris on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ning rahvasuus happevihmana tuntud saaste üks komponente. Kuid maapinnast kõrgel, stratosfääris on see terava lõhna ja sinaka värvusega gaas maapealsele elule vajalik nagu hapnik ise.

Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm).

Osooniga seotud tervise- ja keskkonnariskid:
Iga UV-B kiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab mittemelanoomset nahavähki. Tänapäeva andmete kohaselt võib osoonihulga vähenemine 10 protsendi võrra suurendada nahavähi esinemissagedust 26 protsenti. On leitud uusi tõendeid selle kohta, et UV-B on ka väga halvaloomuliste melanoomide põhjustajaks. Heleda nahaga inimesed, kellel on vähe kaitsvat pigmenti, on nahavähist kõige enam ohustatud, kuid risk sellesse haigestuda on ka kõigil teistel. 

UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu, suureneb kataraktide, silmaläätse deformeerumise ja lühinägelikkuse esinemissagedus. Lumepimeduse tekkimisel on UV-C kiirgusel suurem osa kui UV-B kiirgusel.

 

 

Viimati uuendatud: 13. juuli 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.