Metsaseaduse muutmise seaduse väljatöötamine

Metsaseaduse muutmise seadusega soovitakse muuta metsaomaniku jaoks metsade majandamisotsuste tegemine  selgemaks ning vähendada bürokraatiat.

Muudatuste peamised eesmärgid

Muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie -  kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Praegu kehtivad reeglid nendel raieliikidel ei aita kaasa metsa efektiivsele uuendamisele.

Samuti on võetud eesmärk lubada raiuda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid vanuses, mis võimaldab toota maksimaalset omanikutulu. Minimaalne raievanus peab võimaldama majanduslikult ratsionaalseid otsuseid metsade uuendamise, kasvatamise ja kasutamise kohta. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma.

Olulise muudatusena on kavas ka välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Praegu on piirinaabril võimalik takistada naaberkinnistu omanikul küpse metsa raiumist, esitades varem metsateatise.  Raiet tegema ei pea, kuid teatisega on võetud ka piirneva kinnistu omanikult võimalus raie tegemiseks. Valdavalt on sellised probleemid juhuslikku laadi, kuid teatud juhtudel on võimalik ka pahatahtlikkus. Esitades aastast aastasse samale alale raieteatisi ilma reaalse soovita neid realiseerida on võimalus blokeerida naabri soov oma metsaomandit kasutada.

Vääriselupaiga (VEP) õiguslik sisu on plaanis muuta tagasi esialgsele teaduslikule kontseptsioonile ning tõhustada nende kaitset. Selleks kaotatakse piirangud VEPi suurusele (praegu kuni 7 ha) ning VEP võib olla ka kaitstaval loodusobjektil. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

Kaasamise etapid

Planeerime edasist kaasamist järgmistes etappides:
1. Huvigruppidelt kogutakse seisukohad väljatöötamiskavatsuses väljatoodud ettepanekute osas.
2. Vajadusel moodustatakse töögrupp huvirühmade esindajatest, kes vaatab ettepanekud läbi.
3. Keskkonnaministeerium paneb väljatöötamiskavatsuse ning töögrupi arutelu tulemuste alusel kokku eelnõu ja seletuskirja.
4. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele.

Kaasatavad huvirühmad

1. Eesti Erametsaliit, erametsaliit@erametsaliit.ee;
2. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, info@empl.ee;
3. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, info@eko.org.ee;
4. Eesti Maaülikool, met@emu.ee;
5. Riigimetsa Majandamise Keskus, rmk@rmk.ee;
6. SA Erametsakeskus, eramets@eramets.ee;
7. Keskkonnaagentuur, kaur@envir.ee;
8. Keskkonnaamet, info@keskkonnaamet.ee;
9. Keskkonnainspektsioon, valve@kki.ee;
10. Eesti Maaomavalitsuste Liit, info@emovl.ee;
11. Eesti Linnade Liit, info@ell.ee.

 

Taivo Denks

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

 Telefon: 626 2902
taivo.denks@envir.ee

 
 

Muudatuste põhimõtted

Eestis rakendatakse taasiseseisvumisest alates säästva metsanduse põhimõtteid
Riigikogu kinnitas Eesti metsapoliitika juba 1997. aastal ning kogu ülejäänud areng metsanduses on toimunud kõiki huvigruppe aktiivselt kaasates ja Riigikogu kinnitatud suuniste alusel. Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on algusest peale peetud oluliseks ka metsade kaitset. Seejuures metsanduse ja looduskaitse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast on juba praegu saavutatud. Tänaseks saame öelda, et kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ning nendes metsades on täielik majandamispiirang.

Metsa kasvab rohkem juurde kui seda kasutusse võetakse
Eesti metsade juurdekasv on tuginedes Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014 aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele. Metsade uuendamisele pööratakse pidevalt tähelepanu. Kui riigimetsades toimub üldjuhul metsade uuenemine läbi istutamise, siis erametsades kasutatakse võimalust ka looduslikuks uuendamiseks, sellele vajadusel kaasa aidates. Mõlemad praktikad täidavad uue metsa tekke eesmärki. Järjest enam on ka erametsaomanikud valinud kiirema tee metsade uuendamiseks ning eelmistel aastatel on ka erametsades istutatud umbes 4000 ha uut metsa.

Kuusikute raievanuse alandamine puudutab väikest osa kuusikutest 
Kuuse raievanust alandatakse ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6%. Raievanuseid alandatakse, et raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat. Oluline on märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril, ehk vähem kui 0,2% Eesti metsadest. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti Eesti metsades ulatuslikku lageraiet. Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada.

Metsaomanikele pakutakse alternatiive lageraiele
Selleks, et metsaomanik eelistaks lageraiele kasutada teisi raieliike oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, tänu millele on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järkjärguliselt teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.

Vastukaaluks kuusikute raievanuse langetamisele tõhustatakse elurikkuse kaitset
Metsaseaduse muudatuste välja töötamisel lepiti huvigruppide üksmeelel kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud ning pidevalt teemaga tegelenud. Vastavalt 2016. aasta veebruaris tehtud Asko Lõhmuse analüüsile oli analüüsi tegemise hetkel veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides. Keelates raie hoiualade Natura metsaelupaikades on neist kahe tüübi – loo- ja soovikumetsa – vajakud tänaseks kaetud ning laane- ja salumetsa vajakud on vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra. Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks, kuid tegemist on alles käimasoleva protsessiga. Näiteks valmis sel sügisel kaitsealadel riigimaal salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüs. Välja on valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel.  Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.

Muudatustega tõhustatakse ja kaasajastatakse ka vääriselupaikade kaitset. Viies metsaseaduses vääriselupaiga mõiste tagasi algsele kontseptsioonile, on vääriselupaikadeks taas loetud ka suuremad kui 7 ha ja piiranguvööndites asuvad vääriselupaigad. Pindalaliselt on lisandunud umbes kolmandik. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.

Seaduse muutmisele andsid heakskiidu kõik huvigrupid
Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii  keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid. 18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.
Kokkulepe vormistati kohtumise protokollis: seome I ja Ia boniteedi kuusikute raievanuse langetamise laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mille keskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas.
Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud, septembris huvigruppidele saadetud seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud konkreetsed tegevused vajakute katmiseks ning lisaks on alates suvest paralleelselt vajakuid ka reaalselt kaetud.

 

 

 

Kaasamise kronoloogia

Ajakava

Ligikaudne aeg Tegevus
2015 Seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamine
märts 2016 Väljatöötamiskavatsuse saatmine ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks
Väljatöötamiskavatsus
mai 2016 Väljatöötamiskavatsuse tutvustamine keskkonnaministri metsandusnõukogule
18. mai 2016 kohtumise protokoll
27. mai 2016 kohtumise protokoll*

*18. mai 2016 metsandusnõukogus lepiti kokku, et eraldi kohtutakse keskkonnaorganisatsioonidega. 27. mail 2016 toimunud kohtumise protokollist leiab keskkonnaorganisatsioonide seisukohad
september 2016 Seaduse eelnõu ja seletuskirja saatmine ministeeriumitele ja huvirühmadele
sügis 2016 Huvirühmade muudatusettepanekute kogumine
Ettepanekud
november 2016 Seaduse eelnõu parandatud versiooni ja seletuskirja saatmine justiitsministeeriumile
(tööversioon Lisainfo kastis)
detsember 2016 Metsapoliitika tasakaalustamise ja metsaseaduse muudatuste arutelu keskkonnaorganisatsioonidega
16. detsember 2016 kohtumise protokoll
aprill 2017 Seaduse muudatuse jõustumine

 

Lisainfo

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 16. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.