Jahiulukid Eestis


 

Jahiulukid Eestis

 

Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 19 liiki imetajaid ja 37 liiki linde. Suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves.

Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus.


Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule.

Põdrad

Põdra arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul küllaltki suures ulatuses kõikunud ning saavutanud hea taseme. Jahindusliku taastuvressursina on tal hea juurdekasvuvõime, samal ajal jäävad tema tekitatud metsakahjustused talutavuse piiridesse. 2009. aastal oli põdra arvukus jahimeeste hinnangul 11 100 isendit ja järgmisel kolmel aastal kasvas põtrade arvukus jõudsalt küündides 2012. aastal üle 12 700 isendi. Koos põtrade arvukuse tõusuga on oluliselt kasvanud ka põtrade tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides.
 

Metssead

Metssea arvukus on viimastel aastatel rekordiliselt suur. See on tingitud eelkõige pehmetest talvedest, lisasöötmisest, põhikarja emiste vähesest küttimisest ning hundi kui metssea põhilise loodusliku vaenlase madalast arvukusest. Paralleelselt arvukusega on aasta-aastalt suurenenud ka küttimine, mis on viimase nelja aasta jooksul püsinud 20 000 isendi ringis aastas. Metssea tekitatud kahjustuste seire puudub, kuid on teada, et põllumajandusele tekitatud kahju on muutunud paljudes piirkondades talumatult suureks.
 

Metskitsed

Metskitse arvukus on alates 2007. aastast näidanud aeglast, kuid püsivat langust. Selle peamisteks põhjusteks on ilvese arvukuse ja sellest tulenenud kisklus-surve suurenemist küttimise intensiivistamisega samal ajal. 2010. ja 2011. aasta talvel olid rasked lumeolud, mis vähendas metskitsede hulka. Sellele lisandus veel viirushaiguste levik, mida suurendas metskitsede massiline kogunemine lisasöödakohtade juurde. 2012. aastal jätkunud arvukuse vähenemise näol oli tegemist osaliselt eelnenud aastate raskuste järelkajaga, lisaks avaldas mõju ka ilveste ja huntide suurenenud arvukus.
 

Koprad

Kobras ei ole tänapäeval populaarne jahiuluk. Kui ühtedele looduslikele liikidele võib kopra tegevus veekogu paisutamise näol kaasa tuua elupaiga hävingu, siis teistele loob ta elupaiku. See võib olla vaid lühiajaline, toimides nn ökoloogilise lõksuna. Metsa- ja põllumajandusmaadel vett paisutades tekitab kobras kahjustusi. Praeguseks on kobras asustanud enamiku sobivatest veekogudest ning tema arvukus on viimase paarikümne aasta kõrgeim. Kobraste küttimist püütakse suunata üha enam neile aladele, kus nende elutegevus paratamatuid kahjustusi kaasa toob.

 

Viimati uuendatud: 10. detsember 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.