Jääksoode korrastamine

Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi väärtusi. Soode säästliku kasutamise eesmärk on nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus.


Sood on oluline loodusväärtus, millel on tähtis veekaitseline funktsioon - sood mõjutavad pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamist, on suure veemahutavusega ning loodusliku isepuhastusvõimega, mistõttu on senisest enam vaja hinnata selliste alade kaitse ja kasutamise aspekte.

Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ligikaudu 80 tükki, kogupindalaga ca 9800 hektarit. Turbaalad ehk jääksood taimestuvad väga aeglaselt, isegi 20-30 aastat pärast kaevandamise lõppu võib taimestik katta vaid mõne protsendi jääksoo pinnast. Et kiirendada taimestiku taasteket ja vähendada ammendatud aladelt süsinikdioksiidi emissiooni, tuleb alustada mahajäetud alade korrastamist.

Jääksood taasväärtustatakse kujundades nendest kas veekogud, luues tingimused turbatekke taastumiseks, maaviljeluseks, metsakasvatuseks vms.

Et valida välja optimaalseim korrastamisviis, tuleb koostada igale korrastatavale alale projekt, milles pakutakse välja lahendused jääksoode edasiseks kasutamiseks. KIKi toetusel on valminud projektid Ida-Virumaal asuva Adraku mahajäetud turbaala korrastamiseks ja Pärnumaal asuva Alu turbaala korrastamiseks. Loe projektide kohta täpsemalt siit

EL finantsperioodiks 2014-2020 on EL meetme “Saastunud alade ja veekogude korrastamine” vahenditest eraldatud Eestile 10,915 miljonit eurot, millele lisandub 15 protsenti Eesti omafinantseeringut.

2014. aastal koostas Eesti Märgalade Ühing nendest vahenditest metoodilise juhendi „Korrastatavate jääksoode valik ja korrastamise tulemuste hindamine.

2015. aastal tellis Keskkonnaministeerium TLÜ Ökoloogia Instituudilt sellele juhendile tugineva töö „Korrastatavate jääksoode valik“.

 

 

Mahajäetud turbatootmise alade korrastamine

Miks?

Vanad turbatootmisalad tuleb korrastada, sest jääksood avaldavad keskkonnale negatiivset mõju (süsihappegaasi emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus jm).
Loomulikus olekus seovad turbaalad atmosfäärist süsihappegaasi ning talletavad seda taimejäänustena. Kui turbaalasid kuivendatakse, siis hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2-na tagasi atmosfääri.
Kuivendatud turbaalad eraldavad 20 protsenti rohkem süsinikku kui ülejäänud 80 protsenti puutumatuid alasid seda siduda suudab.
Oluline negatiivne mõju on ka tuleohtlikkus. Pea kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud soodes, kus nende kustutamine on turbapinnase tõttu väga raske.
Üha enam on hakatud aru saama, et märgalad on ökosüsteemi olulised osad. Minevikku on jäänud seisukoht, et sood on jäätmaad, mis inimkonna hüvanguks tuleb tingimata ära kuivendada. Tänapäeval tegeldakse aktiivselt üle maailma märgalade taastamisega.
Kindlasti ei tohi unustada, et soo on tähtsaim magevee reservuaar, mis toidab ümbruskonna põhjavett. Maakera veeressurssidest on kõigest 2,6 protsenti magevesi ning seda tuleb kaitsta.

Millal?

EL on eraldanud Eestile jääksoode korrastamiseks EL meetme “Saastunud alade ja veekogude korrastamine” vahenditest 10,915 miljonit eurot finantsperioodiks 2014-2020. Sellele lisandub 15 protsenti Eesti omafinantseeringut. Eesti on kohustunud korrastama selle perioodi kestel vähemalt 2000 hektarit jääksoid.
2014. aastal valmis metoodiline juhend alade valikuks.
2015. aastal koostatakse esialgne korrastamiseks sobivate alade nimekiri.
2016. aastal tellitakse nendele aladele korrastamisprojektid, kui välitööd on tehtud ja maaomanike nõusolek saadud ning hakatakse alasid korrastama.
Aastaks 2023 peavad kõik antud projektist rahastatavad tegevused olema viidud lõpule. Jätkata tuleks seiret, et saada tagasisidet alade taassoostumise ja projekti edukude kohta ning talletada Eesti jääksoode korrastamise kogemus.

Plaanitavad alad

Eelisjärjekorras on plaanis korrastada jääksood, mis asuvad täielikult või osaliselt kaitstavatel aladel; millele on juba korrastamise projektid koostatud; mis külgnevad kaitstavate aladega ning millel ei ole täheldatud isetaastumisvõimet.
Jääksoode taastamine ei ole maaomanikule kohustuslik, kuid ei peaks ka põhjendamatut vastuseisu tekitama.
Märgalade kasulikkusest meie planeedile saab lugeda ELFi ja Eesti Märgalade Ühingu kodulehekülgedelt.

Hetkel kaardistatud alad on nähtavad siit ning lisainfot saab ka siit.

 

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.