Turvas

Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi väärtusi. Soode säästliku kasutamise eesmärk on nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus.

Turbaalad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 mln ha ehk üle viiendiku maismaast; 1 protsendi sellest alast katavad mahajäetud freesturbaväljad. Need alad on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud. Arvestades, et Eestist lähtuv kasvuhoonegaaside emissioon on pindalaühiku kohta küllalt suur, oleks juba avatud alade lõpuni kaevandamisega võimalik heitkoguseid vähendada, samal ajal aga maavara säästvalt kaevandada uusi turbaalasid avamata.

Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turbakaevandamisalasid taas kasutusse andes ja jättes seega puutumata suure osa looduslikest aladest, saab täita seda rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad korrastatakse.

Kuna puudus ülevaade mahajäetud freesturbakaevandamise alade pindalast ja paiknemisest, samuti nende seisundist ja edasistest kasutusvõimalustest, tellis Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiakeskuselt uurimistöö. Revisjoni üks eesmärke oli informatsiooni kogumine selle kohta, millised mahajäetud alad võiks turba kui maavara säästliku kasutamise eesmärgil uuesti kasutusse võtta.

OÜ Geoloogiakeskus korraldas Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni:

Autor: Raimo Pajula 


Selleks, et varem kaevandada antud turbaaladelt, mida kaevandajad on eri põhjustel hüljanud, saaks turbavaru lõpuni kaevandada n.ö. kvoodiväliselt ning hiljem need alad korrastada, kehtestati 2011. aasta 23. jaanuarist keskkonnaministri määrus "Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri".

Need jääksood, millel uuringu andmetel ei olnud enam kaevandamisväärset turbavaru, tuleb korrastada. Jääksood taasväärtustatakse, kujundades nendest kas veekogud, luues tingimused turba tekkeks, maaviljeluseks, metsakasvatuseks vms.

Tutvu korrastatavate jääksoodega siin

Soodel on ka tähtis veekaitseline funktsioon: oluline mõju pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamisel, suur veemahutavus ning looduslik isepuhastusvõime, mistõttu on senisest enam vaja hinnata selliste alade kaitse ja kasutamise aspekte. Eesti soode kaitse ja säästliku kasutamise kontseptsiooni lähteülesande väljatöötamiseks moodustas Keskkonnaministeerium 2006. aasta septembris algatusgrupi, Turba ümarlaua“, eesmärgiga kaasata erinevaid huvirühmi sooalade arengukava vajalikkuse väljaselgitamiseks ning turba kaevandamise ja sellega seonduvate keskkonnakaitse küsimuste aruteluks.

Soode üheks oluliseks kasutussuunaks on turba kaevandamine. Loodusele avaldab survet turba kaevandamisel tekkivate avatud alade suurus ja kaevandatava maavaralasundi paksus ning kuivendamise sügavus (loodusliku veetaseme alandamine), mitte niivõrd kaevandatava turba maht. Seetõttu on looduskaitse arengukavas 2020 sätestatud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida, eelistades turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel. Lähtudes nendest põhimõtetest, koostatakse Keskkonnaministeeriumis määrust „Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri”. Vastav nimekiri on kavas koostada Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna ja looduskaitse osakonna ning keskkonnaorganisatsioonide koostöös, mis võimaldab anda haldusaktis esialgse hinnangu nimekirja kantud turbaalade looduskaitseväärtuste kohta. Samas ei saa me olla kindlad, et pärast haldusakti vastuvõtmist, nimekirja kantud turbaalale ei levi (ei asu elama) kaitsealune liik. Kui maavara kaevandamise loa taotlus on esitatud, algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, mille käigus selgitatakse, kas kaevandamine antud alal on võimalik või mitte. 

Autor: Raimo Pajula

Uuringud

Jääksoode korrastamine
Jääksoode trükise kaanenäidis
Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine

Korrastatavate jääksoode valik (TLÜ Ökoloogia keskus 2015)

Aruanne

 

Projektid
1. Adraku turbaala metsamaaks korrastamise projekt
Projekt
Plaan 1
Plaan 2
Lõige 3
Plaan 4
Profiilid

2. Adraku turbaala taastuvaks sooks korrastamise projekt
Projekt
Plaan 1
Plaan 2
Lõiked
Plaan 4
Profiilid
Plaan 6

3. Alu turbaala korrastamise projekt
Projekti seletuskiri
Asukoha kaart
Geoloogilised läbilõiked
Kraavide pikiprofiilid
Maapinna pikiprofiilid
Projektplaani leht 1
Projektiplaani leht 2
Reguleeritud ülevool
Sandoor
Ülevool

 

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.