Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 dokumendi koostamise eesmärgiks oli kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Dokumendiga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna.
Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult. Geoloogia ja mäendus on valdkonnad, mis on tihedalt seotud nii keskkonna- kui majandussektoriga. Nii praegu kui ka tulevikus on vaja tagada oluliste ressursside uurimine, luua võimalused nende säästvaks ja optimaalselt keskkonnaohutuks kasutamiseks ning tagada selles valdkonnas õppe- ja uurimistegevuse arendamise järjepidevus. Eelnimetatu elluviimiseks on vaja leppida kokku maapõue poliitika põhialustes ja määrata prioriteetsed arengusuunad.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 on keskkonnaministrile seatud ülesandeks välja töötada Eesti taastumatute maavarade kasutuselevõtu pikaajaline strateegia ja selle elluviimiseks toimiv geoloogiaalane võimekus ning 2015. aasta novembrikuuks koostada ja esitada valitsusele strateegia koostamise ettepanek.
Keskkonnaministeeriumit nõustav Eesti Maavarade Komisjon (täpsemat infot liikmete kohta leiab ministeeriumi veebist siit) on arutanud maapõuestrateegia teemat kahel korral: 4. veebruaril ning 9. märtsil 2015. aastal. Viimati nimetatud istungil otsustas Eesti Maavarade Komisjon toetada maapõuepoliitika põhialuste dokumendi koostamist.
Koostöö arendamiseks teadlastega allkirjastasid kolme ülikooli rektorid ja keskkonnaminister 20.–25. veebruaril 2015. aastal ühiste kavatsuste protokolli, milles osapooled muuhulgas deklareerivad, et maapõue strateegia koostamine on vajalik ning peavad oluliseks panustada selle ettevalmistamisse ning koostamisse.
Riigikogus vastuvõetud lõplik dokument (06.06.2017 otsus):
Kujundusega eelnõu:
- Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 eelnõu (09.03.2017)
- Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seletuskiri (09.03.2017)
Maapõuepoliitika põhialuste koostamiseks moodustati töörühm (töörühma moodustamise käskkiri), millesse kaasati kõigi suuremate teemadega seotud huvirühmade esindajad. Töörühma avakoosolek toimus 10. juunil 2015. aastal. Maapõue strateegia koostamise ettepanek sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 03.12.2015.
Maapõue strateegia töörühma juurde moodustati töö paremaks korraldamiseks moodustatud alltöörühma:
- Riigi ülesannete määratlemise ja korraldusliku analüüsi alltöörühm.
- Maapõue kasutamise alltöörühm.
- Teadus- ja arendustegevuse alltöörühm.
- Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise alltöörühm.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 võeti vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega.
Lisainfo
- 26. aprillil 2016. aastal toimus Tallinnas maapõue strateegia konverents. Ettekanded saab alla laadida siit
- 31. jaanuaril 2017. aastal toimus Tallinnas maapõuepoliitika põhialuste eelnõu tutvustav seminar. Ettekanded saab alla laadida siit
- 2. märtsil 2017. aastal toimus Tallinnas maapõuepoliitika põhialuste eelnõule laekunud ettepanekute arutelu. Vaata lisainfot siit
- 10. ja 11. mail 2017 toimus Tallinnas maapõue konverents „Ühisvara uus tulemine – arengusuunistest tulemusteni“. Vaata lisainfot siit
Töörühma koosolekute protokollid
| Aeg | Pealkiri/kirjeldus |
| 10. juuni 2015 | Esimene protokoll |
| 29. juuli 2015 | Teine protokoll |
| 23. november 2015 | Kolmas protokoll |
| 29. veebruar 2016 | Neljas protokoll Lisad: Ado Lõhmuse ettekanne Joel Peetersoo ettekanne Rein Raudsepa ettekanne Tiit Kaasiku ettekanne |
| 29. juuni 2016 | Viies protokoll Lisad: I alltöörühm, Ado Lõhmuse ettekanne II alltöörühm, Kaupo Reede ettekanne III alltöörühm, Rein Raudsepa ettekanne IV alltöörühm, Tiit Kaasiku ettekanne |
| 11. november 2016 | Kuues protokoll |
