Euroopa Liidu ühtne võõrliikide nimekiri

Võõrliike peetakse elupaikade vähenemise ja killustumise kõrval olulisimaks ohuks liigirikkusele, kuid nende vastu võitlemine ja ennetusmeetmete kasutuselevõtt on sageli üsna raske. Juba loodusesse sattunud ja sigima hakanud liiki sealt eemaldada on keeruline. Samuti on seoses kaupade ja inimeste järjest suureneva liikumisega keeruline seada impordipiiranguid. Probleemiga ühiselt tegelemiseks võeti Euroopa Liidus vastu võõrliigimäärus 1143/2014 „looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta“. Määrus jõustus 1. jaanuaril 2015, kuid peamised määruse sätted keskenduvad ühtsele Euroopa Liidu võõrliikide nimekirjale, mis jõustub 3. august 2016.

Vaata galeriid kõikidest nimekirja kantud liikidest!

Nimekirja kantud loomad: Nimekirja kantud taimed:
Callosciurus erythraeus puna-kabeorav Baccharis halimifolia soolak-puisaster
Corvus splendens õuevares Cabomba caroliniana karoliina näkijuus
Eriocheir sinensis hiina villkäppkrabi* Eichhornia crassipes harilik vesihüatsint
Herpestes javanicus täpikmangust Heracleum persicum pärsia karuputk*
Lithobates catesbeianus (Rana catesbeiana) härgkonn Heracleum sosnowskyi Sosnovski karuputk*
Muntiacus reevesi hiina muntjak Hydrocotyle ranunculoides tulik-vesipaunikas
Myocastor coypus nutria* Lagarosiphon major kähar näkikatk
Nasua nasua ninakaru Ludwigia grandiflora suureõieline ludviigia
Orconectes limosus ogapõskne vähk Ludwigia peploides vaipludviigia
Orconectes virilis eesti keelse nimeta vähk Lysichiton americanus ameerika kevadvõhk*
Oxyura jamaicensis valgepõsk händpart Myriophyllum aquaticum brasiilia vesikuusk
Pacifastacus leniusculus signaalvähk* Parthenium hysterophorus prügi-neitsirohi
Perccottus glenii kaugida unimudil* Persicaria perfoliata (Polygonum perfoliatum) haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
Procambarus clarkii punane soovähk Pueraria montana (Pueraria lobata) hõlmine pueraaria
Procambarus sp. (Procambarus fallax forma virginalis marbled crayfish) marmorvähk  
Procyon lotor pesukaru  
Pseudorasbora parva ebarasboora  
Sciurus carolinensis hallorav  
Sciurus niger rebasorav  
Tamias sibiricus siberi vöötorav  
Threskiornis aethiopicus valgesilm-iibis  
Trachemys scripta punakõrv-ilukilpkonn*  
Vespa velutina nigrithorax aasia vapsik (aasia herilane) * tärniga märgitud Eesti loodusest leitud liigid

Hallorav, autor Merike LinnamägiHallorav

Signaalvähk, autor Merike LinnamägiSignaalvähk

Punakõrv, autor Merike LinnamägiPunakõrv-ilukilpkonn

 

 

 

 

Nimekirja kantud võõrliikide elusisendeid ei tohi tahtlikult:

a) importida Euroopa Liitu ega siit transiidina läbi vedada;
b) pidada, sealhulgas suletud tingimustes;
c) aretada, sealhulgas suletud tingimustes;
d) vedada, välja arvatud vedu nende hävitamiseks ette nähtud kohta;
e) turustada;
f) kasutada või vahetada;
g) lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes;
h) keskkonda viia ehk lahti lasta.

Nimekiri piirab tegevust elus loomade, elus taimede ning taimede paljunemisvõimeliste osadega. Nimekiri ei piira liikidest tehtud toodete kasutust. Näiteks on lubatud omada ja müüa nimekirjas oleva taime puitu või puittooteid, loomade nahka ja liha, kosmeetikatooteid, mis nende liikide osi sisaldavad jne.

Kontaktisikud:

Võõrliikide tõrjet ja võõrliigi ohjamiskavade koostamist korraldab ning võõrliikide lube väljastab Keskkonnaamet (otsekontakt Madli Linder, madli.linder@keskkonnaamet.ee).

Täpsemates küsimustes uue määruse kohta võib pöörduda Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi poole (merike.linnamagi@envir.ee, 626 2900). 

Nimekirja koostamine ja muutumine

Võõrliikide nimekirja lisamiseks koostatakse teadusandmetele põhinev riskihinnang, mis näitab liigi ohtlikust Euroopa Liidu loodusele. Samuti peab liik olema kogu Euroopa Liidu jaoks võõrliik ehk nimekirja ei saa kanda näiteks Eestis looduslikult elavat linaskit või Hispaaniast pärit küülikut, küll aga liike, mille looduslik levila on väljaspool Euroopa Liitu.

Pärast riskihinnangu koostamist peab liikmesriik või Euroopa Komisjon selle töösse võtmiseks esitama. Riskihinnangute üle vaatamiseks ja Euroopa Komisjoni nõustamiseks on kokku kutsutud ka Invasiivsete Võõrliikide Teadusfoorum. Teadusfoorum ja Euroopa Komisjon vaatavad üle liigi ohtlikkuse Euroopas, lisaks hinnatakse, kas liigi nimekirja kandmine on tõhus ennetamaks liigi edasist levikut ja leevendamaks nende mõju loodusele. Protsessi edukalt läbinud liikide osas toimub hääletus liigi nimekirja kandmiseks.

Nimekirja on plaanis pidevalt uuendada, pannes järjest enam rõhku liikidele, mida veel Euroopa Liidus ei ole, et impordipiiranguga nende siia jõudmist ennetada. Kui selgub, et mõni nimekirjas olev liik määruse nõuetele siiski ei vasta, on võimalik neid ka nimekirjast eemaldada.

 

Määruse mõju

Lemmikloomaomanik

Kui peate mõnda nimekirja kantud liiki lemmikloomana (st mitte tulu saamiseks), on teil õigus pidada looma tema loomuliku elu lõpuni. Samuti on lubatud lemmiklooma vajadusel transportida, näiteks arsti juurde viimiseks või ka Euroopa Liidust välja viia. Lemmiklooma pidamisel peavad olema tagatud järgmised tingimused:
- loom omandati enne liigi nimekirja kandmist (või kehtiva ühe aastase üleminekuaja jooksul);
- looma pidamistingimustega on tagatud, et ta ei paljune ega pääse loodusesse.
 

Aednikud, hobiaednikud, maaomanikud

Nimekirja kantud taimede kasvatamine on keelatud, seega ei tohi neid taimi külvata ega istutada. Keelatud on ka taimel lihtsalt kasvada lasta ehk kui aias, hoovis, lillepotis vms kohas taim kasvab, siis tehke endast olenev, et taim hävitada ning ärge laske taime seemnetel valmida. Taimede eemaldamiseks valige sobivaim lahendus, näiteks sõltuvalt liigist kitkuge taim välja, niitke ala sageli, eemaldage õisikud või kasutage herbitsiide.
Karuputke ohjamist organiseerib jätkuvalt riik, kuid maaomanikul on võimalus ka ise tõrjet teha. 

Kauplused, maaletoojad jt kommertsomanikud

Reeglid nimekirja kantud taimede ja loomade puhul on veidi erinevad.

Loomi võib lemmikloomaks müüa aasta jooksul alates liigi nimekirja kandmisest. Lemmikloomaomanik peab seejärel looma pidama sarnaselt isikutele, kes omandasid looma enne nimekirja kandmist ehk tagama, et loom ei paljune ega pääse loodusesse. Loomade aretamine ja paljundamine on keelatud. Juhul, kui kellelgi on loomi, mida peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomad, siis tuleb loomad realiseerida. Nimekirja kantud loomadest toodete (nahad, liha) realiseerimist uus määrus ei piira, regulatsioon kehtib vaid elusloomadele.

Ka juba laos olevaid taimi võib aasta jooksul müüa kuid vastavalt määrusele peab nii müüja kui ostja tagama, et taim loodusesse ei pääse ega paljune. Seega sisuliselt saab taime osta toataimeks, kuid kuna üldiselt on kasvatamine taunitud peaks ostmist vältima ja taimedest oma kodus ja aias looduma.

Enne liigi nimekirja kandmist omandatud kaubanduslikku varu on asutusel õigus kahe aasta jooksul alates liigi nimekirja kandmisest pidada ning vedada, kui see on vajalik varu hävitamiseks. Selliseks varuks on nimekirja kantud liikide elus loomad ja taimed ning taimede paljunemisvõimelised osad.  Samuti on kaubandusliku varu omanikul õigus kahe aasta jooksul liigi nimekirja kandmisest loomi või taimi müüa või üle anda asutusele, mis omab erandluba liigi pidamiseks teadustööks, liigikaitseks või meditsiiniliseks eesmärgiks.

Teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgiga tegevus, loomaaiad

Juhul kui on vajadus nimekirja kantud liikidega viia läbi teadusuuringuid, ex situ liigikaitset või meditsiinilist tootearendust ja tootmist (kui see on inimtervise huvides vältimatu), on asutusel õigus selleks taotleda erandluba. Loa taotlemisel peab asutus tõestama, et liikide loodusesse sattumine on välistatud. Luba on võimalik taotleda konkreetsele asukohale (nt laborile, loomaaiale) kindla liigi ja isendite hulga jaoks. Täpsed nõuded on toodud määruse artiklis 8. Eestis hakkab selliseid luba väljastama Keskkonnaamet.

Erandjuhtudel võivad liikmesriigid kaaluka üldise huvi korral anda lube ka muudeks eesmärkideks kui teadusuuringud, ex situ tegevus või meditsiin - sellisel juhul peab tegevuse eelnevalt kooskõlastama Euroopa Komisjon.

Loomaaiad võivad olemasolevad loomad pidada loomade eluea lõpuni. Samuti, kui see liik esineb looduses, siis võivad loomaaiad ohjamistegevuse käigus püütud loomi näidata. Samas peab olema loomaaias välistatud loomade sigimine ja ka põgenemine. Pikemas perspektiivis need loomad loomaaedadest kaovad ja asendatakse teiste liikidega.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.