EL HKS avalik teave

Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumised

Kauplemisperioodil 2013–2020 vähendatakse igal aastal tasuta lubatud heitkoguse ühikute hulka ning aina rohkem ostetakse lubatud heitkoguse ühikuid enampakkumiselt.

Igale liikmesriigile on kauplemise direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ) artikli 10 alusel eraldatud kindel kogus lubatud heitkoguse ühikuid. Riigid saavad tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest üle jäävad ühikud panna enampakkumisele.

Eestis läheb enampakkumisel teenitud tulust pool riigieelarvesse ja pool kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste teket piiravate ja kliimamuutustega kohanemiseks vajalike tegevuste toetamiseks. 

Alljärgnevalt aruanded enampakkumistulu kasutamise kohta:

* Ehkki aruande päises on märgitud, et aruanne on 2014. aasta kohta, siis tegelikult on aruanne 2015. aasta kohta, kuid aruande esitamisel ilmnenud süsteemitõrke tõttu on aastaarv valesti kuvatud (Euroopa Komisjon on veast teadlik ning aruande uuesti esitamine pole vajalik)

** Ehkki aruande päises on märgitud, et aruanne on 2015. a kohta, siis tegelikult on aruanne 2016. a kohta.

 

Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine

2013–2020 kauplemisperioodil eraldatakse teatud juhtudel ettevõtetele heitkoguse ühikuid tasuta. Tasuta on võimalus saada ühikuid:

  • tööstus- ja kaugkütteettevõtetel (kauplemise direktiivi artikkel 10a) ning
  • elektritootjatel elektritootmise moderniseerimise eest (kauplemise direktiivi artikkel 10c).

Artiklite 10a ja 10c järgi tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus Eestis kauplemisperioodiks 2013–2020 (seisuga 05.06.2017)

Kauplemise direktiivi artikkel 10a alusel perioodil 2013–2020 tööstus- ja kaugkütteettevõtetele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ühtlustatud meetodil

Uutele käitistele artikkel 10a alusel ühikute taotlemise info ja olemasolevatele käitistele muutmise info on leitav siit

Artikkel 10a ühikute tasuta eraldamise alused:

Kauplemise direktiivi artikkel 10c alusel aastatel 2013–2019 lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine elektritootjatele elektrisektori moderniseerimiseks

Eesti esitas Euroopa Komisjonile riikliku kava investeeringutest, mis olid seotud infrastruktuuri moderniseerimise ja ajakohastamisega ning puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Taustainfo 2011. aastal toimunud taotlusvoorust.

Eesti artikkel 10c alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotletav kogus

Tegelik tasuta eraldatav ühikute kogus sõltub tehtud investeeringutest ning sellest annavad ülevaate iga-aastased aruanded:

 

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2008–2012

Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastatel 2008–2012

Kyoto ühikute kasutamine aastatel 2008–2012

Vastavalt Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava punktile 2.6 võivad kauplemissüsteemi käitised (sh uued sisenejad) tagastamistehingute raames kasutada Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide (puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse) ühikuid (nn CERid ja ERUd).

Iga käitis võib kasutada Kyoto ühikuid kuni 10 protsendi ulatuses talle aastatel 2011 ja 2012 tasuta eraldatavatest LHÜdest (sh antud aastaks reservist eraldatud LHÜd). Kui käitis kasutab 2011. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus vähem kui 10 protsenti Kyoto ühikuid, võib üle jäävaid Kyoto ühikuid kasutada 2012. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus.

Kyoto ühikute kasutusmäärad käitiste põhiselt

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2005–2007

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlike mehhanismide elluviimise asjatundjate komisjon otsustas 8. aprilli 2004. aastal, et lubatud heitkoguse ühikute riikliku jaotuskava (RJK) koostamise aluseks võetakse baasperioodi 1995–2003 kolme suurima KHG heitkogustega aasta keskmine.

Käitajatele lubatud KHG heitkoguste määramisel võeti aluseks ka käitajate esitatud KHG heitkoguste prognoosid aastateks 2005–2007 ning arvestati nende varajasi tegevusi (investeeringuid tehnoloogiatesse). Eesti KHG lubatud heitkoguste esimene RJK avalikustati 2004. aasta aprillis. Vabariigi Valitsus andis esialgse heakskiidu RJKle 20. mail 2004 ning Eesti esitas selle Euroopa Komisjonile 24. mail 2004. Euroopa Komisjon kiitis 2004. aasta sügisel Eesti RJK heaks ilma lisatingimusteta. RJK hõlmas 43 käitist.

Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni kinnitatud lubatud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskavaga (RTI, 01.02.2005, 6, 22) määrati 43 Eesti käitisele kokku 56 290 413 tuhat tonni CO2 ekv, mida käitised võisid paisata õhku ajavahemikul 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2007.
See oli nn ettevalmistav periood aastateks 2008–2012, mil algas Kyoto protokolli järgne rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine.

Suurim osa KHGde lubatud heitkoguseid eraldati energiatootmissektorile – 92 protsenti RJKga määratud heitkogusest anti 36 käitisele. Viiele mineraalsete materjalide töötlemisega tegelevale ettevõttele eraldati kokku kuus protsenti ning kahele muu tegevusvaldkonna esindajale kokku üks protsent lubatud heitkogustest.

Lisaks ettevõtetele eraldatud heitkogustele jäeti varuks riiklik reserv uute sisenejate jaoks, kes antud ajavahemikul plaanisid turule siseneda. Reservis oli üks protsent lubatud heitkoguste hulgast.


Esimese kauplemisperioodi tulemuste kokkuvõtliku ülevaade

 

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.