Pariisi kokkulepe

 

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP 21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks.
 

Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.

 

Pariisi kokkuleppe põhielemendid

 

Kliimamuutuste leevendamine – heitkoguste vähendamine


Valitsused leppisid kokku:

  • pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C (isegi 1.5°C) võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga;
  • vajaduses peatada ülemaailmne heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaadel;
  • vajaduses heitkoguste haripunktini jõudmise järel vähendada järsult heitkoguseid tuginedes parimale olemasolevale teadusinfole.

Pariisi konverentsi eel ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad, millega vähendada heitkoguste hulka. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C, kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Läbipaistvusraamistik ja ülemaailmne kokkuvõte


Valitsused leppisid kokku:

  • tulla kokku iga viie aasta järel (alates 2023), et seada rangemad heitkoguste vähendamise sihttasemed tuginedes teaduse andmetele;
  • raporteerida üksteisele ja avalikkusele, kui kaugel ollakse eesmärkide täitmisest;
  • töötada välja ja rakendada läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanismi, mis võimaldab jälgida riikide edusamme Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Kliimamuutustega kohanemine


Valitsused leppisid kokku:

  • tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks;
  • tuleb anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.

Kaotus ja kahju

  • Kokkulepe näeb ette vajaduse vähendada ja vältida kliimamuutustest (sh äärmuslikud ilmanähtused nagu põuad, üleujutused, tormid aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nt merevee tõus) tingitud kahju ja kahjustusi.
  • Kokkuleppes tunnistatakse koostöö vajadust ning toetuse suurendamist mitmes valdkonnas, nt varajased hoiatussüsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.

Linnade, regioonide ja kohalike omavalitsuste roll


Pariisi kokkulepe tunnistab valitsusväliste huvirühmade (sh linnad, omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor) rolli kliimamuutuste ohjamisel.

Neid kutsutakse üles:

  • suurendama jõupingutusi ja rakendama toetavaid tegevusi heitkoguste vähendamiseks;
  • aitama suurendada kliimamuutustele vastupidavust ja vähendada kliimamuutustele haavatavust;
  • edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

Rahastus

  • EL ja teised arenenud riigid jätkavad abi andmist arenguriikidele aidates neil emissioone vähendada ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
  • Teisi riike julgustatakse jätkama või abi andma vabatahtlikult.
  • Arenenud riigid kavatsevad jätkata ühise eesmärgi nimel eraldada arenguriikide abistamiseks ajavahemikus 2020-2025 igal aastal 100 miljardit USA dollarit. 2026. aastal algavaks perioodiks seatakse uus suurem rahaline eesmärk.
 

Lima – Pariis tegutsemiskava

Algatuse lõid Peruu ja Prantsusmaa COP presidendid eesmärgiga ühendada riigid, linnad, ettevõtted ja kodanikuühiskond, et kiirendada kliimamuutuste alast koostööd uue Pariisi kokkuleppe valguses.

Lima – Pariisi tegutsemiskava koduleht.

Algatuse raames on loodud ka spetsiaalne veebileht, kuhu linnad, regioonid ja ettevõtted saavad lisada tegevusi ja võetud kohustusi, mis otseselt või kaudselt panustavad kliimamuutuste leevendamisesse ja nendega kohanemisse.

Euroopa Liidu roll


Euroopa Liit on olnud esirinnas rahvusvahelistel jõupingutustel, et saavutada globaalset kliimakokkulepet ja jätkab osalemist rahvusvahelistes kliimaläbirääkimistes ning kliimaeesmärkide täitmise jõupingutustes.

Euroopa Liit tegi tugevat koostööd nii arenenud riikide kui arenguriikidega, mis kulmineerus eduka tulemusega Pariisi kliimakonverentsil.

Euroopa Liit oli esimeste seas, kes esitas 2015. aasta märtsis Pariisi kokkuleppe jaoks plaanitava pikaajalise tegevuskava kliimamuutuste ohjamiseks. Euroopa Liit juba rakendab enda plaane, et vähendada heitkoguseid vähemalt 40 protsenti aastaks 2030.

Järgmised sammud
 

Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks 22. aprill 2016 ja seda saab allkirjastada ühe aasta jooksul.

Kokkuleppe jõustumiseks pidi selle ratifitseerima vähemalt 55 osalist, kelle tekitatud heitkogused moodustavad vähemalt 55 protsenti ülemaailmsest heitkogusest. Tingimused kokkuleppe jõustumiseks täideti juba 4. oktoobril, kui kokkuleppe ratifitseeris ka Euroopa Liit. Kokkulepe jõustus 30 päeva hiljem, 4. novembril 2016.

Eesti ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 31. oktoobril 2016. Ratifitseerimise hetkeseisu näeb siit.

Pariisi kokkulepet hakatakse rakendama alates 2020. aastast. Reeglistik kokkuleppe rakendamiseks töötatakse välja 2018. aastaks.

 

Viimati uuendatud: 30. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.