Pariisi kokkulepe

 

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks.
 

Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.

 

Pariisi kokkuleppe põhielemendid

 

Kliimamuutuste leevendamine – emissioonide vähendamine


Valitsused leppisid kokku:

  • pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C (isegi 1.5°C) võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga;
  • vajaduses saavutada globaalne emissioonide haripunkt niipea kui võimalik, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaadel;
  • seejärel vähendada järsult emissioone vastavalt parimale olemasolevale teadusinfole.

Pariisi konverentsi eelselt ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Läbipaistvusraamistik ja ülemaailmne kokkuvõte


Valitsused leppisid kokku:

  • tulla kokku iga 5 aasta järel (alates 2023), et seada rangemad emissioonide vähendamise sihttasemed vastavalt teaduse andmetele;
  • raporteerida üksteisele ja avalikkusele kui kaugel ollakse eesmärkide täitmisest;
  • läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanismis, mis võimaldab jälgida riikide edusamme Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Kliimamuutustega kohanemine


Valitsused leppisid kokku:

  • et tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks;
  • et tuleb anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.

Kaotus ja kahju

  • Kokkulepe näeb ette sätted kliimamuutuste negatiivsest mõjust tuleneva kaotuse ja kahjuga seotud vajaduste kohta.
  • Kokkuleppes tunnistatakse koostöö vajadust ja mõistmise, tegutsemise ning toetuse suurendamist erinevates valdkondades nagu varajased hoiatussüsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.

Linnade, regioonide ja kohalike omavalitsuste roll


Pariisi kokkulepe tunnistab valitusväliste huvirühmade rolli kliimamuutuste ohjamisel, sh linnad, omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor ja teised.

Neid kutsutakse üles:

  • suurendama jõupingutusi ja toetavaid tegevusi emissioonide vähendamiseks;
  • aitama suurendada kliimamuutustele vastupidavust ja vähendada kliimamuutustele haavatavust;
  • edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

Rahastus

  • EL ja teised arenenud riigid jätkavad abi andmist arenguriikidele aidates neil emissioone vähendada ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
  • Teisi riike julgustatakse jätkama või abi andma vabatahtlikult.
  • Arenenud riigid kavatsevad jätkata ühise eesmärgi nimel mobiliseerida 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas ja pikendada seda aastani 2025. Seejärel seatakse uus suurem rahaline eesmärk.
 

Lima – Pariis tegutsemiskava

Algatuse lõid Peruu ja Prantsusmaa COP presidendid eesmärgiga ühendada riigid, linnad, ettevõtted ja kodanikuühiskond kiirendamaks kliimamuutuste alast koostööd uue Pariisi kokkuleppe valguses.

Lima – Pariisi tegutsemiskava koduleht.

Algatuse raames on loodud ka spetsiaalne veebileht,  kuhu linnad, regioonid ja  ettevõtted saavad lisada tegevusi, ja võetud kohustusi, mis otseselt või kaudselt panustavad kliimamuutuste leevendamisesse ja nendega kohanemisse.

Euroopa Liidu roll


Euroopa Liit on olnud esirinnas rahvusvahelistel jõupingutustel saavutamaks globaalset kliima kokkulepet ja jätkab osalemist rahvusvahelistes kliimaläbirääkimistes ning kliimaeesmärkide täitmise jõupingutustes.

Euroopa Liit tegi tugevat koostööd nii arenenud riikide kui arenguriikidega, mis kulmineerus eduka tulemusega Pariisi kliimakonverentsil.

Euroopa Liit oli esimeste seas kes esitas 2015. aasta märtsis Pariisi kokkuleppe jaoks plaanitava pikaajalise tegevuskava kliimamuutuste ohjamiseks. Euroopa Liit juba rakendab enda lubadusi vähendada emissioone vähemalt 40% aastaks 2030.

Järgmised sammud
 

Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks 22. aprill 2016 ja seda saab allkirjastada ühe aasta jooksul.
Kokkuleppe jõustumiseks pidi selle ratifitseerima vähemalt 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid moodustavad vähemalt 55 protsenti ülemaailmsest emissioonist. Tingimused kokkuleppe jõustumiseks täideti juba 4. oktoobril, kui kokkuleppe ratifitseeris ka Euroopa Liit. Kokkulepe jõustus 30 päeva hiljem, 4. novembril 2016.

Eesti ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 31. oktoobril 2016.
Ratifitseerimise hetkeseisu näeb siit.

Pariisi kokkulepet hakatakse rakendama alates 2020. aastast. Reeglistik kokkuleppe rakendamiseks töötatakse välja 2018. aastaks.

 

Viimati uuendatud: 22. detsember 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.