Pariisi kokkulepe

Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Selle saavutamise viis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Pariisi kokkuleppe põhielemendid

Kliimamuutuste leevendamine

Valitsused leppisid kokku:
pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C (isegi 1.5°C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga;
vajaduses peatada ülemaailmne heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaadel;
vajaduses heitkoguste haripunktini jõudmise järel vähendada järsult heitkoguseid tuginedes parimale olemasolevale teadusinfole.
Pariisi konverentsi eel ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad, millega vähendada heitkoguste hulka. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C, kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks

Läbipaistvusraamistik ja ülemaailmne kokkuvõte

Valitsused leppisid kokku:
iga viie aasta järel (alates 2023) kokku tulemises, et seada rangemad heitkoguste vähendamise sihttasemed tuginedes teaduslikele andmetele;
raporteerimises üksteisele ja avalikkusele, kui kaugel ollakse eesmärkide täitmisest;
läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanismi välja töötamises ja rakendamises, mis võimaldab jälgida riikide edusamme Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Kliimamuutustega kohanemine

Valitsused leppisid kokku:
tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks;
tuleb anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.

Kaotus ja kahju

Kokkulepe näeb ette vajaduse vähendada ja vältida kliimamuutustest (sh äärmuslikud ilmanähtused nagu põuad, üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nt merevee tõus) tingitud kahju ja kahjustusi.
Kokkuleppes tunnistatakse koostöö vajadust ning toetuse suurendamist mitmes valdkonnas, nt varajased hoiatussüsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.

Linnade, regioonide ja kohalike omavalitsuste roll

Pariisi kokkulepe tunnistab valitsusväliste huvirühmade (sh linnad, omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor) rolli kliimamuutuste ohjamisel.
Neid kutsutakse üles:
suurendama jõupingutusi ja rakendama toetavaid tegevusi heitkoguste vähendamiseks;
aitama suurendada kliimamuutustele vastupidavust ja vähendada kliimamuutustele haavatavust;
edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

Rahastus

EL ja teised arenenud riigid jätkavad abi andmist arenguriikidele aidates neil heitkoguseid vähendada ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Teisi riike julgustatakse jätkama või abi andma vabatahtlikult.
Arenenud riigid kavatsevad jätkata ühise eesmärgi nimel arenguriikide abistamiseks ajavahemikus 2020-2025 igal aastal 100 miljardi USA dollari eraldamist. 2026. aastal algavaks perioodiks seatakse uus suurem rahaline eesmärk.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.