EL struktuuritoetused keskkonnahariduse arendamiseks

Euroopa Liidu toetuse abil tehakse Eesti keskkonnahariduse edendamiseks mitmeid tänuväärseid tegevusi.

Euroopa Sotsiaalfondi toel arendatakse mitteformaalset keskkonnaharidust kui ka ergutatakse läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamist üldhariduses, kokku 3,2 miljoni euro ulatuses.

Euroopa Regionaalfondi abil rajatakse ja uuendatakse loodusmaju ja keskkonnahariduskeskusi igas maakonnas, kokku 21,2 miljoni euro ulatuses.

 

Programm „Keskkonnahariduse arendamine“, mida viib ellu Keskkonnaamet. 

  • Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli korraldatud koolitused keskkonna ja jätkusuutliku arengu õpetamise metoodikatest looduskoolide ja keskkonnahariduse keskuste juhendajatele on edukalt lõpetanud 125 erineva keskuse juhendajat. Lisaks varustatakse keskused näitlike õppevahenditega, mille abil saab selgitada jätkusuutliku arengu põhimõtteid elust võetud näidete varal. Vasakpoolsel pildil õppevahendite komplekt ökosüsteemi toimimise tutvustamiseks rannaniidu näitel. Parempoolsel pildil nupumäng vaagimiseks, milline elustiil on keskkonnasäästlikum.

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Kokku 475 õpetajat, lasteaiakasvatajat ja õpetajakoolituse õppejõudu on lõpetanud täienduskoolituse riikliku õppekava läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng rakendamisest. Põhitähelepanu oli jätkusuutliku arengu temaatika sidumisel erinevate ainevaldkondadega. Harjutati ka õpetajate koostööd ja projektide läbiviimist. Ka need koolitused viisid läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Üldharidussüsteemi jaoks valmib 50 õppeklippi, mis aitavad õpetajal keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat selgitada ja siduda elusliste olukordadega. Klipid tehakse kättesaadavaks Youtube’s ning sellest teavitatakse portaalis keskkonnaharidus.ee.
  • Toetust kasutati ka keskkonnahariduse koostöövõrgustiku arendamiseks, et edukamalt seostada formaalset ja mitteformaalset tegevust. Korraldati ümarlaudu maakondades, temaatilisi konverentse regiooniti, ilmus „Keskkonnaharidusleht", mis jagas kogemust kolleegilt kolleegile ning uuendati portaali keskkonnaharidus.ee.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks keskkonna ja säästva arengu põhimõtetest oli kolmel hooajal ETV-s saatesari "Mõistlik või mõttetu". Saates tutvustati tarbimise keskkonnamõju. Saated lõppesid mais 2015. Neljal hooajal oli Vikerraadio kanalil saatesari Ökoskoop, mis tutvustab looduse, keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemasid. ERR jätkab Ökoskoopi omal initsiatiivil.

 

Programm „Keskkonnahariduse arendamine Eesti Loodusmuuseumi kogude baasil“:

  • Programmi lõppedes on vähemalt 215 000 Eesti Loodusmuuseumi säilikut (sh pildipank) digiteeritud ja PlutoF infosüsteemi vahendusel avalikult kasutatavad. 

  • Programmi raames luuakse PlutoF platvormile ka nn „rahvateaduse“ töölaua loomise võimalus. Oma andmete sisestamise keskkonna saab luua kasvõi ainult ühele klassile aga ka üleriigilise aktsiooni jaoks. 
  • Luuakse mobiiliäpp, mille abil innustada õpetajaid ja keskkonnahariduskeskuste juhendajaid, aga ka laia loodushuviliste sihtrühma kasutama PlutoF platvormi loodusteaduslikke andmebaase oma vaatlusandmete kontrollimiseks.
  • 175 õpetajat ja keskkonnahariduse keskuse juhendajat saab koolituse äpi kasutamiseks, äppi tutvustatakse avalikkusele ajakirjanduse kaudu ja Loodusmuuseumi õppekäikudel ning äpi kasutamise juhendid leiab edaspidi Loodusmuusuemi kodulehelt.

Euroopa Liidu regionaalfondi abil arendatakse  keskkonnahariduse infrastruktuuri, rajatakse uusi ja renoveeritakse olemasolevaid loodusmaju ja keskkonnahariduskeskusi. Meetme "Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine" eesmärgiks seati 15 keskkonnahariduse tugikeskuse arendamine, vähemalt üks igasse maakonda. Kokku arendati ja täiustati aga 30 objekti.

  • Ehitati neli uut keskuse maja ja 25 keskust said tänapäevased kommunikatsioonid ning uudse õpikeskkonna. Täpsem informatsioon on eespool oleval kaardil.
  • Et katta keskkonnaõppe infrastruktuuri puudujääki Kesk-Eestis, soetas Keskkonnaamet spetsiaalse bussi, milles on õppevahendeid nii looduse kui energiasäästu õppimiseks. Bussiga sõidavad kaks Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti kokkulepitud ajal kooli juurde ning korraldavad tunni, mis aitab lastel koolis õpitud päriseluga seostada ja paremini meelde jätta. Buss on kasutuses ka suurematele avalikel üritusel, festivalidel ja laatadel keskkonnahoiualase tarkuse tutvustamisel.

  • Tallinna vanalinnas asuv Eesti Loodusmuuseum sai tänapäevase õppeklassi. Lisaks tavalisele muuseumiõppele on klass noorte teadlaste ja väikeste teadlaste klubide käsutuses.

  • Riigimetsa Majandamise Keskus renoveeris mitu looduskeskust Eesti eri paigus, allpool Viimsi keskus.

  • Tartu ja Pärnu linnavalitsuste eestvedamisel kerkisid uued loodusmajad, mis on kohale meelitanud inimesi, kes seni ennast vägagi looduskaugeks on pidanud. Mõlemas majas on energia- ja veekasutus ka näitlikustatud õppevahenditena.
  • Tallinna linn rajas Tallinna Loomaaiale keskkonnahariduskeskuse õppeklasside, laborite ja moodsa konverentsiruumiga, aga ka miniloomaiaga, kus saab vaadelda väiksemaid koduloomi ja kus mõni loomake lubab end ka paitada 
  • Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA rajas loodusmaja Vapramäele. SA korraldab loodusharidust Elva linna ja Elvat ümbritsevate valdade inimestele.

  • Roheline kuup koolimaja küljes on Saaremaa Ühisgümnaasiumi SA rajatud Teadus- ja Huvikooli uus kodu. Taotleja oli küll ühe kooli asutatud sihtasutus, kuid rajatis teenindab keskus kogu saart.

  • TÜ Loodusmuuseumi ajaloolises majas saab loodusmuuseum uhiuue õppekeskkonna. Pildil on kuju võtmas diaraam, kus loomi-linde tutvustatakse nende loomulikus keskkonnas. 

  • EMÜ uuendas põhjalikult Võrtsjärve õppekeskuse, kus õpiteemaks on kodumaised kalaliigid ja säästlik kalastamine.
  • TTÜ Geoloogia Instituut rajas Särghaua talukompleksi Maateaduste ja Keskkonnatehnoloogia õppekeskuse, mis on seni ainus eluta looduse tutvustamisele spetsialiseerunud keskus. 

 

Viimati uuendatud: 30. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.