Ajakirjanike koolid

Looduskool 2017

25. mail 2017 toimunud looduskoolis taastutvuti tänavu 60ndat juubelit tähistava Matsalu rahvuspargi ajalooga ja tänapäevaste tegevustega.

Külastati Matsalu rõngastuskeskust ja kahepaiksete taastamiskeskust. Räägiti lindude rännetest, suurulukite seisundist ja uurimisest – lisaks meie suurkiskjatele pühendasime rohkem tähelepanu Matsalu uusasukale šaakalile. Keskkonnaministeerium andis ülevaate Looduskaitse arengukava täitmise vahetulemustest. Õhtul toimus paadimatk Matsalu lahele ja roostikusse ning külastus Vatla kõre elupaika.

Looduskool 2016

2.-3. juunil Endla looduskaitsealal ja lähistel toimunud koolitusel olid tähelepanu all ohustatud liigid. Eesti parimad asjatundjad rääkisid mudakonnade, rabakiilide, kotkaste, harivesilike, lendoravate ja mitmete teiste Eesti asukate lugusid, paljudega neist ka kohtuti. Samuti tutvusime nii soode loodusega kui ka nende taastamisega ning kõne all oli ka Punase Raamatu ajalugu ja tulevik.

Looduskooli üheks keskseks teemaks oli lendorava kaitse. Lendorava arvukus Eestis kahaneb, selle peapõhjuseks loetakse elupaikade, vanade metsade, nappust ja nendevahelise sidususe puudust. Olukorra parandamiseks on Keskkonnaministeerium algatanud 25 uue lendorava püsielupaiga moodustamise ja ka 13 juba olemasoleva püsielupaiga laiendamise Virumaal.

Rajakaameraga on üles võetud lendorava toimetamine käesoleval aastal Muraka looduskaitseala lõunaservas asuvas Roogendiku lendorava püsielupaigas. Videosid lendoravast leiad Keskkonnaministeeriumi Youtube'i kanalist - lendorav Muraka looduskaitsealal 16. aprillil ja 21. aprillil.

 

 

 

Maapõue kool 2014

28. novembril 2014. aastal toimus Tallinnas keskkonnakool ajakirjanikele, mis keskendus maapõue ning keskkonna- ja saastetasude temaatikale.

Seminaril andsime ülevaate Eesti maapõue kasutamisest ning selle tulevikuperspektiividest. Rääkisime olulisematest Eesti maavaradest (põlevkivi, turvas, ehitusmaavarad), Põlevkivi arengukavast 2016-2030 ning keskkonna- ja saastetasudest 2016+.

Päeva teine pool käsitles Eesti õhukvaliteeti, kus lisaks ettekannetele oli võimalik tutvuda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris toimuva Eesti välisõhu seiresüsteemiga.

Merekool 2012

21.-22. maini 2012 toimus ajakirjanikele koolitus "Merekool - meri on, meri jääb...". Seekord oli seminari päevakorras merekeskkonnaga seotud teemad.

Alustuseks tutvusid ajakirjanikud Tallinnas Lennusadamas vastavatud Eesti Meremuuseumiga. Kohapeal räägiti Eesti mereala suurusest ja riigi peamistest õigustest ja kohustustest merealal. Seejärel said ajakirjanikud Lohusalu ja Paldiski põhjasadamas teada, kuidas on Eestis korraldatud merereostustõrje Eesti vetes ja milline peaks olema ühe väikesadama ja suure sadama reostustõrjevõimekus. Pakri poolsaarel anti ülevaade meregeoloogiast ja räägiti merega seotud looduskaitsealadest ning naftase eluslooduse päästest. Lisaks räägiti mere eluringist ja mida kujutavad endast mereökosüsteemide teenused.

Ajakirjanikud said ka ülevaate Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivist tulenevatest kohustustest, selle raames tehtavast piirkondlikust koostööst ja Eesti merestrateegia koostamise ettevalmistustöödest. Juttu tuli ka sellest, kuidas on rahvusvaheliselt korraldatud Läänemere kaitse, merekeskkonna hindamine, Tallinna lahe mereuuringutest ja vee-erikasutusest.

Seminari lõpetuseks seilasid ajakirjanikud Kaijsamoori purjekaga Tallinna lahel.

Merekoolis osales 18 ajakirjanikku Eesti Päevalehest, Äripäevast, TV3st, ajakirjadest Loodusesõber ja Eesti Loodus, keskkonnaportaalist Bioneer, Eesti Rahvusringäälingust; Pereraadiost ja Põlvamaa ajalehest Koit.

Õhukool 2011

10.-11. novembrini 2011 toimus Harjumaal ja Lääne-Virumaal järjekordne ajakirjanikele mõeldud valdkondlik koolitus "Õhukool - kas meie õhk on puhas?". Seekord olid seminari põhiteemadeks välisõhk, müra ja kemikaalid.

Alustuseks tutvusid ajakirjanikud Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga, kus asutuse juhatuse esimees Margus Kört ja õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa rääkisid lähemalt välisõhu kvaliteedist ja selle seirest Eestis.

Seejärel sõideti Muuga sadamasse, kus sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik andis ülevaate sadama keskkonnamõjudest, õhusaaste jälgimise juhtimissüsteemist ning tegevustest, mis suunatud keskkonnasaaste vähendamiseks.

Kundas tutvusid ajakirjanikud haavapuitmassi tehasega AS Estonian Cell, kus ettevõtte keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Lužkov tutvustas tehase uudset keskkonnasõbralikku tehnoloogiat. Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo rääkis tsemenditehase tööst ja sellest, kuidas neil on korraldatud välisõhu seire ja mida on võetud ette Kunda välisõhu kvaliteedi parandamiseks.

Väo elektrijaamas andis ettevõtte juhatuse esimees Andres Taukar ülevaate elektrijaama tööst ja tutvustas ajakirjanikele suitsugaaside pesurit, mis võimaldab tõsta katla kasutegurit ja vähendada välisõhu saastet.

Lisaks rääkis Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul ajakirjanikele mürast ja kemikaalidest ja sellest, kuidas sellise saaste ohjamine Eestis reguleeritud on.

Koolinimekirja oli end pannud 18 ajakirjanikku. Kohapeal olid esindatud sellised meediaväljaanded nagu Eesti Päevaleht, Tartu Postimees, keskkonnaportaal Bioneer, Eesti Rahvusringääling, Virumaa Teataja, Den za Dnjom jne.

Metsakool 2011

27.-28. maini 2011 toimus Võrumaal Haanjas ajakirjanikele järjekordne seminar, "Metsakool: erametsandus – kas ainult eralõbu?". Ajendatult rahvusvahelisest metsa-aastast keskenduti seekord põhjalikumalt metsanduse teemadele, eeskätt erametsanduse rollile selles.

Esimesel päeval külastasid ajakirjanikud Otepää Vineeritehast, kus tehase tegevjuht Ando Jukk näitas tehase innovaatilisi tootearendusi. Seejärel sõitsid nad Haanjasse külla edumeelsele erametsaomanikule Erki Sokale, kes näitas neile oma metsavalduseid ja rääkis kogemustest oma metsade majandamisel.

Lisaks andis Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane metsakoolis ülevaate, kuidas arendatakse Eestis erametsandust ja mida pakuvad metsaomanikele metsaühistud.

Juttu tuli ka maaomanike ja jahimeeste omavahelisest koostööst ja ka selle murekohtadest.
Teisel päeval tutvustas RMK loodusvaht Mati Urbanik ajakirjanikele Karula rahvuspargi metsaga seonduvat ja rääkis metsamajandamise võimalikkusest rahvuspargi territooriumil.

Koolitusest võtsid osa kokku üheksa ajakirjanikku erinevatest meediaväljaannetest nagu Äripäev, Põlvamaa ajaleht Koit, Pereraadio, Bioneer, Valgamaalane, Pärnu Postimees ja Kes-Kus.

Looduskool 2010 (1)

21.-22. maini toimus Läänemaal Noarootsis ajakirjanikele looduskool, kus seoses looduskaitse 100. juubeliaasta tähistamisega keskenduti põhjalikumalt just looduskaitse teemadele.

Seekordne koolitus erines eelnevatest seminaridest sellepoolest, et kõik ettekanded toimusid jooksvalt liikuvas bussis. Räägiti Eesti rollist maailma looduskaitsemaastikul ja kuidas see võiks välja näha aastate pärast. Lisaks tuli juttu sellest, kui palju looduse kaitsmine maksab, kes maksavad ja mida selle raha eest kaitstakse. Samuti tutvustati ajakirjanikele looduskaitse edulugusid, aga ka murekohtasid. Anti ka ülevaate teoksilolevatest looduskaitseprojektidest jne.

Esimesel päeval külastati Silma looduskaitseala Tahu vaatetorni, kus vaadeldi seal pesitsevaid linde. Seejärel sõideti Põõsaspea neemele rändlindude hingeelu uurima. Siis sõideti Veskijärve äärde, kus näidati juttselg-kärnkonna ehk kõre elupaika. Järgmisel hommikul toimus aga matk Marimetsa rappa.

Koolitusest võtsid osa kokku 16 ajakirjanikku erinevatest meediaväljaannetest nagu Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Maaleht, Eesti Rahvusringhääling, TV3, BNS, Linnaleht, Koit, Lääne Elu, Sakala ja Eesti Jahimees.

Looduskool 2010 (2)

Teine looduskool toimus 13.-14. oktoobrini 2010 Tartumaal, kus ajakirjanikud tutvusid põhiliselt Alam-Pedja looduskaitsealaga. Selleks sõideti Käreverest lodjaga mööda Emajõge Palupõhja, kus kalateadlased Meelis ja Jaak Tambets tutvustasid vanajõgede taastamisprojekti ning Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko andis põhjaliku ülevaate jõgede vee-elustikust ning selle kaitsest. Ühekoos teadlastega tehti ka teaduspüüki.

Lisaks külastati Kirna loodusõppe matkarada ja sealseid unikaalseid lammimetsi ning luhtasid. Sinna juurde tutvustasid Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid, kuidas on Eestis korraldatud loodushariduse andmine.

Suurkiskjate tundja Peep Männil andis ülevaate Alam-Pedja asukate - karu, ilvese ja hundi - hingeelust ja nende uurimisest Eestis. Juttu oli ka kohalikku jõevähki ohustavast võõrliigist, signaalvähist ja kalade rände tõketest, paisudest.

Koolinimekirja oli end pannud 20 ajakirjanikku. Kohapeal olid esindatud sellised meediaväljaanded nagu Eesti Päevaleht, Äripäev, Põlvamaa ajaleht Koit, Roheline Värav, Sakala, Maaleht, keskkonnaportaal Bioneer, Eesti Rahvusringääling ja TV3.

Looduskoolis tegid ettekandeid Hanno Zingel ja Herki Tuus Keskkonnaministeeriumist, Jaak ja Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest, Maris Kivistik, Kaili Viilma, Riin Vare ja Aimar Rakko Keskkonnaametist, Peep Männil Keskkonnateabe Keskusest ja Robert Oetjen Palupõhja looduskoolist.

Eurokool 2008

Eurokooli eesmärk oli selgitada ajakirjanikele kõike Euroopa Liidu struktuurifondidega seonduvat, eeskätt seda, kuidas toimub keskkonnaprojektide rahastamine struktuurifondide rahadest. Seminar toimus 20.-21. novembrini 2008. aastal Ida-Virumaal Jõhvis.

Eurokooli esimesel õppepäeval räägiti sellest, miks Euroopa Liit üldse struktuurifondide vahendeid jagab ja milline on nende fondide rakendussüsteem Eestis. Samuti tuli juttu Euroopa rahade kasutamisest ja sellest, kuidas käib projektide taotlemine ja juhtimine vaadatuna toetuse saaja poolt. Ühtlasi anti ülevaade ka vee ja taastuvenergeetika projektidest, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Teisel päeval külastasid ajakirjanikud mitmeid eurorahadest finantseeritud objekte nagu Narva Elektrijaamade tuhaväljad, Voka jäätmejaam, Uikala prügila ja Kuusalu elektroonikaromude ümbertöötlemise tehas.

Lektoriteks olid Andrus Pirso, Kai Willadsen ja Antti Tooming Keskkonnaministeeriumist, Hannes Aarma SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Vahur Tarkmees TipTop Konsulendi OÜ-st.

Koolitusest võttis osa 13 ajakirjanikku erinevatest meediaväljaannetest nagu Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev, Maaleht, esindatud oli ka Eesti Rahvusringhääling, ajakiri Eesti Loodus, kirjastus Loodus, keskkonnauudiste portaal Bioneer ja väljaanne Tõru.

Kalanduskool 2007-2008

Kalanduskooli esimene klass, toimus 12.-13. november 2007 Lääne-Virumaal Põlula kalakasvatuskeskuses. Koolitusele registreerunute seas oli ajakirjanikke erinevatest meediaväljaannetest nagu Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev, Maaleht, Virumaa Teataja, Vooremaa Teataja, esindatud oli ka Eesti Raadio, Vikerraadio ja Eesti Televisioon.

Esimesel seminaril selgitasid kalandusteadlased ning Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi kalandusvaldkonna spetsialistid, milline on Eesti kalavarude olukord Peipsil ja Läänemere rannikuvetes, millised on Euroopa Liidu nõuded ja nendest tulenevad kohustused kalanduse alal ja milliste rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega on Eesti kalanduse vallas seotud.

Räägiti kalakvootitest, kalade rändest ja märgistamisest. Ülevaade anti ka tööndusliku ja harrastusliku kalapüügi kohta. Külastatati lõhe-ja meriforellijõgesid ning tutvuti ka Põlula Kalakasvatuskeskusega, mis on Eestis ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus.

Lektoriteks olid Markus Vetemaa ja Meelis Tambets Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist, Ain Soome ja Herki Tuus Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast, Ene Saadre ja Kunnar Klaas Põlula kalakasvatuskeskusest ning Madis Reinup Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonnast.

Kalanduskooli teine osa toimus 24.-25. aprillini 2008 Jõgevamaal Kuremaal. Ajakirjanikud kuulasid esimesel päeval ettekandeid kalade röövpüügi ja järelevalve teemadel nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, samuti tuli juttu angerjatest ja vähkidest. Lisaks sellele tutvustati ajakirjanikele ka Eesti-Vene koostööd Peipsi-ja Lämmijärve kalapüügi korraldamisel.

Lektoriteks olid Ain Järvalt ja Margo Hurt Eesti Maaülikoolist, Heino Vipp Keskkonnainspektsioonist ning Ain Soome ja Kaire Märtin Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast.
Pärast tubaseid loenguid külastasid ajakirjanikud ka Tooma talli hobusekasvatust ning seadsid sammud Endla rappa.

Teisel päeval sõideti Mustveesse, kus külastati kohalikku piirivalvekordonit ja keskkonnainspektsiooni esindust. Mitmed huvilised said inspektsiooni laevaga ka Peipsile kalade katsepüüki tegema minna.

Koolitusel osalesid ajakirjanikud Äripäevast, Postimehest, Kalev Meediast, Vooremaast, Maalehest, Sakalast, Eesti Päevalehest, Virumaa Teatajast, The Baltic Times`ist, Kalurilehest, TV3 keskkonnasaatest Tasakaal, ajakirjast Kalastaja ja netiportaalist Kalale.ee.

Jäätmekool 2006

Koolituse eesmärk oli tutvustada ja selgitada jäätmetega seonduvat ning arutada jäätmehooldusega seotud probleeme.

Jäätmekool koosnes kahest seminarist ehk klassist, kus lektorid Peeter Eek, Robert Kiviselg ja Kersti Simm (Keskkonnaministeeriumist), Harri Moora (Säästva Eesti Instituudist) ning Marika Kose (Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu -Viljandi regioonist) andsid osalejatele ülevaate Euroopa Liidu nõuetest ja nendest tulenevatest kohustustest jäätmekäitluse alal.

Saadi teada, mis on Euroopa Liidu prügiladirektiivi eesmärk ja millised on selle rakendamise meetmed ning mõju Eestile. Jäätmekool tutvustas ka tavajäätmete käitlust Eestis ning omavalitsuste osa selles protsessis. Samuti räägiti tootjavastutusest, omavalitsuste koostööst ja prügilate sulgemisest ning pakendi jäätmete käitlusega seotud probleemidest. Muuhulgas külastasid ajakirjanikud ka pandipakendi loenduskeskust ja elektroonikaromude kogumispunkti. Näha sai ka Pärnus asuvat uut Paikuse prügilat ja Paikuse jäätmesorteerimisjaama.

 

Metsakool 2005

Koolituse eesmärk oli tutvustada ja selgitada metsaga seonduvat ning lahata metsanduse aktuaalseid probleeme, seda nii koolipingis kui ka praktilises (väli)tegevuses.

Metsakool koosnes kolmest seminarist ehk klassist. Esimeses klassis alustati metsanduse A-st ja B-st: metsaringist,
metsasektori ulatusest ja erametsandusega seonduvast. Seejärel sõideti Anija metskonda raielangile, kus õpitud teadmisi kohe ka praktikas kasutati.

Teises klassis keskenduti järelevalvele nii era- kui riigimetsa kontekstis, läbiti vastvalminud Ojaäärse matkarada ning üsna suur osa tundidest peeti loodusele lähemal olemise eesmärgil õuesõppe vormis.

Kolmas klass toimus aga üle mere - Soomes. Ühiselt käidi kaemas, kuidas seal metsa-ja keskkonnaasju aetakse.