Mõisted

 

  • Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) on loa andja antud kirjalik tähtajatu dokument, mis annab õiguse kasutada käitist viisil, mis tagab tootmise võimalikult väikese mõju keskkonnale ning inimese tervisele (THSi § 7). Kompleksluba asendab üksikuid keskkonnalube - vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Seejuures vaadeldakse mõju keskkonnale kompleksselt ning ühe näitaja paremaks muutmine ei tohi põhjustada teiste halvenemist, nt õhkuheite vähendamine ei tohi põhjustada jäätmetekke või vetteheite suurenemist. Kompleksluba on kohustuslik allpool nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatele käitistele.

    Kompleksloa taotluse ja loa nõudeid, menetlemist, läbivaatamist, muutmist, kehtivuse peatamist, kehtetuks tunnistamist, käitise muutmist ja tegevuse lõpetamist reguleerib THSi 2. peatükk
  • Loa andja  on Keskkonnaamet.
  • Kompleksloa kohustusega alltegevusvaldkonnad - on olulise keskkonnamõjuga põhilised tööstuslikud tegevusvaldkonnad. Käitiste tegevuseks on vaja taotleda kompleksluba juhul, kui tegevus kuulub olulise keskkonnamõjuga alltegevusvaldkonda ja selle maht ületab kindlaks määratud künnisvõimsused (THSi § 19). Nende hulgas on ka selliseid tegevusvaldkondi, millele ei ole kehtestatud künnisvõimsust, st kompleksluba on vajalik sõltumata tegevus(tootmis-)mahust. Näiteks kui käitis tegutseb keemiavaldkonnas, peab tal sõltumata tootmismahust olema kompleksluba.
  • Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes. (THS § 6 lg 3)
  • Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses ehk künnisvõimsusega (THSi § 6 lg 1). Uueks loetakse lisandunud käitis, mille tegevusvaldkond ei kuulunud IPPC-seadusega kehtestatud tegevusvaldkondade loetellu ning järelikult mille käitamiseks ei olnud enne THSi jõustumist kompleksluba nõutav. Nendele käitistele on antud üleminekuaeg, st THSi 2.peatükis kehtestatud nõuded hakkavad nendele kehtima alates 1. juulist 2015. Olemasolevad käitised on enne THSi jõustumist kompleksloa alusel tegutsenud käitised.
  • Heite piirväärtus (edaspidi HPV) on heidet iseloomustav näitaja, mida ei tohi ületada ning mis võib olla esitatud saasteaine kontsentratsioonina (mg/Nm3; mg/l), kaaluühikutes ajaühiku kohta (g/s) või kui on tegemist lõhna ja müraga, siis muudes ühikutes või koguni tasemena. Saasteainete HPV määramise kord tuleneb sellest, millise käitisega on tegemist. Teatud tegevusvaldkondades tegutsevatele käitistele, nagu:
    - suurpõletusseadmetele,
    - jäätmepõletus- ja -koospõletustehastele,
    - orgaanilisi ühendeid kasutavatele käitistele,
    - titaandioksiidi tootvatele käitistele),
    tulenevad õhku- ja vetteheite piirväärtuste nõuded tööstusheite direktiivist ning on sätestatud THSi alusel kehtestatud määrustest, vt täpsemalt. Muudele tegevusvaldkondale kehtivate HPVde kehtestamiseks on määravaks dokumendiks vastava tegevusvaldkonna parima võimaliku tehnika viitedokumendi järeldused, vt täpsemalt.
 
  •   Parim võimalik tehnika (edaspidi PVT) on:
- tehnilise arengu tasemele vastav (ehk parim)
- käitises rakendatav (ehk võimalik)
- tehnoloogiate, kasutava seadmestiku ning töömeetodite kogum (ehk tehnika),
mis võimaldab viia tootmises tekkiva saaste miinimumini või koguni vältida selle teket. PVT kirjeldatavate dokumentide kohta vt täpsemalt.
  •   Riskihindamispõhine keskkonnakontrollisüsteem on keskkonnainspektsiooni korraldatav järelevalve, mis põhineb käitise tegevusest lähtuvate riskide hindamisel. Erinevalt varem kehtinust ei toimu kontrollikäigud käitiste tegevuskohta enam kord aastas, vaid riskipõhiselt üks kord ühe kuni kolme aasta jooksul. Täpne kontrollkäikude sagedus määratakse iga käitise jaoks selle käitise tegevusega seotud asjaolude põhjal, võttes arvesse võimalikku ja tegelikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning lähtudes:
- heitetasemetest ning -liikidest;
- tegevuskoha keskkonnatundlikkusest;
- avariide esinemise õhtust;
- kompleksloa nõuete varasemast täitmisest;
- käitises kasutava keskkonnajuhtimissüsteemi vastavusest nõuetele.

Täpsemalt vt järelevalve korralduse kohta siit.
  •   Lähteolukorra aruanne on käitaja koostatud dokument, kus esitatakse andmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruande peab koostama siis, kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete:
- kasutamisega,
- tootmisega,
- keskkonda viimisega.

Aruandes esitatud andmed peavad võimaldama kindlaks määrata, kas käitise tegevuskoha pinnas ja põhjavesi on saastunud, et tulevikus, kui käitis läheb sulgemisele oleks võimalik  tuvastada, kas käitise tegevusest tulenev võimalik saastatus on alates aruande koostamise ajast suurenenud või vähenenud. Kui käitise tegevuse lõpetamisel selgub, et võrreldes esialgse olukorraga ehk lähteolukorra aruande esitamise hetkest on pinnase ja põhjavee saastatus suurenenud, võetakse meetmeid esialgse olukorra taastamiseks.

Lähteolukorra aruanne aitab selgelt piiritleda käitaja vastutust käitise tegevuse lõpetamisel ning välistab olukorra, kus käitaja on kohustatud likvideerima saastatuse, mida ta oma tegevusega põhjustanud ei ole.
Uued käitised peavad koostama lähteolukorra aruande enne tegevuse alustamist. Olemasolevad käitised, kellel on kompleksluba juba olemas, esitavad aruande järgmiseks kompleksloa läbivaatamiseks.

Euroopa Komisjon on välja töötanud lähteolukorra aruande koostamise suunise.

 

Viimati uuendatud: 27. märts 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.