Ressursitõhususe blogi

 

Ressursitõhusus, ringmajandus ja viis tulevikutrendi, millega arvestamine loob ettevõtetele konkurentsieelise

Alates tööstusrevolutsioonist oleme toetunud lineaarsele väärtusmudelile.  See mudel algab meie planeedi ressurssidest tootmisega ja lõppeb jäätmete ladustamisega. Kuid maailm muutub kiiremini kui kunagi varem ja lineaarne majandusmudel ei ole enam jätkusuutlik. Maavarad vähenevad, rahvaarv kasvab ja kliimamuutus puudutab üha suuremat osa inimestest. Edukaks toimimiseks vajab inimkond uut mudelit. Selleks on ringmajandus, mille käigus jäätmed uuesti ressursiks muudetakse, uued tehnoloogiad kasutusele võetakse ja tõhusus valitsevaks mõtteviisiks kujuneb.


Lineaarmajanduse asendamisel ringmajandusmudeliga astume pika sammu ressursitõhususe suunas. 

Ringmajandusele üleminek tekitab muutuse iga inimese mõtlemises ja ka kollektiivses teadvuses.

Ettevõtted, kes oma äritegevuse tulevikutrendide valguses ümber kujundavad, saavad aeglaste kohanejate ees eelise ja kindlustavad tugevad äritulemused ka edaspidi.

TREND 1 – Maavarade ja materjalide hind kallineb
Rahvaarvu kasvades ja inimeste elujärje paranedes suureneb nõudlus toidu, riiete, esmatarbekaupade, elektroonika, liiklusvahendite, ravimite ja muu järele, kuid ressursid on piiratud. Üha reglementeeritum tootmine, jäätmekäitluse kallinemine ja kasvav nõudlus toovad kaasa kallimad hinnad. 

Lahenduseks on vastutustundlik tarbimine ja tootmise tõhustamine – ressursid kasutatakse maksimaalselt ära ja jäätmetest saab uus ressurss. 

TREND 2 – Vastupidavad tooted ja teadlikud tarbijad
Kallimad hinnad ja vastutustundlik tarbimine tekitavad nõudluse vastupidavate ja kvaliteetsete toodete järele. Näiteks kiirmoe tootmine muutub tulevikus liiga ebamugavaks ja kalliks. Seepärast eelistavad tulevikutarbijad kiirmoe asemel kvaliteettooteid, mis kestavad aastaid ja millele on võimalik lihtsate võtetega uus elu anda. Ka tehnoloogiaettevõtted vahetavad oma vanad seadmed uute ja tõhusate vastu. Meie mõtlemise muutumine seoses jäätmekäitlusega loob kasvulava toodetele, mis liiguvad käest kätte ja valmistavad rõõmu paljudele inimestele mitmete aastate vältel.

TREND 3 – Rentida on odavam kui omada
Seoses piiratud ressurssidega muutub kallimate kaupade omamine inimeste jaoks kulukaks. Ostuotsus laenu võtmiseks, et kallis ost sooritada, tehakse ettevaatlikumalt. Näitena võib tuua autoostu. Sõidukite hinnad kallinevad. Sõidukit omades on seda vaja parkida ja parandada. Ruumi on järjest vähem – parkimine on kulukas. Parandamine kohustab väljaminekuteks tulevikus. Vanaks jäänud sõiduki utiliseerimine läheb samuti kallimaks. Seetõttu on tulevikus mõttekam sõiduvahend vajalikeks sõitudeks rentida ja võimalusel liikuda ühistranspordiga, mis on keskkonnasäästlikum, soodsam ega too kaasa kauakestvaid finantskohustusi.

TREND 4 – Alternatiivsete energiaallikate otsingud

Suur osa maailmast on võtnud suuna kasvuhoonegaaside vähendamisele. Seoses sellega minnakse üle taastuvatele energiaallikatele. Näiteks on Kochi lennujaam Indias maailma esimene lennujaam, mis toimib üksnes kohapeal toodetaval päikeseenergial. Enamik suurriikidest on vastu võtnud otsuse bensiinimootoriga autod keelustada hiljemalt 2040. aastal. Samuti käib toidutehnoloogias võidujooks alternatiivsete proteiiniallikate leidmiseks.

Lisaks sellele, et loomade masstootmine liha saamiseks on julm, on see ka keskkonnale kahjulik. Võime kindlad olla, et tulevik pakub meile uudseid lahendusi kõikides elulistes valdkondades. Alternatiivne energia on tõhusam kui meie energia praegu. 

TREND 5 – Tehnoloogia arendamine ja automatiseerimine muutuvad lihtsamaks
Nutitelefon, tahvelarvuti, tark kodu, GPS, arvukad rakendused, mida suhtlemiseks või elu lihtsustamiseks kasutada, on iga päev meiega. Programmeerimisalased teadmised on kõigile kättesaadavad. Ebamugavad kohustused delegeeritakse teenuspakkujatele. Oskus õige info üles leida ja selle põhjal parimad otsused langetada on järjest olulisem. Tarbija ootab ja ettevõtted pakuvad tulevikus pigem teenuseid, uudseid platvorme ja rakendusi, mis aitavad meil iga päev tõhusamad olla. Autorent inimeselt inimesele, jalgrataste jagamise süsteemid, toidukaupade koju tellimise teenus, terviseandmete jälgimise rakendus on vaid mõned näited uutest tehnoloogiatest, mille sarnaseid lisandub tulevikus rohkem kui uusi tooteid.

Ressursitõhusust silmas pidades, ringmajanduse iseloomu arvesse võttes ja tulevikutrendidega arvestades on ettevõttel võimalik konkurentide ees uute teenuste arendamisel või tarkvarade kasutusele võtmisel märkimisväärne edu saavutada. Meie soovime ettevõtetele julget pealehakkamist tulevikku astumisel!

 

 

 

 

9 uut keskkonnasõbralikku ideed Garage48 ringmajanduse häkatonilt


Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud häkaton keskendus ringmajandusele. Tallinnasse saabus 110 osalejat ja mentorit 21 riigist. Peale Eesti olid esindatud ka Ukraina, Gruusia, Saksamaa, Bulgaaria, Türgi, Ecuador, Soome, Hiina, Küpros, Venemaa, India, Saudi Araabia, Valgevene, Iirimaa, Kõrgõzstan, Kanada, Brasiilia, Prantsusmaa ja Holland. Seekordne Garage48 häkaton kutsuti ellu Keskkonnaministeeriumi algatusel Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames. Üritust rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nädalavahetuse jooksul töötasid jätkusuutlike lahenduste nimel üheksa võistkonda. Eesmärk oli kõigil üks – maailma paremaks muuta.

1. Projekt Plastic Hero populariseerib plasti tagastamist kogumispunktidesse

Plastic Hero on veebirakendus, mis kuvab kaardivaate plasti kogumispunktidest. Kasutuna seisev plast on võimalik kogumispunktidesse viia ja selle eest punkte teenida. Plast töödeldakse ümber ja teenitud punktid on võimalik plastist asjakeste vastu vahetada. Rakendus näitab liitunu plastikogumise ajalugu ja teenitud punktiseisu.

2. World Cleanup Day võimaldab üleilmse koristuspäeva koostööd paremini organiseerida

World Cleanup Day on veebirakendus, mis aitab kaasa Eestist alguse saanud „Teeme Ära“ kampaania levikule. Eesmärk on saada koristuspäevale 400 miljonit osalejat. Rakenduses saab luua meeskondi ja ka meeskondadega liituda. Samuti näeb ülevaadet sellest, millistes piirkondades meeskonnad tegutsevad ja kes meeskondadesse kuuluvad.

3. Wastify muudab jäätmed disaintoodeteks

Wastify on virtuaalne kohtumis- ja kauplemispaik disaineritele. Wastify ühendab endas moeloojaid ja tootedisainereid, kelle eesmärk on vanadele asjadele uue elu andmine, ja ringlusse võetud materjalide taaskasutus. Näiteks on Wastify kaudu võimalik soetada plastist käekott või vanadest kingadest valmistatud sussid.

4. RECO on andmebaas jätkusuutliku eluviisi viljelejatele

RECO on otsimootor, mis koondab kõikvõimalike esemete parandustöökojad ja ümbertöötlemiskohad. Otsimootoriga saab vajaliku töökoja leida nii teemapõhiselt kui ka asukoha järgi. Ettevõtmise eesmärgiks on lihtsustada olemasolevate asjade eluea pikendamist ja oma aja ära elanud esemete ringlusse võtmist.

5. Circular B2B on tööstusjäätmetega kauplemise platvorm

Circular B2B võimaldab ettevõtetel tootmisülejääkidega kaubelda vahendajate ja kõrgete vahendustasudeta. Näiteks pakutakse veebisaidil alumiiniumi-, vase-, terase, raua- ja klaasijäätmeid ning alumiiniumitolmu. Portaal toob kokku nii ostjad kui ka müüjad ja muudab tootmise kõrvalsaadustega kauplemise tõhusamaks.

6. Lumetric võimaldab energiatarbimiselt säästa

Lumetric on elektripistikule kinnitatav vidin, mis võimaldab energiatarbimisel silma peal hoida. Tarbitud energiakogust saab näha internetiportaali sisse logides. Tänu seadmele, mille hind on vaid mõnikümmend eurot, on võimalik energiatarbimist oluliselt vähendada.

7. Game of Circularity on ringmajanduse ideid tutvustav lauamäng

Tegemist on keskkonda puudutavaid teemasid käsitleva lauamänguga, mis aitab ressursitõhususe, ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse ideid mängijate teadvusesse kinnistada. Mäng kasvatab keskkonnateadlikkust, arendab empaatiat ja vahetut suhtlemisoskust.

8. 3cular on 3D printer, mis kasutab põhimaterjalina saepuru

3cular on 3D printer, mida on kaua oodatud. Seni ei ole suudetud 3D printeris kasutatavale plastile keskkonnasõbralikku alternatiivi leida. Tootmisjäägina tekkinud saepuru kui 3cular 3D printeri kasutatava materjali põhikomponent on aga murranguline innovatsioon. Printeri toodangut saab kasutada mööbli parandamiseks ja uute esemete tootmiseks. Lisaks on saepuru ka väga soodne.

9. Oblock on väike-ettevõtetele suunatud kampaaniaplatvorm

Oblock viib kokku kliendid ja ümberkaudsed keskkonnasõbralikud ettevõtjad. Kaardirakendusele on koondatud öko-märgistusega ettevõtted – kauplused, kohvikud, teenuspakkujad –, kelle seast keskkonnateadlik ostja saab sobivaima valida. Kliendid leiavad rakendusest eripakkumisi ja firmad saavad endale lojaalseid tarbijaid.

Parimaks valiti 3culari saepurupõhine 3D printer!


Peaauhinna 2500 eurot võitis Gruusia-Eesti tiim, kelle idee oli saepuru kasutav 3D printer. Lisaks sai 3culari võistkond Ajujahi TOP 30 auhinna, mis tagab neile edasipääsu arenguprogrammi ja Prototoni TOP 40 eriauhinna.

Pildi autor: Maido Parv

 

„Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“ – maailmatasemel keskkonnakonverents Tallinna Ülikoolis

Keskkonnakonverents „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“ ehk NBS2017 seadis tähelepanu keskpunkti jätkusuutliku linnastumise. Arutleti looduslike ökosüsteemide ja veemajanduse arendamise üle linnades. Räägiti „rohelistest“ töökohtadest ja majanduskasvust, mis ei tule looduse arvelt, vaid arvestab looduskeskkonnaga. Arutleti looduslike lahenduste ja ringmajandust toetavate innovaatiliste rakenduste üle.

Pildi autor: Martin Dremljuga

Looduspõhistele lahendustele keskenduv NBS2017 oli selle aasta üks Euroopa suurimaid keskkonnakonverentse, kus kohtusid maailma juhtivad ökoinnovatsiooni ja roheliste lahenduste arvamusliidrid, teadlased, poliitikud ja ettevõtjad. Euroopa Liidu eesistumise perioodi raames Tallinna Ülikooli ja Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud konverents toimus 24.– 26. oktoobril 2017. Konverentsi esimene päev oli pühendatud kodumaistele looduspõhistele lahendustele. Siinkohal nendest veidi lähemalt.

Looduses viibimine vähendab stressi


NBS2017 konverentsi Eesti päeva avaettekande tegi Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent Mihkel Kangur, kes rääkis looduses õppimisest ja looduselt õppimiselt. Tema järel astus lavale Soome Loodusvarade Instituudi teadur Ann Ojala, kes lahkas looduse mõju inimeste tervisele ja heaolule keskkonnapsühholoogia teoreetilises raamistikus.

Keskkonnapsühholoogia-alased teadusuuringud annavad tunnistust sellest, et mida enam inimesed looduses liiguvad, seda paremini nad end tunnevad. Samuti väheneb looduses viibimise tulemusel stress. Seetõttu soovitab Ann kõikidel inimestel võimalikult tihti ja pikalt looduses aega veeta.

Uued tehnoloogiad muudavad majad nutikaks


Järgmisena astus üles Eesti arhitekt Ülar Mark, kes rääkis, millised on looduspõhilised lahendused seoses majaehitusega. Tulevikus hakatakse säästlikkuse nimel uute majade ehitamisel vanade majade põhikarkasse säilitama. See tähendab, et maja karkassi taaskasutatakse, pannes sellele ümber vaid uued seinad. Sisuliselt muutuvad majad aga targemaks tänu uudsetele IKT lahendustele – nutirakendustele, anduritele, häältuvastusele ja muule põnevale.

Linnamesilaste mesi on sama tervislik kui maamesilaste mesi


Looduspõhiste lahenduste konverentsil astus üles ka linnamesinik Erki Naumanis, kes huvilisi linnakeskkonnas mesilaste pidamisega katsetama julgustas. Ehkki linnades vuravad autod ja tossavad korstnad, ei kujuta see meele ohtu. Linnades on ka loodus palju mitmekesisem kui monokultuursete põldude keskel.

Mesilaste pidamist kavandades on mõistlik ümberkaudsete elanikega nõu pidada ja leida asupaik, mis sobib nii mesilastele kui ka teistele inimestele. Üheks võimaluseks on paigutada mesitarud näiteks katusele. Oluline on tagada mesilastele ka kerge ligipääs veele. Ümberkaudsed pargid, aiad, lillepeenrad, amplid ja lillekastid on mesilastele hea tööpõld.

Tallinna Ülikooli teadur Liisa Puussepp tutvustas lähemalt seda, kuidas president Kersti Kaljulaidi mesilased tema residentsi pargis asuvates mesitarudes elavad ja töötavad. Presidendi lossipargi mee vitamiinide, mineraalainete, suhkrute ja õietolmu sisaldusele on tehtud põhjalikud analüüsid. Analüüsid näitasid, et linnas kogutud mesi on sama tervislik ja rikkalik kui maal kogutud mesi.

Linnas saab pidada nii lehmi kui ka kanu


Loomaarsti haridusega psühholoogiline nõustaja Küllike Lillestik peab oma Tallinnas asuvas Nõmme eramus kanu. Tema kanad elavad spetsiaalses soojustatud majakeses. Lisaks munemisele tõstavad kanad aias mullaviljakust ning aitavad tigude ja nälkjate arvukust ohjes hoida. Samuti on kanapidamine stressimaandaja – kanadega suhtlemisest tunnevad rõõmu nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Keskkonnaameti projektikoordinaator Bert Holm rääkis sellest, kuidas Keskkonnaamet koos Pärnu Linnavalitsuse ja TÜ Pärnu Kolledžiga EL LIFE+ projekti URBANCOWS (ehk linnalehmad) raames taastas Pärnu rannaniidukompleksi traditsioonilise hooldamise ehk lehmade karjatamise teel. Eelnevalt tõrjuti pea kogu alalt läbipääsmatu pilliroopadrik ning liigsed põõsad. Samuti rajati ala väärtuste paremaks eksponeerimiseks turismitaristu: infotahvlid, laudtee ning kaks vaatetorni ja viidi läbi elanike ning külastajate aktiivse kaasamise ja teavitamise kampaania.

Pildi autor: Bert Holm

Lisaks teistele astusid konverentsi Eesti päeval üles ka Rea Sepping, Tiiu Koff, Marit Otsing ja Gen Mandre, paneeldiskussioonis osalesid Piret Kuldna, Gen Mandre, Jaak-Adam Looveer ja Mait Sepp, kõnejuht Arko Olesk.

Vaata lisaks intervjuud konverentsi projektijuhi Ivo Krustokiga Tallinna TV saates Täna+.

Keskkonnaministeerium ja Tallinna Ülikool tänavad kõiki Eesti päeval esinenud looduspõhiste lahenduste edendajaid!

 

Toetuse taotlemine ressursitõhususe meetme raames

110 miljonit eurot on summa, mis investeeritakse sel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti ettevõtete ressursitõhususe suurendamiseks. Meetme nimetus on „Ettevõtete ressursitõhusus“ ja seda viib ellu Keskkonnaministeerium. Järgnevalt toome välja ettevõtjate korduma kippuvad küsimused seoses ressursitõhususe meetme ja ressursitõhususe toetuse taotlemisega.

Mis on ettevõtte ressursitõhusus?

Tõhusus on parima võimaliku tulemuse saavutamine võimalikult vähese vaeva või kuluga. Ressursitõhusus on loodusvarade läbimõeldud ja säästlik kasutamine. Ettevõtte ressursitõhusus on tootmise kulude ja keskkonnamõju miinimumini viimine selliselt, et töö tulemus või toodang säiliks samana või pareneks.

Miks on ressursitõhusus oluline?

Ettevõtja seisukohalt on ressursitõhusus kõige efektiivsem võimalus toote omahinna vähendamiseks, kasumi suurendamiseks ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Ressursitõhusus on aga oluline ka iga inimese seisukohalt. Loodusvarade jätkusuutlik kasutamine on ainus võimalus, et meil oleks ka homme hea ümbritsev elukeskkond.

Mida riik ettevõtete ressursitõhususe suurendamiseks teeb?

Keskkonnaministeerium tegeleb ressursitõhususe meetme raames ettevõtjate teadlikkuse tõstmisega ja ressursitõhususe spetsialistide koolitamisega ning toetab ettevõtetes ressursikasutuse analüüside tegemist ja ressursitõhususse investeerimist. Meetme raames saavad kõik tootmisettevõtted taotleda toetust ressursiauditi tegemiseks. Prioriteetsete tööstussektorite ettevõtted saavad küsida toetust ressursitõhususe investeeringute rahastamiseks.

Mis on ressursiaudit ehk ressursikasutuse analüüs?

Ressursiaudit on ettevõtte tegevuse analüüsimine ja ressursitõhusust suurendavate ettepanekute tegemine. Ressursikasutuse analüüsi teeb väljaõppe saanud spetsialist või kvalifitseeritud teenuspakkuja, kes aitab ettevõttel efektiivsust suurendavaid muudatusi planeerida. Hetkel on Eestis üle 20 Keskkonnaministeeriumi koolituse läbinud ressursitõhususe spetsialisti, kelle nimekirja leiab siit. Ressursiauditiks saavad tootmisettevõtted küsida toetust kuni 7500 eurot (kuni 50% kogukulust).

Mis on ressursikasutuse analüüsi ehk ressursiauditi tulemiks?

Ressursikasutuse analüüsi tulemina valmib täpne ülevaade selle kohta, kui palju ettevõte hetkel erinevaid ressursse, näiteks toorainet, vett, elektrit, gaasi vms kasutab. Ressursiaudiitor aitab määratleda tegurid, mis mõjutavad ettevõtte ressursside tarbimist. Analüüsi tulemiks on ressursisäästumeetmed – väiksemad või suuremad ümberkorraldused, mida ettevõte saab teha ressursitõhususe suurendamiseks.

Kes rahastab investeeringuid ressursitõhususse?

Investeeringuid rahastavad ettevõtted ise ja teatud juhtudel ka riik. Viie prioriteetse tööstussektori ettevõtted saavad taotleda ressursitõhusust suurendavateks investeeringuteks toetust kuni kaks miljonit eurot ettevõtja kohta. Teised ettevõtted rahastavad ressursitõhususe investeeringuid ise. Ressursiauditi käigus valmiva analüüsi tulemusel mõistab ettevõtja, kui kiiresti üks või teine ressursitõhususe nimel tehtav investeering ära tasub. Paljud investeeringud ressursitõhususse tasuvad end ära juba lühikese ajaga.

Millised ettevõtted investeeringute rahastamiseks toetust saavad?

Pilootvoorus saavad toetust taotleda ettevõtted, kes tegelevad mäetööstuse, toiduainete ja joogitootmise, puidutööstuse ja paberitootmise ning mineraalsete materjalide töötlemisega. Just nendes sektorites tehtud muudatustest saadav kasu on ühiskonnale kõige suurem, sest need sektorid on kõige ressursimahukamad. 

Kas on võimalik toetust saada, kui ettevõte ei kuulu neisse sektoritesse?

Kui teie ettevõte ei kuulu viide prioriteetsesse sektorisse, kuid on tootmisettevõte (EMTAK C), saate toetust taotleda ressursikasutuse analüüsi läbi viimiseks. 2018 aastal analüüsitakse uuesti ressursitõhususe investeeringute rahastamise võimalikku kasu ettevõtetele ja võimalusel avatakse taotlemine ka teistele tööstusettevõtetele.

Milliseid investeeringuid ressursitõhususe meetmega toetatakse?

Toetuse abil saab rahastada investeeringuid uute ressursitõhusamate seadmete soetamiseks, aga ka tootmisliini ümberkorraldamiseks ning juhtimissüsteemide arendamiseks ja IT-lahenduste välja töötamiseks.

Kust saada ressursitõhususe toetuse taotlemiseks rohkem infot?

Ressursitõhususe meetme kohta saate lähemalt lugeda siit. Keskkonnaministeerium korraldab regulaarselt infopäevi ja seminare, mille toimumisaegade kohta saab infot ressursitõhususe infokirjast. Ressursitõhususe infokirjaga saate liituda siin. Samuti on taotlemisest huvitatutel võimalik osa saada personaalsest ressursitõhususe konsultatsioonist.

Mis on personaalne ressursitõhususe konsultatsioon?

Personaalse ressursitõhususe konsultatsiooni raames tutvustab Keskkonnaministeeriumi esindaja taotlemisest huvitatutele ressursitõhususe toetuse meedet ja toetuse taotlemise võimalusi lähtuvalt ettevõtte profiilist ja tegevusalast. Konsultatsioon kestab kuni kaks tundi ja on ettevõttele tasuta. Personaalse konsultatsiooni kokku leppimiseks pöörduge palun Jaana Merisaare poole.

 

10 inspireerivat ideed ressursitõhususe suurendamiseks

Ressursitõhususe blogi eelmises postituses tõime välja küsimused, mis ettevõtjatel tavaliselt ressursitõhususe meetmega seoses tekivad. Selles postituses toome 10 näidet selle kohta, kuidas oma ettevõtte tegevust ressursitõhusamaks muuta.

Uuendage tootmisseadmeid!

Pikalt kasutusel olnud või ressursimahukate tootmisseadmete uute vastu vahetamine suurendab nii tootmisefektiivsust kui ka ressursitõhusust. Näiteks võtab Palmako oma liimpuidutsehhis kasutusele innovaatilise tootmisliini, mis parandab 2019. aastaks ettevõtte ressursikasutust ca 7,5%. Projekti maksumus on 9,5 miljonit eurot, millest 2 miljonit eurot kaasrahastati ressursitõhususe meetme toetusena Euroopa Liidu vahenditest. Saavutatav rahaline sääst on hinnatud 819 000 euroni aastas.

Muutke jäätmed ressursiks!

„Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld“ ütleb Eesti vanasõna. See kehtib ka jäätmete kohta. Plastjäätmetele uute kasutusviiside leidmine pakub jätkuvalt väljakutset. Eesti ettevõte Plastrex kasutab oma toodete valmistamisel sega-olmeplastpakendeid. Näiteks kasutas Plastrex miljardeid plastkotte Tallinn-Tartu maantee ääres paiknevate müratõkkeseinte tootmiseks.

Tehke tootmisjääkidest ressurss!

Tootmise käigus jääb üle nii mõndagi, mida on võimalik koheselt või pärast vähest töötlemist uuesti tootmisesse suunata. Näiteks arendas AS Toom Tekstiil välja tekstiilijäätmete ümbertöötlemise ja taaskasutamise süsteemi. Selle käigus toodab Toom Tekstiil tootmisjääkidest 100% taaskasutatud vatiini. Näiteks kasutati ka disainer Reet Ausi laulu- ja tantsupeo praaksärke, mis omakorda olid toodetud tekstiili tootmisjääkidest.

Uuendage valgustust!

Läbimõeldud valgustussüsteemid aitavad säästa kuni 95% elektrienergiat. Seda nii tootmishoonetes, kontorihoonetes kui ka tänaval. Eesti ettevõte Cityntel lõi koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega nutika tänavavalgustussüsteemi Lumoflex. Lumoflex koosneb LED valgustite võrgustikust, mis end vastavalt kellaajale, päikesevalgusele või liikumisele sisse ja välja lülitavad ning valgust mahedamaks või eredamaks reguleerivad. Lumoflex säästab kuni 40% elektrikuludelt ja kuni 70% hoolduskuludelt. Samuti väheneb ümberkaudsete elanike jaoks valgussaaste, kuna valgusteid on võimalik kindlal ajal sisse ja välja lülitada.

Juhtige tootmist ja tootmishooneid IT-lahendustega!

Automatiseeritud protsessides on efektiivsus suurem. Hoonete juhtimine IT-lahendustega võimaldab ressurssidelt säästa. Näiteks võib tuua projekti DOMOTIC, mille käigus vähendati suure hõivatusega hoonetes intelligentsete juhtimissüsteemide abil energiatarvet ligi 70%.

Kasutage jääksoojust!

Tootmise käigus tekkiva soojusega on võimalik kütta hooneid ja tarbevett. Näiteks Järvakandi alevis on kaugküttesüsteemis mindud endiselt maagaasi küttelt üle Järvakandi klaasitehase (O-I Production Estonia) klaasisulatusvannis tekkiva jääksoojuse kasutamise lahendusele. Sulatusahju kuumutamiseks kasutatakse maagaasi ja puhastatud hapnikku, läbi mille on oluliselt vähendatud ka heitkoguseid.

Juhtige kütet ja ventilatsiooni automaatselt!

Ressursitõhususe aitab saavutada automaatselt juhitav ning võimalikult ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Selline süsteem on kasutusel ka Hepsori poolt ehitatud Sõpruse pst 157 büroohoones. Büroomaja on projekteeritud keskkonnasäästliku ja energiaefektiivsena – kasutatakse maakütet, vihmavee kogumist, LED-valgusteid ja läbimõeldud akende süsteemi. Hoonele on omistatud Rohelise Ehitise sertifikaat.

Jälgige energiakasutust IT-lahenduste abil!

Energiatõhususe ja säästlikkuse nimel on mõistlik kasutusele võtta IT-lahendused, mis jälgivad ja juhivad kõigi seadmete energiakasutust. Üheks selliseks on ringmajanduse Hackhtonil välja mõeldud Lumetric – elektripistikule kinnitatav seade, mis mõõdab tarbitud elektrienergia kogust. Tänu seadmele, mille hind on vaid mõnikümmend eurot, on võimalik energiatarbimist oluliselt vähendada.

Võtke kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemid!

Keskkonnajuhtimissüsteemide toel saab ettevõte oma tegevust süsteemselt analüüsida ning leida võimalusi säästmiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. Näiteks Werrowooli tootmisprotsess vastab ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele. Standardite järgimine tagab, et Werrowooli soojustusmaterjal Tselluvill on toodetud keskkonnasõbralikult ja efektiivselt.

Rakendage ökodisaini põhimõtteid!

Kuni 80% toote keskkonnamõjust on tingitud disainist. Seetõttu on toodete arendamisel ökodisaini põhimõtete järgimine ülioluline – nii luuakse tooteid, mis mõjutavad oma tootmise ja eluea jooksul keskkonda võimalikult vähe. Näiteks Philips on lansseerinud mitmeid ökodisainist ja ringmajandusest inspireeritud algatusi, et pikendada oma toodete kasutusiga ja muuta need hõlpsalt uuendatavaks.

 Fotol: PõhuNõu - toidunõu valmistatud põhust

 

Ressusursitõhususe suurendamine on võimalik igas ettevõttes. Et sellega alustada, tuleks kõigepealt teha ettevõttes ressursikasutuse analüüs. Ressursikasutuse analüüsi kohta saab lisa lugeda siit.

 

Viimati uuendatud: 7. detsember 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.