Keskkonnatasud

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on kehtestatud 2015. aasta lõpuni keskkonnatasude seadusega.

Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. 2009. aastal laekus keskkonnatasusid kokku 1,12 miljardit krooni (71,5 mln €), sellest riigieelarvesse 850 miljonit (54,3 mln €) ja kohalikele omavalitsustele 273 miljonit krooni (17,45 mln €). Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finatseerimisega.

Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine

Keskkonnaministeerium alustab saastamise ja keskkonnale olulist mõju omavate sektorite, näiteks põlevkivitööstuse väliskulu hindamise metoodika välja töötamisega.

Väliskulude hindamise ehk välismõjude rahalise väärtuse väljaselgitamise metoodika on plaanis paika saada 2017. aastaks.  Keskkonnakasutuse ühiskonnale tekitatava kulu kompenseerimiseks või selle vähendamiseks tuleb vajaduse korral täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.

18. ja 19. mail toimus Keskkonnaministeeriumis seminar "Eesti keskkonnakasutuse välismõjude hindamine rahasse".
Seminari ettekannetega saate tutvuda siin: 
Nils Axel Braathen, Cost-Benefit Analyses and the Environment
Nils Axel Braathen, External Cost Evaluation in Relation to Air Pollution Impacts
Nils Axel Braathen, The Use of Environmentally Related Taxes in OECD and Other Countries
Üllas Ehrlich, Energiasektori välismõjude majanduslik hindamine Eestis
Kaupo Heinma, Environmental Impact Assessment and Environmental Use in Estonia; joonis
Aija Kosk, Elurikkuse majanduslik väärtus. Tingliku hindamise meetodi rakendamine Eestis
Taavi Lai ja Hans Orru, Health Impact Assessment of Particulate Matter in Estonia and the External Costs
Siret Talve, Andrus Paat ja Evelin Põld, Põlevkivi tegeliku hinna arvutamine 
Evelin Urbel-Piirsalu, Valdur Lahtvee, Helen Poltimäe ja Tea Nõmman, Experiences of Calculating/Valuing External Costs in SEI Tallinn
Katrin Väljataga, Evaluation of Data Availability from the Perspective of Ecosystem Approach

Väliskulude hindamise protsessi lühikirjeldusega saate tutvuda siin. Seminari kava leiab siit.


 

2011. aasta 1. aprillil jõustus keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus. Keskkonnatasu maksva isiku  jaoks toimub sisuline muudatus juulikuus, kui ettevõte peab deklareerima oma  II kvartali keskkonnakasutuse mahtu.

Loe lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.
 

 

Keskkonnatasudega seotud õigusaktid

 

Keskkonnatasude seadus
Keskkonnatasude määrad aastaks 2011-2015:
Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
Vee erikasutusõiguse tasumäärad

Vastavalt Keskkonnatasude seaduse paragrahvile 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.

Alates 2014. a detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 200 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.


Lisaks vähese tähtsusega abile, mille maht on piiratud 200 tuhande euroga, võimaldab Keskkonnaministeerium edaspidi anda abi ka suuremas mahus eraldi abikava alusel. Selleks on abi energiatõhususe suurendamiseks, millega peab kaasnema vastavalt keskkonnatasude seadusele ka saastamise vähendamine vähemalt 15%."

Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetme rahastamise kohustusega, millega peab kaasnema energiatõhususe kasv.

Saastetasu maksmise kohustuse tõhusate keskkonnakaitsemeetmete tegemise kohustusega asendamise (edaspidi saastetasu asendamine) eesmärk on saastamise vähendamine ning energiatõhususe edendamine. Toetatakse terviklikke tehnilisi keskkonnakaitseinvesteeringuid, mis lisaks saastamise vähendamisele tõstavad tootmise energiatõhusust ja vähendavad seeläbi energeetiliste ressursside kasutamise vajadust.

Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri käskkiri nr 204 „Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega asendamise kord“ (uuendamisel).

Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korraldamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping.

Uuringud

 

 

 

 

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.