Asustamine

Eestis looduslikult esinevat kalaliiki või tema viljastatud marja tohib veekogusse asustada ainult Keskkonnaameti loal. Eesti Vabariigis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 

 

Nõuded:
Asustamisloa taotlus tuleb esitada Keskkonnaametile ning sellel peab olema lisatud või  märgitud:
• veterinaarkorralduse seadusest ja loomatauditõrje seadusest tulenevalt veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta seoses asustatava kala ja asustamisveekoguga;
• asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus);
• asustatava kala liik, asurkond, vanus, isendite kogus ning isendi keskmine kaal;
• asustamise eesmärk;
• väljavõte majandamiskavast, tegevuskavast või võimaluse korral asustamise teadussoovitusest;
• asustamisveekogu, selle asukoht (küla, vald) ja asustamiseaeg;
• veekogu omaniku nõusolek, kui asustamine toimub eraomandis olevasse veekogusse, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks.

Asustamisloa andmine:
Kui taotlus vastab nõuetele ning on põhjendatud, annab Keskkonnaamet taotluse registreerimisest arvates 10 tööpäeva jooksul asustamisloa.

Kala veekogusse asustamise akt ja asustamise juures viibiv isik
Kala veekogusse asustaja on kohustatud koostama asustamisakti, mille vormi leiab siit. Akt esitatakse Keskkonnaametile ning veekogu omanikule või tema esindajale, kui kala asustatakse eraomandis olevasse veekogusse, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks.
Kalade asustamise juures peab viibima loa andja esindaja. Eraomandis oleva veekogu, mis pole määratud avalikult kasutatavaks, asustamise juures peab viibima ka veekogu omanik või tema esindaja.

Nõuete rikkumine
Eestis looduslikult esineva kalaliigi veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest (nt loata asustamine) karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Võõrliigi asustamine
Eestis looduslikult mitteesineva kalaliigi või muu veeorganismi liigi või tema viljastatud marja Eesti Vabariiki toomisel ja veekogusse asustamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest.
Looduskaitseseaduse § 57 lg-te 1 ja 2 järgi on võõrliikide loodusesse laskmine  ja tasakaalu ohustavate võõrliikide elusalt sissetoomine Eestisse keelatud. Tehistingmustest tehistingimustesse võib võõrliike ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.
Võõrliikideks loetakse kõiki liike, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Eesti veekogude jaoks on võõrliikideks näiteks karpkala, valgeamuur, pakslaup, vikerforell, hõbekoger, kelle asustamine siinsetesse veekogudesse on keelatud.
Invasiivsete võõrliikide nimekirjaga saab tutvuda siin.

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.