Pakendid

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Pakend kaitseb kaupa teekonnal tootjast tarbijani, aitab säilitada toote omadusi, võimaldab kaupa majanduslikult otstarbekalt vedada ja ladustada ning lihtsustab kauba käsit­semist. Pakend kaitseb kaupa ka kahjuliku keskkonnamõju eest ning mõne kauba puhul (nt kemikaalid, naftasaadused, pesuained) ka keskkonda kauba eest. Pakendile kantakse teave selles sisalduva toote koostise, säilivuse ja valmistaja kohta ning muid asjakohaseid and­meid (nt ohumärgistus ja kasutusjuhendid), mis aitavad ostjal valikuid teha ning kaupa õigesti ja ohutult käsitseda ja kasutada. Pakendil on tähtis roll ka kauba esitlemisel ja reklaamimisel.

Aastas tekib elaniku kohta u 311 kilogrammi ehk veidi alla nelja 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid. 25-30 protsenti olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60 protsenti moodustavad pakendijäätmed. Eestis kokku tekib ca 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kui see kõik ladestada prügilatesse, kataks see 10 meetri kõrguse kihina 1,5 hektarit maad ehk moodustuks kolmekordse maja kõrgune, kahe ja poole jalgpalli väljaku suurune suurune kokku pressitud pakendijäätmete kuhi.

  • Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on tasuta.
  • Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb maksta prügi äraveo ja ladestamise eest.
  • Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada.
  • Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (10 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse.

Pakendiliigid ja -materjalid

Pakendid võib liigitada otstarbe, taaskasutuskordade, materjali vms järgi. Pakendi ja paken­dimaterjali liigid on ära toodud pakendi­seaduses (§ 3). On oluline, et kõik asjaomased osapooled (nt pakendiettevõtjad) suudaksid pakendeid liigitada, kuna erinevatele pakendi­liikidele ja materjalidele on kehtestatud erinevad tagasivõtu- ja taaskasutusnõuded. Pakendiliike ja -materjale on vaja osata eristada ka siis, kui esitatakse pakendialaseid andmeid pakendiregistrile.

Pakendite liigid otstarbe järgi:

  • Müügipakend moodustab osa tarbijale või lõppkasutajale müügikohas üleantavast müügiühikust. Tüüpiline müügipakend on nt lõpptarbi­jale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakend (nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast).
  • Rühmapakend on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Selle saab kaubalt eemaldada ilma toote omadusi muutumata. Rühmapakend on nt pudelikast, müügi­pakendisse pakitud toodete pakendamiseks mõeldud pappkast, pakkekile jms.
  • Veopakend on mõeldud ühe müügiühiku või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi. Veopakendiks on näiteks kaubaalus, pui­dust raamid, metalllindid jms.Veopakendi hulka ei arvata maantee-, raud­tee-, mere- ja õhuveokonteinereid.

Taaskasutuskordade järgi:

  • Korduskasutuspakend on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest. Korduskasutuspakendi hulka võib arvata nt klaasist korduskasutuspudelid, kordus­kasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid jms.
  • Ühekorrapakend on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Ühekorrapakend (nt plastpudel, kilekott jms) muutub pärast kasutamist jäätmeks.

Pakendimaterjali liigid

  • Klaas
  • Plast
  • Paber ja papp (sh kihiline kartong)
  • Metall
  • Puit
  • Muu (näiteks tekstiil)

 

 

Viimati uuendatud: 6. veebruar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.