Sa oled siin

Eesistumine

Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni. 

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda. Kolm järjestikust eesistujat lepivad omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. See kindlustab oluliste teemade püsimise fookuses järjest 18 kuu jooksul. Eesti kuulub ühte eesistumise triosse Bulgaaria ja Austriaga.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust.

Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja. Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd - kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi. Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki.

Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Eesistumine keskkonnaministeeriumis

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. Üks riigi prioriteetidest on kaasav ja kestlik Euroopa, mille fookuses on puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.

Keskkonnavaldkonna prioriteedid on:

  • kliima õigusaktid (ETS, ESR, LULUCF) ja rahvusvahelised läbirääkimised ÜRO kliimamuutuste konventsiooni raames;
  • öko-innovatsioon.

Kalanduse valdkonna prioriteedid on:

  • Läänemere lõhevarude majandamise mitmeaastane kava;
  • kala kvoodimäärused EL vetes ja väljaspool.

 

Lähemalt saab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja selle korraldamise kohta lugeda veebilehelt, samuti saab eesistumise ettevalmistustega kursis olla Facebooki ja Twitteri vahendusel.

Lisainfot eesistumise kohta saab Nõukogu sekretariaadi kodulehelt.

 

 

 

Viimati uuendatud: 23. veebruar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.