Sa oled siin

CITES

CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta

 
Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. 
 
CITES'i eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav, kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: 
- treenitud jahipistrik 100 000 eurot 
- lumeleopardi nahk 50 000 eurot 
- toormuskus (1 kg) 40 000 eurot 
- Candelabra kaktus 5 000 eurot 
 
Kõrge hind ja linnastumisest tulenev lemmikloomade ning taimede pidamisekasvav populaarsus on põhjuseks ähvardavalt suurele haruldaste taime- ja loomaliikide aastakäibele kaubanduses. Näiteks: 
- troopilised kalad 500-600 miljonit isendit 
- elus linnud 2-5 miljonit isendit 
- orhideed 9-10 miljonit isendit 
- kaktused 7-8 miljonit isendit 
 
Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. 
 
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli oht, et Eestit hakatakse kasutama ohustatud liikidega salakaubitsemise transiitmaana endise Nõukogude Liidu territooriumilt Kesk- ja Lääne Euroopasse. Selle protsessi tõkestamiseks ühineski Eesti CITES'iga 1992. aastal. Kui Eesti ühines CITES-ga 115. riigina siis tänaseks on selle konventsiooniga ühinenud enamus maailma riike - 160.
 
Vastavalt rahvusvahelise kauplemise kaudu ohustatuse astmele on liigid, milledele konventsioon laieneb, kantud nimestikesse ehk lisadesse (EL CITES Lisad). CITES'il on kokku kolm lisa, kus on üle 30 000 liigi (CITES lisad).
Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. 
 
Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload. 

 

Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliik. Eesti ei ole kolmandasse lisasse ühtki liiki täiendavalt esitanud kuid me peame arvastama sellega, et mitmed riigid on rangelt reguleerinud rahvusvahelisi tehinguid meil suhteliselt tavaliste liikidega.

 

Rakendamine 

Rahvusvahelisel tasemel koordineerib konventsiooni tööd Sekretariaat. Vastavalt konventsiooni töökorraldusele kutsub Sekretariaat iga kahe ja poole aasta tagant kokku konventsiooni osapoolte konverentsi (COP - Conference of the Parties). Eesti delegatsioon on osa võtnud järgmistest konverentsidest: 1994 Fort Lauderdale (USA), 1997 Harare (Zimbabwe), 2000 Nairobi (Keenia), 2002 Santiago (Tšiili), 2004 Bangkok (Tai) COP13 aruanne, 2007 Haag (Holland) COP14 aruanne (1), COP14 aruanne(2), 2010 Doha (Katar), COP15 aruanne (1), COP15 aruanne(2).
 
Konverentside vahelisel perioodil toimub töö neljas komitees: Alaline komitee, Taimekomitee, Loomakomitee ja Nomenklatuuri komitee. 
 
Iga lepinguosaline riik määrab konventsiooni vajadusteks ühe või mitu Korraldusasutust, kes koordineerivad konventsiooni rakendamist selles riigis ja on kompetentsed riigi nimel välja andma lubasid või sertifikaate. 
 
Samuti määrab iga riik ühe või mitu teadusnõunikku, kes nõustavad korraldusametit vastavates küsimustes, nagu näiteks: sisse- või väljaveetavate CITES-i aluste kaupade liigilise kuuluvuse määramine; sisse- või väljaveoks loa andmisele eelneva arvamuse andmine küsimuses, kas kavandatav tegevus ohustab antud liigi püsimajäämist või kas elusa isendi sisseveo korral eeldatav vastuvõtja on antud liigi majutamiseks ja hooldamiseks kohaselt varustatud; soovituste andmine kauba konfiskeerimise ja säilitamise küsimustes; introdutseerimise sertifikaadi väljastamiseks soovituste andmine jms. 

Euroopa Liit ja CITES selle kontekstis

Reguleerivad õigusaktid


Märkus: Alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest hakkasid meil täies mahus kehtima EL-i määrused, mis sätestavad ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise reegleid. Eesti seadusandluses on kirjutatud üksnes need sätted, mida iga Euroopa Liidu liikmesriik peab ise oma siseriiklike õigusaktidega reguleerima.
Nõukogu määrus 338/97 
Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) 
Lisasse A on kantud kõik CITES-i I lisa liigid ja veel osa liike, kes on nõutud Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub 
Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist. 
Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B 
Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret 

Märkus: Komisjon võib kehtestada ühendusse sissetoomisel lisapiiranguid, nimetatud piirangute nimekirjad avaldatakse Euroopa Ühenduse Teatajas.

Ühendusesisene edasitoimetamine

Ühtsest turust tuleneva kontrolli kaotamise tagajärjel ei ole reeglina isendite ühest liikmesriigist teise veol sisseveo- ja väljaveolube vaja taotleda. Erandiks on A lisasse kuuluvad elusisendid, mille edasitoimetamine ühenduse piires ühest kohast teise nõuab eelnevalt sertifikaati (kollasel paberil taustaks hall muster) selle riigi korraldusasutuselt, kus isend asub. Teistel edasi toimetamise juhtudel peab vastutav isik olema võimeline tõestama isendi seaduslikku päritolu.

Nimetatud sertifikaadi saamiseks tuleb täita taotlus ja esitada see Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda.
Ühendusse sissetoomine
Lisades A ja B loetletud liikidest isendite sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi sisseveoluba (2 koopiat) ja (taas)väljavedava riigi (taas)väljaveoloa originaal.
Lisades C ja D loetletud liikide sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sisseveoteatis (2 koopiat) ning lisa C puhul ka (taas)väljavedava riigi (taas)väljaveoluba või päritolutõend.
Sisseveoluba
1. Sissevedaja (või volitatud esindaja):
a) esitab taotluse sisseveoloa saamiseks sihtliikmesriigi korraldusasutusele. Eestis on CITES korraldusasutus Keskkonnaministeerium. Korraldusasutused teevad otsuse lubade ja sertifikaatide väljaandmise kohta ühe kuu jooksul alates täidetud taotluse esitamise kuupäevast.
b) esitab ühendusse toomise koha piiritolliasutusele sisseveoloa 2 koopiat: 1) originaali (valgel paberil taustaks hall muster); 2) loa omaniku koopia (kollasel paberil);
c) esitab vajadusel (kui sisseveoloas on nii määratud) ka (taas)väljaveo dokumendid.

2.Tolliametnik: a) täidab mõlemal sisseveoloa koopial lahtri 27;
b) tagastab loaomanikule kuuluva koopia sissevedajale (või volitatud esindajale);
c) edastab sisseveoloa originaali ja kõik väljavedajalt riigilt saadud dokumendid viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnale.
Sisseveoteatis
1. Sissevedaja:
a) täidab sisseveoteatise 2 koopiat;
b) esitab ühendusse toomise koha piiritolliasutuses sisseveoteatise 2 koopiat 1) Sisseveoteatise originaal ( valgel paberil); 2) Sissevedajale kuuluv koopia ( kollasel paberil)
c) esitab vajadusel (C lisa puhul) (taas)väljavedavalt riigilt saadud dokumendid

2. Tolliametnik:
a) täidab mõlemal sisseveoteatise koopial lahtrid 14;
b) tagastab sissevedajale kuuluva koopia sissevedajale (või volitatud esindajale);
c) edastab sisseveoteatise originaali ja kõik (taas)väljavedavalt riigilt saadud dokumendid viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnale.
(Taas)väljavedu ühendusest
Lisades A, B ja C loetletud liikidest isendite väljaveo korral ühendusest tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada tolliasutuses, kus väljaveo tolliformaalsused täidetakse isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt välja- antud (taas)väljaveoluba (3 koopiat) 



(Taas)väljaveoluba

1. (Taas)väljavedaja(või volitatud esindaja): 
  
a) esitab taotluse selles liikmesriigis, mille territooriumil isendid asuvad; 
  
b) esitab määratud tolliasutusele (taas)väljaveoloa 3 koopiat: 


1) Originaal 
2) Loaomanikule kuuluv koopia (kollasel paberil) 

3) Tolli poolt tagastatav koopia 



Tolliametnik: 

a) täidab kõigil kolmel koopial lahtrid 27; 

b) tagastab originaali ja loaomanikule kuuluva koopia väljavedajale (või volitatud esindajale);

c) edastab koopia, mille toll tagastab väljaandvale asutusele viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale. 



Märkus: mõned erandid on kehtestatud vangistuses sündinud või kunstlikult paljundatud isenditele, isiklikele asjadele ja majatarvetele ning ka teadusasutustele. 
Transiitvedu
Isendi transiitveol läbi ühenduse ei nõuta reeglina sissetoomiskoha tolliasutuses kontrolli läbiviimist ja lubade, sertifikaatide ja teatiste esitamist. A ja B lisasse kuuluvate isendite puhul ei viida kontrolli läbi ainult juhul kui kauba valdajal on ette näidata kehtiv (taas)väljaveoluba, milles on näidatud ka isendite sihtkoht. Juhul, kui nimetatud dokumente ette näidata ei ole, peetakse kaup kinni.
Isiklikud asjad ja majatarbed
Erandina ei ole teatud juhtudel vaja CITES sisseveolube surnud isendite, nende osade ja nendest saadu ühendusse sissetoomisel. Eelnimetatud kohaldatakse üksnes isendite, sealhulgas jahitrofeede suhtes, mis on
1) kolmandast riigist saabuva reisija pagasi hulgas
2) isikute omandis, kes vahetavad alalise elukoha kolmandas riigis alalise elukoha vastu ühenduses
3) on reisija poolt võetud jahitrofeed ning imporditakse tagantjärele.

Isiklike asjade erandit ei kohaldata lisa A liikide isendite suhtes, mille esmakordselt ühendusse sissetooja alaline või peamine elukoht on ühenduses. B lisa liikide esmakordsel ühendusse sisse toomisel ei nõuta tollis sisseveoloa esitamist, kui esitatakse (taas)väljaveo dokumendid.
A ja B lisa liikidest isiklike asjade ühendusse taas sisse toomisel ei nõuta tollis sisseveoloa esitamist, kui esitatakse varem kasutatud ja tolli poolt kinnitatud ühenduse sisse- või väljaveoloa omanikule kuuluv koopia, (taas)väljaveo dokumendi koopia või tõend selle ohta, et isend omandati ühenduses.
Erandine ei nõuta CITES erilube järgmiste B lisa toodete ülepiiriveol:
1) tuuraliste (Acipenseriformes spp.) mari (kaaviar), kuni 125 g ühe inimese kohta;
2) kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud nn vihmakepid, kuni 3 tükki inimese kohta;
3) Surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendid (välja arvatud liha ja jahitrofeed), kuni 4 isendit inimese kohta. Sealjuures isend on nii surnud loom, kui selle osa või sellest valmistatud toode;
4) suure tiibkodalase (Strombus gigas) karbid, kuni 3 tükki inimese kohta;
5) merihobukesed (Hippocampus spp.) kuni kolm surnud isendit inimese kohta; 6
) rõõneskarplaste (Tridacnidae spp.) karbid, kuni kolm isendit inimese kohta, kogukaaluga mitte üle 3 kg. Kusjuures üks isend võib olla üks terve karp või kaks kokkusobivat poolt

Sisse- ja väljaveokohad

Eestis võib ohustatud liike kolmandatest riikidest sisse tuua ja välja viia järgmistest piiritolliasutusest.
 
Taimed ja taimsed saadused:
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel;
Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maanteel;
Tallinna-1 piiripunkt Tallinna Lennujaamas;
Paldiski-2 piiripunkt Paldiski Lõunasadamas;
Muuga piiripunkt Muuga sadamas;
Koidula piiripunkt (raudtee, maantee);
Eesti Posti klienditeeninduskeskus;
Narva raudtee piiripunkt (üksnes teravili ja puit).

Loomsed saadused:
Luhamaa piiripunkt Riia-Pihkva maanteel;
Muuga piiripunkt Muuga sadamas;
Narva-1 piiripunkt Tallinn-Narva maanteel.

 
Elusisendid - kabjalised, sõralised, hobuslased ning koerad ja kassid (mitte lemmikloomadena):
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel
Lemmikloomad: 
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel;
Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maanteel;
Tallinna-1 piiripunkt Tallinna Lennujaamas;
Paldiski-2 piiripunkt Paldiski Lõunasadamas (va linnud);
Muuga piiripunkt Muuga sadamas (va linnud);
Koidula piiripunkt (raudtee, maantee);
Narva raudtee piiripunkt.

Märkus: Erandjuhtudel võib korraldusasutus lubada ühendusse sissetoomist või ühendusest (taas)väljaviimist ka teiste tolliasutuste kaudu.
Muud tolliasutused lisaks piiritolliasutustele
Kui ühendusse sissetoodav saadetis jõuab mere-, õhu või raudteed mööda piiritolliasutusse, et seda sama transpordiliigiga ja vahepeal hoiustamata edasi toimetada teise liikmesriigi poolt määratud tolliasutusse ühenduses, toimub dokumentide kontroll viimases tolliasutuses. Kui saadetis on määratud tolliasutuses kontrolli läbinud ja siis edasi saadetud teise tolliasutusse edasisteks tolliprotseduurideks, peab viimane tolliasutus nõudma täidetud sisseveoloa koopia või täidetud sisseveoteatise koopa esitamist ja võib kontrollida kõike, mida peab vajalikuks, et teha kindlaks määruste 338/97 ja 1808/2001 järgimine. 

CITES Eestis

Eestis on CITES-i korraldusasutuseks Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse osakond: Kontaktandmed: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, telefon: 6262 882, fax: 6262901 kontaktisik Kadri Alasi.
Teadusüksuseks on Eestis CITES-i teaduskomitee. Komitee esimees on Tiit Maran (tel. 50 66859) , liikmed: Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus ja Uudo Timm. Lisaks komiteele toimivad CITES-i teadusüksustena Eestis ka Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum ja Eesti Loodusmuuseum.

 

Viimati uuendatud: 27. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.