Sa oled siin

Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega tegelevad konventsioonid

Atmosfääri saastamist ennetavad ja vältivad lepped

New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll

Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.
Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peaks saavutama ajavahemikus, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusele, tagaks toiduainete tootmise ja võimaldaks majandusliku arengu jätkumist säästlikul viisil.
 
Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.
 
Loe täpsemalt konventsiooni kodulehelt.

Viini (1985) konventsioon osoonikihi kaitse ja Montreali (1987) protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainete kohta

Raamkonventsioon loob aluse edasisele konkreetsemale koostööle. Selle eesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest.
Koostöö põhisuunad:
- teaduslik uurimine ja seire
- seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö
- info vahetamine jm
Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile.
Selle konventsiooni raames on jõustunud protokollid:
Osoonokihti kahandavate ainete Montreali protokolli täiendatud ja parandatud variant Londonis, 29. juuni 1990 ja Kophenaagenis, 25. november 1992 (rat. 27. jaanuar 1999, jõustus 11. juuli 1999;RT II 1999,3,15).

 

Genfi (1979) piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ehk Genfi konventsioon) käsitleb erinevate õhusaasteainete heitkoguste piiramist. Protokollides on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -protseduurides ning väävli, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, peenosakeste, püsivate orgaaniliste saasteainete ja raskmetallide heite vähendamises.
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames on jõustunud järgmised protokollid:
1. 1999. aasta hapestumise, eutrofeerumise ja maapinnalähedase osooni vähendamise protokoll (Göteborgi protokoll) – muudeti 2012. aastal
2. 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokoll (vastu võetud 16.03.2005, jõustus 17.04.2005; RT II 2005, 11,29) – muudeti 2009. aastal
3. 1998. aasta raskmetallide protokoll (vastu võetud - 18.01.2006, jõustus 20.02.2006, RT II 2006, 4,8) – muudeti 2012. aastal
4. 1994. aasta väävli heitkoguste edasise vähendamise protokoll
5. 1994. aasta protokoll lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta (ratifitseeritud 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25)
6. 1988. aasta protokoll lämmastikoksiidide heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta (rat. 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25)
7. 1985. aasta protokoll väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise kohta (ratifitseeritud 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25)
8. 1984. aasta õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokoll (VV - 06.12.2000, jõustus - 13.01.2001; RT II 2001, 1, 2)
Loe täpsemalt konventsiooni kodulehelt.

 

 

 

Viimati uuendatud: 5. mai 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.