ETS ehk HKS

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem

Pariisi leppe ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid endale kohustuse vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguseid 40 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem – edaspidi ELi HKS (European Union Emissions Trading System, EU ETS), milles osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005.

Kauplemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ „Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi kauplemise direktiiv). ELi HKSi kuuluvad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi lisas I toodud nõuetele (st ületavad seatud piirväärtusi).

Euroopa Liidu 2005. aastal toimima hakanud heitkogustega kauplemise süsteem on EL-i kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutustega. Kauplemissüsteemis on kehtestatud heitkoguste ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille raames saab heitkogustega kaubelda. Seega ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguste vähendamiseks, kuna annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks. 

ELi HKS reguleerib ligikaudu 45 protsenti EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELi HKSi alla kuulub ca 11 000 energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kõikidest liikmesriikidest ning lisaks ettevõtted Islandilt, Norrast ja Liechtensteinist. ELi ja nimetatud riikide lennundustegevus kuulub samuti kauplemissüsteemi. 2017. aasta seisuga käivad läbirääkimised ka Šveitsi liitumiseks EL-i kauplemissüsteemiga.
Eestis peavad ELi HKSi nõuetega arvestama ligikaudu 50 ettevõtet. Eesti käitised kuuluvad järgmistesse sektoritesse: energiatootmine, sh koksiahjud ja naftasaaduste ümbertöötlemine, mineraalsete materjalide töötlemine ja muud tegevused – tselluloosi- ja paberitootmine.

Ettevõtted kas peavad ostma või eraldatakse neile tasuta teatud koguses lubatud heitkoguse ühikuid, mida läheb iga-aastaselt tarvis vastavalt ettevõtte tegelikule heitkogusele. Tasuta saavad heitkoguse ühikuid need ettevõtted, kelle puhul on konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogused ei väheneks. Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks. Kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või jääb neid väheks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma. Heitkoguste ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki kauplemissüsteemis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.

ELi HKSi peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

ELi HKSi süsteemiga on kaetud järgmised kasvuhoonegaasid ja sektorid:

  • Süsinikdioksiid (CO2) energia- ja soojatootmise sektoris ning energiamahukates tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine.
  • Dilämmastikoksiid (N2O) lämmastik-, adipiin- ja glükosüülhapete ja glükosaali tootmisel.
  • Perfluorosüsivesinikud (PFC) alumiiniumi tootmisel.

Nendes sektorites tegelevate ettevõtetele on ELi HKSi nõuete täitmine kohustuslik. Mõningates sektorites hõlmatakse vaid teatud tootlikkusega käitised, mis peavad ELi HKSi nõudeid täitma. Madalama tootmisvõimekusega käitised pääsevad HKSi kohustustest vaid juhul, kui liikmesriik kehtestab antud käitistele muud meetmed, et tagada heitkoguste vähenemine.

Loe täpsemalt ELi HKSi aruandluse nõuete kohta.

Kuidas HKS töötab?

ELi HKS on cap and trade süsteem, kus on seatud ülempiir heitkoguste tekitamisele ning sellele, kui palju eraldatakse käitistele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ) tasuta, et katta oma heide. ELi HKS süsteem piirab seega heitkoguste ülemmäära ja ühikute hulga, kuid selle piiri raames võimaldatakse osalistel osta ja müüa ühikuid vastavalt vajadusele.

Heitkoguse ühik on kui ELi HKSi kauplemisvaluuta. Üks heitkoguse ühik annab käitisele õiguse õhku väljutada üks tonn CO2. Kahe esimese kauplemis-perioodiga (2005–2007 ja 2008–2012) koguti liikmesriikidelt vajalikud andmed, et tulevikus jaotada ühikuid nii, et see tagaks keskkonna-sõbralikemate tehnoloogiate kasutuselevõtu. EL-i poolt seatud heitkoguse ülempiir loob nappuse turul ning annab võimaluse riikidel enampakkumise teel üleolevate LHÜ-de kogustega kaubelda. Käitajad, kellel jääb eraldatud LHÜ-dest puudu, peavad LHÜ-sid enampakkumistelt juurde ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähendamise.

 

Kauplemisperioodid

Esimene kauplemisperiood (2005–2007)

Alates 1. jaanuarist 2005 algas EL-i liikmesriikidel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk ELi HKSi esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (commitment period 0, CP0).

Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) riikliku jaotuskava (edaspidi RJK). Vastavalt riigi vajadusele vähendada KHG heitkoguseid anti käitajatele LHÜ-sid teatud koguse ulatuses. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa.

Kokkuvõte esimesest kauplemisperioodist

  • Süsteemi kuulusid ainult CO2 heitkogused energiatootmisest ja energiamahukatest tööstustest
  • Peaaegu kõik lubatud heitkoguse ühikud anti ettevõtetele tasuta
  • Trahv mittevastavuse eest oli 40 eurot tonni kohta
  • Süsiniku heitkogused said hinna, kuid perioodi lõpuks langes see nullini. Põhjuseks olid heitkoguste ebatäpsed andmed süsteemi loomisel, mistõttu anti LHÜ-sid välja rohkem, kui oli tegelik heitkogus (ühikutele puudus nõudlus)
  • LHÜ-dega kauplemine toimus üle Euroopa Liidu

Esimese kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Teine kauplemisperiood (2008–2012)

2008. aastal alanud ELi HKSi teine kauplemisperiood oli rahvusvahelise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ehk Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood (CP1). Süsteem toimis samadel alustel nagu ELi HKSi esimene kauplemisperiood. Täiendavalt kaasati kauplemissüsteemi lennundussektor.

Kokkuvõte teisest kauplemisperioodist

  • Kaasati lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületasid kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi. Loe täpsemalt lennunduse kohta siit.
  • Madalam lubatud heitkoguste ülemmäär süsteemis (6,5 protsenti väiksem kui 2005. aastal). See põhines tegelikel heitkogustel, mille aluseks oli esimese perioodi aruandlus. Sellegipoolest mõjus 2008. aasta majanduskriis nii, et heitkoguste vähenemine oli oodatust suurem ning seega jäi lubatud heitkoguse ühikuid üle. See hoidis süsiniku hinna madalana terve perioodi vältel.
  • Liitusid kolm uut riiki – Island, Liechtenstein ja Norra
  • Paljud riigid lisasid süsteemi lämmastikoksiidide heitkogused lämmastikhappe tootmisest
  • Tasuta eraldati senisest veidi vähem, umbes 90 protsenti ühikutest
  • Ettevõtted said osta rahvusvahelisi ühikuid (vastavalt Kyoto protokollile CER ja ERU ühikud) kokku 1,4 miljardi tonni CO2 ekvivalendi ulatuses
  • Mitmetes riikides toimusid ühikute enampakkumised
  • Trahv mittevastavuse eest tõusis 100 euroni tonni kohta
  • Loodi Euroopa Liidu ühine register (EUCR) ja Euroopa Liidu tehingutelogi (EUTL)

Teise kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Kolmas kauplemisperiood (2013–2020)

2013. aastal algas ELi HKSi kolmas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega oma kestuselt pikem ning muutunud on LHÜ-de taotlemise ja eraldamise põhimõtted.

Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega

  • Seatud on EL-i ülene heitkoguste piir (varem rakendati iga riigi enda seatud piire)
  • Enampakkumine saab põhiliseks ühikute eraldamise viisiks (varem oli selleks tasuta eraldamine)
  • Tasuta eraldatavatele ühikutele rakenduvad ühised reeglid ja järk-järgult vähendatakse tasuta eraldamist
  • Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 1,74 protsenti
  • Kauplemissüsteemiga on kaetud rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaase
  • 300 miljonit ühikut pandi kõrvale uutele sisenejatele mõeldud reservi (New Entrants Reserve, NER), et toetada uudseid taastuvenergiatehnoloogiaid ning süsiniku sidumist ja hoiustamist NER 300 programmi kaudu. Loe täpsemalt NER 300 kohta siit.

Kolmanda kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Neljas kauplemisperiood (2021–2030)

Neljanda kauplemisperioodi direktiivi läbirääkimised hetkel kestavad. EL-i eesmärk on saavutada 40 protsendine heitkoguste vähenemine aastaks 2030. Selle täitmiseks on ette nähtud, et ELi HKSi kuuluvates sektorites peaks heitkogused vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005. Selle saavutamiseks väheneb igal aastal eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogus 2,2 protsenti senise 1,74 protsendi asemel.

Samuti luuakse fondid, millega toetatakse innovatsiooni ja investeeringuid, et minna üle madala süsinikuga majandusele.

Loe täpsemalt neljanda kauplemisperioodi läbirääkimiste kohta siit.

 

Lennundus

Alates 2012. aastast kuulub lennundus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi HKS. Alates 1. jaanuarist 2012 kuuluvad HKS-i kõik Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna saabuvad ja väljuvad lennud. Reeglil on siiski neli erandit: väikesed kommertslennuettevõtted, sõjaväelennukid, politsei ja tolli tegevus ning alla 5700 kg maksimaalse stardimassiga väikelennukid.

Loe lennundusest lähemalt »

NER 300 (New Entrants’ Reserveehk Uute osalejate reserv

NER 300 on maailma üks suurimaid rahastusprogramme innovaatiliste ja madala süsinikuheitega projektide ning programmide toetamiseks. NER 300 loodi ETS-i 2013-2020 perioodi alguses, et demonstreerida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) ning uuenduslikke taastuvenergia (RES) tehnoloogiaid EL-i kaubanduslikul tasandil. Programmile vajalik rahastus saadakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (EL HKS ehk ETS). 

Loe NER 300-st lähemalt »

CCS (Carbon Capture & Storage) ehk Süsiniku kogumine ja säilitamine

Eesmärk saavutada 2050. aastaks madala süsinikuheitega majandus suunab Euroopa Liitu erinevate süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiate juurutamisele. Esialgu plaanitakse elektrijaamade ja suurte tööstus-ettevõtete süsinikuheitme kogumist. Suurim väljakutse on luua ühtne taristu nii kogumiseks, transpordiks kui säilitamiseks. Samuti pööratakse suurt tähelepanu nii tehnoloogia kui säilitatud süsiniku ohutusele.

Loe CCS-ist lähemalt »

RES [Renewable Energy Sources (Innovative renewable energy)] ehk Taastuvenergia allikad (Innovatiivne taastuvenergia)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on äärmiselt oluline fossiilsete kütuste põletamine lõpetada. RES programm aitab sellele kaasa ja rahastab taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga seotud projekte.

Loe RES-ist lähemalt »

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.