et-rss-uudised

Keskkonna-aasta 2012: t�siste saavutuste aasta

Sun, 30 Dec 2012 00:00:00 +0200

T�navu valmisid keskkonnavaldkonna olulisemad teen�itajaid, milleks on looduskaitse arengukava ja uus jahiseadus. Rekordiliselt on investeeritud ka keskkonnahoidu.
L�ppeva aasta �heks k�ige olulisemaks s�ndmuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020 valmimine, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Vaidlused uue arengukava koostamisel on k�inud lausa kaheksa aastat. „T�nap�evane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele loodushoiule ka inimeste loodusteadlikkuse edendamisele ja loodusvarade s��stlikule kasutamisele – loodust hoida ja kaitsta saame k�ige paremini siis, kui me seda tunneme. Kaitsealade usina juurdetekitamise asemel keskendume sellele, et olemasolevad kaitsealad oleks h�sti hoitud,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Loodushariduse andmise v�imalusi parandab ka taasavatud ja uuenduskuuri l�binud Loodusmuuseum.

Aasta viimasel valitsuse istungil sai heakskiidu �le kolme aasta tehtud uus jahiseadus, mis loob eeldused tihedaks koost��ks maaomanike ja jahimeeste vahel. Maaomanikel tekib edaspidi v�imalus kaasa r��kida jahipiirkonna kasutaja valimises, mis on maaomanikele v�ga oluline. Juhul, kui metsloomad on tekitanud metsanoorendikele v�i p�ldudele kahju, on maaomanikel �igus saada jahipiirkonna kasutajalt kahju osalist h�vitamist. Praegu kehtivad jahipiirkonnad j��vad samaks, nagu soovisid jahimehed. „Koost�� jahimeeste ja maaomanike vahel ei l�pe selle seaduse koostamisega, seadus loob selleks vajalikud eeldused. Osapooled hakkavad edaspidi koost��d tegema piirkondlikes jahindusn�ukogudes, kuhu hakkab kuuluma ka riigi esindaja,“ selgitas Pentus-Rosimannus. Uus jahiseadus tuleb Riigikogus arutlusele uuel aastal.

T�navune aasta r��mustas ka kalap��givaldkonnas. S�gisel Luksemburgis toimunud l�bir��kimistel selgusid 2013. aasta L��nemere kalap��giv�imalused, Eesti esitatud ettepanekuid arvestati t�ielikult ning j�rgmisel aastal saavad kalurid L��nemerel p��da senisest enam r�ime ja kilu. „Varasemad drastilised k�rped on olnud p�hendamatud, kuna meie kalavarud on paremas seisus kui komisjon on tahtnud uskuda. Meie jaoks v�ga heale tulemusele aitas kaasa kindlasti ka see, et esimest korda olid Eesti juhtimisel s�ndinud tugevalt argumenteeritud ettepaneku taha koondunud k�ik L��nemere riigid. Koost�� riikide vahel oli konstruktiivne ja toimis l�puni v�lja,” kommenteeris keskkonnaminister s�gisel vahetult p�rast kokkuleppe saavutamist.

Keskkonnahoidu on struktuuritoetustest t�navu v�ljamakseid tehtud rekordiliselt �le 200 miljoni euro. Olulisemaid investeeringuid on tehtud puhta joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonis�steemide v�ljaehitamiseks, soojamajanduse s��stlikumaks muutmiseks, looduse kaitsmiseks ja keskkonnahariduse edendamiseks. CO2 kvoodim��gist saadud tulude eest renoveeritavate hoonete sekka lisandus t�navu k�mneid uusi hooneid. Kokku aastate jooksul renoveeritakse saastekvoodi m��gist saadud tulude eest 505 riigi ja kohalike omavalitsuste hoonet, neist 446 puhul on t��d juba l�petatud.

Eestimaal on k�llalt n�iteid, kus ilusa looduse keskel reostavad keskkonda ja maastikku n�ukogude ajast maha j��nud, lagunevad suured lobudikud. „Alustasime tondilosside lammutamise programmiga, mille eesm�rk on lammutada vanad lagunenud ja keskkonda reostavad lobudikud, et muuta Eesti puhtamaks. Praeguseks oleme sellesse investeerinud �le miljoni euro. J�tkame programmiga kindlasti ka j�rgmisel aastal,“ selgitas keskkonnaminister. Mahukaid investeeringuid on tehtud ka Eesti kaitsealuste m�isaparkide korrastamiseks. Kuna Eestis on veel palju halvas seisukorras ajaloolisi m�isaparke, j�tkub nende korrastamine ka tuleval aastal.

Tallinna mere��rsed elanikud on aastaid kurtnud, et periooditi muutub muidu kosutav Tallinna lahe mere�hk h�irivaks haisuks. Teadlased alustasid suvel Pirita ja Meriv�lja kandi mere��re uurimist.„On arvatud, et hais tuleb rannaalal kogunevatest vetikatest, ent p�hjuseidv�ib olla teisigi. Selgitame v�lja miks see hais tekib ning kuidas seda v�ltida,“ �les Pentus-Rosimannus.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
5064608
pille.roivas@envir.ee
�

�le kolme aasta tehtud uus jahiseadus sai valitsuse heakskiidu

Thu, 27 Dec 2012 00:00:00 +0200

Valitsus kiitis t�na heaks uue, tervikliku jahiseaduse eeln�u, mis loob eeldused tihedaks koost��ks maaomanike ja jahimeeste vahel.
Uut jahiseadust on Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud alates 2009. aastast. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse s�nul on viimased poolteist aastat tehtud seadust punkt punkti haaval l�bi arutades ja kompromissi otsides koos maaomanike ja jahimeeste esindajatega. See annab tema s�nul kindluse, et uus tervikseadus oleks igap�evases elus suuremate konarusteta rakendatav.
�
Uues terviklikus jahiseaduses kirjeldatakse jahinduse korraldamist, t�psustatakse nii jahimeeste kui maaomanike vastutust. Uue seaduse j�rgi peab olema tagatud jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjeldamine selliselt, et s�iliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.

Uues seaduses loobuti jahipiirkondade t�ielikust �mberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil t�en�oliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused. Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad s�ilivad. Suurulukitele v�ib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema v�hemalt 5000 hektarit. V�ikeulukite tekitatava kahju ennetamiseks on uue seaduse j�rgi maaomanikul �igus korraldada oma maal v�ikeulukijahti kinnistu suurusest s�ltumata. Jaht ei ole lubatud tiheasustusaladel.

Maaomanikel tekib edaspidi v�imalus kaasa r��kida jahipiirkonna kasutaja valimisel v�i algatada senise jahipiirkonna kasutaja v�ljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistel kokkulepetel p�hineva jahindustegevuse korraldamiseks jahipiirkonnas.

Kui maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei �nnestu s�lmida kokkulepet uluks�raliste tekitatud kahju h�vitamiseks, n�eb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks h�vitamiseks maaomanikele. Sellisel juhul tekib maaomanikul n�ude �igus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud v�imalikest kahjustuskohtadest ja lubanud oma maal jahti korraldada. Taoline kahju osaline kompenseerimine peaks tulevikus olema siiski erandlik, kuiv�rd uus jahiseadus suunab maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat omavahel lepingut s�lmima. �ldjuhul lepitakse lepingutes kokku ka jahilooma tekitatud kahju h�vitamise detailid.

Uue seaduse kohaselt tuleb jahimeestel sooritada suurulukite laskekatse. V�lisriigi kodanik peab samuti sooritama suuruluki laskekatse ja seda samadel tingimustel, kui tal ei ole sarnaselt sooritatud suuruluki laskekatset v�lisriigis.

Riik kehtestab edaspidi k�ttimismahud suurkiskjatele ja hallh�lgele ning koostab igal aastal seirearuande k�ikidele jahiulukitele koos soovituslike k�ttimismahtude ja -struktuuriga. Tuginedes seirearuandele ja selle alusel koostatud tegevuskavale v�ib riik liigikaitselistest eesm�rkidest (nt kui liigi soodne seisund on ohus) l�htuvalt kehtestada piiranguid v�i peatada jahipidamise.
Uluks�raliste k�ttimisp�him�tete (sh k�ttimismahu ja -struktuuri) koosk�lastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusn�ukogud. Jahindusn�ukogusse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja.
Muudetakse keskkonnatasude seadust, kuna jahipiirkonna kasutus�iguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas.
Riigikogus esindab valitsust uue jahiseaduse arutamisel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Jahiseaduse eeln�u ja seletuskiri.

Lisainfo:
Pavel Ivanov
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juht
5063132
pavel.ivanov@envir.ee

�

Kauneid j�ule!

Fri, 21 Dec 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaministeerium soovib k�igile kaunist ja rahulikku j�ulup�ha!

T��stusheite seaduse eeln�u sai valitsuselt heakskiidu

Thu, 13 Dec 2012 00:00:00 +0200

T�na valitsuselt heakskiidu saanud t��stusheite seaduse eeln�u v�hendab keskkonnasaastet ja kahjulikku m�ju inimeste tervisele.
Eeln�u seab t��stusvaldkondades tegutsevaile ettev�tetele n�uded, mis aitavad v�hendada ja v�ltida inimese tervisele negatiivset m�ju avaldavat t��stussaastet. Edaspidi k�sitletakse tervilikult k�ike, mis puudutab �hku, vette ja pinnasesse juhitava heite v�ltimist ja kontrollimist, j��tmek�itlust ja energia t�husat kasutamist. T��stusettev�tted peavad kasutusele v�tma parima v�imaliku inimeste elu- ja looduskeskkonda kaitsva tehnoloogia.

Euroopa Keskkonnab�roo andmetel on Euroopas 52 000 suurt t��stusettev�tetet, mille tegevus kahjustab lisaks keskkonnale ka inimeste tervist. “Eestis on selliseid suurettev�tteid 256, mis on meie riigi suurust arvestades p�ris suur hulk. Saastamist puudutavate n�uete kaasajastamine, �htlustamine ning puhtamate tehnoloogiate kasutamine parandab oluliselt l�hikonnas elavate inimeste elukvaliteeti,” �tles Pentus-Rosimannus.

T��stusheite seadus ei ole sisult t�iesti uus, vaid laiendus juba �le k�mne aasta kehtinud saastuse kompleksse v�ltimise ja kontrollimise seadusele. “Saaste v�hendamiseks on vaja n�udeid karmistada ja laiendada neid ka seni seadusest v�lja j��nud tegevusvaldkondadele,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Keskkonnainspektsiooni j�relevalve t��stusettev�tete n�uete t�itmise �le muutub senisest paremini kavandatuks, s�steemseks ja erinevaid riske arvestavaks. �htlasi saab ka avalikkus suuremaid v�imalusi osalemiseks komplekslubade andmises v�i muutmistes, sest lisaks Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kodulehtedele saab edaspidi t�iendavalt teavet kohalike omavalitsus�ksuste kodulehtedelt ja ajalehtedest.

Seadus j�ustub 1. mail 2013. aastal. Uutele ettev�tetele hakkavad n�uded kehtima selle seaduse seaduse j�ustumise ajast, olemasolevatele on etten�htud �leminekuaeg kuni 7. jaanuarini 2014. Lisandunud uue 50 kompleksloa kohuslase jaoks on t�htaeg 7. juuli 2015. a.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Wed, 12 Dec 2012 00:00:00 +0200

T�na esitleti Keskkonnaministeeriumis kahte uut raamatut, mis k�sitlevad Eesti parke. Teatmeteose “Eesti pargid” teine osa sisaldab p�hjalikke �levaateid k�mne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku “Eesti parkide almanahh” kolmas v�ljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praktilisi n�uandeid parkide s�ilimiseks.
Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koost��s valminud tr�kised on suunatud k�ikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. “Parkide puhul on lisaks kultuuriv��rtustele tegemist ka v��rtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajaloov��rtus,” kommenteeris Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma.

�„Raamatu „Eesti pargid“� avaldamine on suurep�rane n�ide kahe riigiasutuse tihedast koost��st ning raamatu koostamine on aidanud l�hendada kahte valdkonda, looduskaitset ja muinsuskaitset, �hteks tervikuks – keskkonnakaitseks,“ lisas Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu.

Raamat “Eesti pargid” on kaheosaline teatmeteos, mis annab p�hjalikke kirjeldusi �le 400 pargi kohta, mida v�ib pidada ka meie parkide paremikuks ning �htlustab arusaamu kaht ametkonda �hendavast rohelisest p�randist. 2007. aastal ilmunud raamatu esimeses k�ites k�sitleti Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, J�gevamaa ja J�rvamaa parke. V�rskelt ilmunud teine k�ide sisaldab k�ikide �lej��nud maakondade parkide kohta koondatud andmeid ja kirjeldusi. Iga pargi ajalugu, kujundust, hetkeolukorda ning taimestikku k�sitletakse eraldi. Kirjeldused tuginevad varem avaldatud kirjalikele allikatele, arhiivimaterjalidele, koostamise k�igus tehtud v�lit��dele ja taimestiku osas Tallinna Botaanikaaia andmetele ning on rikkalikult illustreeritud ajalooliste ja t�nap�evaste plaanide ning fotodega. Raamatu 2. osa peakoostajad on Urve Sinij�rv ja Piret Palm Keskkonnaministeeriumist, Silja Konsa Muinsuskaitseametist ja Olev Abner Tallinna Botaanikaaiast. Raamatu andis v�lja kirjastus Varrak. Raamatu koostamist toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital.

„Eesti parkide almanahh” on paari-kolme aasta tagant perioodiliselt ilmuma kavandatud artiklite kogumik meie pargiasjatundjatelt. �sja ilmunud almanahhi kolmandast v�ljaandest leiab nii ajaloolisi uurimusi, soovitusi parkide hooldamiseks ja taastamiseks, kui ka n�iteid viimaste aastate pargipraktikatest. Almanahhi toimetaja on kunstiteadlane Tiina Tammet. Almanahhi esimene number ilmus 2007. ja teine number 2009. aastal. Tr�kise v�ljaandjad on Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet. Ka selle tr�kise v�ljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Raamatuid saab osta raamatupoodidest �le Eesti.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Margit Pulk
Muinsuskaitseameti avalike ja v�lissuhete n�unik
640 3054; 534 888 41
margit.pulk@muinas.ee

Maareform tuleb l�pule viia 2017. aasta l�puks

Thu, 06 Dec 2012 00:00:00 +0200

Valitsus kiitis heaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud maareformi seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln�u, millega kiirendatakse maareformi l�puleviimist.
“Kuigi kahek�mne �he aasta jooksul on omaniku saanud enamus Eestimaast, on siiski veel maakatastrisse kandmata 8% jagu. Maareform ei saa l�putult kesta ning selle kiirendamiseks tuleb lahendada aja jooksul �les kerkinud probleemid ja m��rata t�htajad,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Maareformi l�puleviimise t�htajaks on 2017. aasta 31. detsember.

Muudatused puudutavad eelk�ige inimesi, kellele maa on t�naseks endiselt kas tagastamata v�i erastamata. Lahendatakse ka kaasomanike probleem juhtudel, kui m�ni ehitise omanik ei soovi maad omandada. Seejuures eelisj�rjekorras selgitatakse v�lja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning p�rast seda munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse j�etav maa.

N�iteks tuleb kohalikul omavalitsusel kahe aasta jooksul m��rata reformimata maal asuva ehitise juurde teenindusmaa. Arvestades, et ehitise aluse maa puhul v�ib tegemist olla nii tagastatava, erastatava, riigi omandisse j�etava kui ka munitsipaalomandisse antava maaga, on selle t�htaja m��ramine maareformi l�petamise kiirendamiseks eriti oluline.

Muudatused puudutavad ka hoonestus�igust. Kehtiv seadus v�imaldab ehitise omaniku kasuks seada hoonestus�iguse juhul, kui inimene ei ole soovinud maad omandada v�i on kaotanud maa erastamise �iguse. Kuna hoonestus�iguste haldamine on riigile liialt koormav, siis lubatakse maad omandada nii enne kui p�rast hoonestus�iguse seadmist. See muudatus puudutab eelk�ige neid ehitise omanikke, kelle kasuks on juba seatud hoonestus�igus v�i kelle kasuks tuleks maareformi k�igus hoonestus�igus seada. Muudatusega saavad nimetatud ehitise omanikud �iguse omandada ka ehitise alust maad.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
506 4608
pille.roivas@envir.ee

Eesti tahab, et kliimapoliitikasse panustaksid rohkem ka Euroopa Liidu v�lised riigid

Wed, 05 Dec 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus �tles t�na Dohas �RO k�rgetasemelisel kliimakohtumisel peetud k�nes, et kliimamuutustega v�itlemisse peavad rohkem panustama ka riigid, kes Euroopa Liitu ei kuulu.

�"Me ei saa j�tta kliimasoojenemisega v�itlemist ainult Euroopa Liidu �lesandeks. Isegi kui Euroopa Liit suudaks t�ielikult �le minna puhtale majandusele ja l�petada kogu CO2 emiteerimise, ei oleks see piisav. Euroopa Liidu osakaal kogu maailmas �hku paisatavatest CO2 heitmetest on umbes 10%,"� �tles Keit Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaminister r�hutas oma k�nes, et nii Euroopa Liit kui ka Eesti on oma rahvusvahelised kohustused t�itnud. "Eesti on v�rreldes 1990. aastaga vahendanud CO2 �hkupaiskamist ligi poole v�rra, mis on oluliselt enam, kui meie Kyoto protokolliga v�etud 8% eesm�rk. Me oleme vaid m�ne aastaga j�udnud nii kaugele, et veerand meie tarbitud energiast tuleb taastuvatest allikatest. Eesti on j�uliselt investeerinud energias��stu, muu hulgas l�bi riigi toetuse majade soojustamisele. See n�itab, et tahtmise korral on ka rasketel aegadel v�imalik otsustavalt puhtama majanduse poole liikuda," �tles Pentus-Rosimannus.

Kataris toimub �RO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istung ja Kyoto protokolli 8. kohtumine, kus� riigid arutavad globaalse kliimapoliitika tulevikku. Muu hulgas arutatakse Kyoto protokolli 2013. aastal loodetavasti algava teise perioodi p�him�tteid, et v�hendada kasvuhoonegaaside heitkogustest tingitud kliimamuutusi. Olulisel kohal on ka k�iki maailma riike h�lmava ja 2020. aastal j�ustuma planeeritud leppe ettevalmistamine, mille osas soovitakse l�plikule konsensusele j�uda 2015. aaastal.

T�naseks on Kyoto protokolliga liitunud riigid v�hendanud �hku paisatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ent need panused on veel kaugel globaalsest eesm�rgist. Eesm�rk on hoida �lemaailmse temperatuuri t�usu 2 kraadi Celsiuse piires. Selleks tuleb k�ikidel riikidel v�hendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2050 v�hemalt 50% v�rreldes 1990. aasta tasemega. Praeguste eesm�rkide t�itmisel liigub maailm siiski 3,5-4,5 kraadi soojenemise suunas.

�

Lisainfo:

Pavel Ivanov

avalike suhete osakond

keskkonnaministeerium

5063132

Pavel.Ivanov@envir.ee

21 noort looduskaitsjat p�lvisid tunnustuse

Sat, 01 Dec 2012 00:00:00 +0200

T�na Rahvusraamatukogus toimunud loodus�htute juubelil anti �le noore looduskaitsja m�rgid. Tunnustuse sai 21 noort �le Eesti.
„Looduse kaitsmisel on riigi poolt kehtestatud reeglitest ja keeldudest t�htsamgi igap�evane kultuurne, v��rtustav ja hoidev suhtumine meid �mbritsevasse. See kujuneb eeskujude ja �ppimise kaudu. T�na tunnustuse saanud noored looduskaitsjad on olnud tublid nii Eesti looduse kaitsmisel, kui teiste noorte innustamisel,“ r��kis noorte looduskaitsja m�rkide �leandmisel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministeerium soovib m�rgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa l��nud looduskaitsealases tegevuses. T�navuste m�rgisaajate hulgas on nii loodusainete ol�mpiaadidel edukalt esinenud �pilasi, erinevate loodusteemaliste �rituste nagu loodusretkede, talgup�evade, konkursside eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimust��de koostajaid. K�iki m�rgisaajaid �hendab suur loodushuvi.

T�navused noore looduskaitsja m�rgi laureaadid on Anna-Grete Rebane (Tallinna Prantsuse L�tseum), An�ela Tihhonova (Kohtla-J�rve Slaavi P�hikool), Auli Relve (T� �koloogia tudeng), Danila Ts�gankov (Kohtla-J�rve Slaavi P�hikool), Elisabeth Heinrich (Viljandi Kesklinna kool), Hanna Tuus (Saaremaa �hisg�mnaasium), Helene Urva (Tallinna Inglise Kolled�i keemia- ja bioloogia�petaja), Hendrik Lahi (Haljala G�mnaasium), Irina Guljavina (Rakvere G�mnaasium), Janeli Kesler (Kohtla-J�rve Slaavi P�hikool), Karl Eik Rebane (Saaremaa �hisg�mnaasium), Liivi Plumer (T� bioloogia magistrant), Magnus Kaldj�rv (Saaremaa �hisg�mnaasium), Mart Kiis (Hugo Treffneri G�mnaasium), Marta Jamsja (Kadrina Keskkool), Martin Silts (Tartu �likool), Mihkel R�nkla (Tartu �likool), Paul Hunt (Tartu �li�pilaste Looduskaitse Ringi� president), Tanel Voormansik (Tartu �likool), T�nis Tuuga (Tallinna �likooli Balti Filmi- ja Meediakool), Villem Voormansik (Tartu �likool).

Noore looduskaitsja m�rk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte.� M�rgi autor on kunstnik Julia Maria K�nnap. Keskkkonnaministeerium annab noore looduskaitsja m�rke v�lja teist aastat.

Loodus�htute juubeli�ritus toimus koost��s Looduse Omnibussiga.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
506 4608
pille.roivas@envir.ee

Noored looduskaitsjad saavad aum�rgid

Fri, 30 Nov 2012 00:00:00 +0200

Laup�eval, 1. detsembril algusega kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus 21 tublile noorele �le noore looduskaitsja m�rgid.
M�rgid antakse �le koost��s Looduse Omnibussiga toimuval loodus�htul Tallinnas Rahvusraamatukogus. Keskkonnaministeerium soovib tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa l��nud looduskaitsealases tegevuses. T�navu on m�rgisaajate hulgas nii loodusainete ol�mpiaadidel edukalt esinenud �pilasi, erinevate loodusteemaliste �rituste nagu loodusretkede, talgup�evade, konkursside eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimust��de koostajaid. K�iki m�rgisaajaid �hendab suur loodushuvi.
�
Keskkonnaministeerium alustas noore loooduskaitsja m�rkide v�ljaandmist eelmisel aastal. Noore looduskaitsja m�rk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. M�rgi autor on kunstnik Julia Maria K�nnap.
�
Loodus�htul esinevad Fred J�ssi, Euroopa parimate loodusfotograafide seltskonda j�udnud Remo Savisaar, Ola Onabule koos ansambliga Inglismaalt, Villu Veski, ETV t�tarlastekoor ja Aarne Saluveer. �htut juhib Rohke Debelakk.

Looduse Omnibuss toob huvilisi kohale ka Tartust ja P�rnust. Enne Rahvusraamatukokku siirdumist k�iakse l�bi ka uuenenud Loodusmuuseumist. Looduse Omnibussi bussid v�ljuvad nii Tartust (Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10) kui P�rnust (Endla teatri) eest kell 10. Tagasi Tartusse ja P�rnusse j�utakse kell 21. T�psem info Looduse Omnibussi retkede kohta: www.looduseomnibuss.ee v�i telefonidel� 5647 6297 v�i 50 58 734.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee
�

Esmasp�evast saavad harrastuskalastajad kalastuskaarte taotleda

Fri, 30 Nov 2012 00:00:00 +0200

Esmasp�eval, 3. detsembri hommikul kell 9 algab harrastuskalap��gil kalastuskaartide taotlemine j�rgmiseks aastaks.
Kalastuskaarte saab k�ige mugavamalt taotleda elektrooniliselt internetikeskkonnas www.pilet.ee. Kel internetiv�imalus puudub saab kalastuskaarte taotleda ka vahetult Keskkonnaametist tehes seda kohapeal v�i saates taotluse posti teel. Keskkonnaameti b�roode kontakid leiab >Keskkonnaameti kodulehelt. Piirarvudeta kalastuskaartide puhul saab kalastuskaarti soetada ka mobiilimaksega. �

Kalastuskaartide piirarvud on taotlejate v�rdsemaks kohtlemiseks kehtestatud eraldi nii elektrooniliseks taotlemiseks kui ka taotlemiseks vahetult Keskkonnaametist.

Kalastuskaart on harrastusp��gil vajalik p��giks n�iteks nakkev�rguga, kuna kalavarude kaitse eesm�rgil on nende vahendite kasutust tarvis piirata. Samuti on kalastuskaart vajalik p��giks �ngp��nistega Endla ja Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ning l�he, meriforelli v�i j�eforelli p��giks teatud j�gedes.

M�nede p��giv�imaluste puhul, n�iteks p��giks �ngejadaga, p��gil looduskaitsealadel ning l�heliste p��giks j�gedes, ei ole antavate kalastuskaartide arv �ldjuhul limiteeritud. Seet�ttu ei ole nende p��giv�imaluste taotlemisega tarvis kiirustada, vaid kalastuskaarti saab mugavalt taotleda vahetult enne p��gile minekut. Tasub t�hele panna, et kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ning p��gi�iguse t�endamine k�ib isikut t�endava dokumendi alusel.

Keskkonnaminister kehtestas 2013. aastaks kalastuskaardi p��giv�imalusi k�esoleva aastaga samas mahus ning ka p��gi�iguse tasu on sama, mis sel aastal. Kalastuskaardi maksumus s�ltub p��givahendist ja p��gipiirkonnast.

T�psemat lisainfot kalastuskaardi taotlemise ja kehtestatud piirarvude kohta leiab >Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Saastekvoodi m��gitulust renoveeritakse t�iendavalt 24 hoonet

Thu, 29 Nov 2012 00:00:00 +0200

Valitsus andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele volituse lisada riigi investeerimisskeemi raames renoveeritavate hoonete nimekirja t�iendavalt 24 hoonet.
Muudatused puudutavad riigi lubatud heitkoguse �hikute m��gikokkuleppeid, mis on s�lmitud Mitsubishi Corporationiga ja Sumitomo Corporationiga.� “Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on teinud nii head t��d, et 446 hoone renoveerimine on �nnestunud valmis saada palju s��stlikumalt, kui algselt planeeriti ja kokkuhoitud raha on v�imalik kasutada t�iendavate hoonete energias��stlikumaks muutmisel. Pikendame t��de valmimise t�htaega aasta v�rra, see annab v�imaluse lisada soojapidavamaks saavate hoonete nimekirja n�iteks Estonia teatri ja Eesti Draamateatri,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Tema s�nul on suurem soojapidavus ja v�iksem energiakulu t�htis ka avaliku sektori hoonete �lalpidamiskulude kokkuhoiuks.

Sumitomo Corporationiga s�lmitud lepingutes on planeeritud v�imalike t��de kallinemiste katmiseks reservvahendid. Praeguseks on selge, et k�igi esialgselt planeeritud projektide l�petamisel j��b osa reservvahendeid kasutamata ning t�nu riigihangete tulemusele on ka ehitust��de maksumus kujunenud planeeritust v�iksemaks. Seega pikendatakse t��de teostamise t�htaega j�rgmise aasta l�puni ning lisatakse renoveeritavate hoonete nimekirja veel 10 hoonet: L��ne-Viru Rakendusk�rgkooli katlamaja, Rahvusooper Estonia hoone, Politsei – ja Piirivalveameti hoone Tallinnas Rahum�e teel, AS Hoolekandeteenused Koluvere Kodu hooned, Patendiameti hoone, Maksu- ja Tolliameti Narva hoone, Sipa Lasteaia hoone (M�rjamaa Vallavalitsus), Valtu Spordimaja hoone (Kehtna Vallavalitsus), Kuressaare Raekoda (Kuressaare Linnavalitsus) ning Ulila Keskuse hoone (Puhja Vallavalitsus).

Mitsubishi Corporationiga s�lmitud lepingu alusel lisatakse renoveeritavate hoonete nimekirja 14 t�iendavat objekti: Eesti Draamateatri hoone, V�ru Kohtumaja, P�lva kohtu- ja politseimaja, Justiitsministeeriumi hoone, V�ru politseimaja, Maksu- ja Tolliameti Viljandis asuv hoone, �iguskantsleri kantselei hoone, AS Hoolekandeteenuste Sillam�e kodu ja V�geva Turvakodu, Tallinna Vangla k�ttetorustik, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna hooned, Riigikantselei hooned, Ahula lasteaed-algkool (Albu Vallavalitsus) ning Raek�la Vanakooli Keskus (P�rnu Linnavalitsus).
�
Eesti on siiani kokku s�lminud 21 kokkulepet erinevate riikide ja firmadega riigi lubatud heitkoguse �hikutega kauplemiseks. Kokku koos t�na lisandunud hoonetega renoveeritakse saastekvoodi m��gist saadud tulude eest 505 riigi ja kohalike omavalitsuste hoonet, neist 446 puhul on t��d juba l�petatud.

Hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koos renoveeritavate hoonete omanikega ning projektide elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium.
�
Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee
�

Selgusid t�navused parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettev�tted

Tue, 27 Nov 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis �le auhinnad ja t�nukirjad t�navustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettev�tted pakuvad s��stlikke ja innovatiivseid lahendusi.
Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot p�lvis MT� Eesti Ornitoloogia�hing l�bi viidud projekt “Linnu�pe loodusainete �petajatele”. Linnu�ppe projekt eristus teistest v�ga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset m�ju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad �petajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade �petajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnu�pet viidi l�bi 27 paigas �le Eesti, kus osales kokku 389 �petajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega �ppematerjal 45 linnuliigi tundma�ppimiseks.

Tunnustati:

Prangli saare loodusmuuseum, rahaline preemia 200 eurot
MT� Reuse, rahaline preemia 200 eurot

Tiitlile Aasta Keskkonnategu 2012 esitati kokku 9 kandidaati.

Aasta Keskkonnateokese tiitlile p�rgijate hulgast eristus selgelt ja sai v�itjatiitli ning 1000-eurose rahalise preemia JCI GO Koja vaba�huetendus “Naksitrallide Metsakool”. Tuntud raamatu “Naksitrallid” ainetel loodud etenduse lavastas Eesti Nuku- ja Noorsooteater. See on ehe n�ide uue ja vana �hildamisest mitmel tasandil – k�igile tuttavad Naksitrallid r��givad keskkonnavaldkonna olulistel teemadel ning nukkude ja dekoratsioonide tegemisel kasutati ainult j��tmeid v�i taaskasutusele v�etud materjale. Lavastus etendus 67 korral �le Eesti ning sellest sai osa kokku 32 000 vaatajat. Lisaks said lapsed �petliku pr�gisorteerimise kaardim�ngu “Superj�nese pr�gim�ng”.

Tunnustati:

P�ltsamaa lasteaed Mari, projekt “V�ikeste veeuurijate �ppeaasta lasteaias MARI”, rahaline preemia 200 eurot.
Eve Schmeiman, projekt “Ilmavaatlusv�imaluste loomine V�imela lasteaeda Rukkilill", rahaline preemia 200 eurot.
Kohtla-J�rve lasteaed Punam�tsike keskkonna�ppe eest, rahaline preemia 200 eurot.
Kadrioru Saksa G�mnaasiumi �pilased Carolin Krain, Cetlyn Sari, Mariann Adelbert, Simona �ois, projekt “Keskkonnap�ev Kadriorus”, rahaline preemia kokku 200 eurot.
Saue G�mnaasiumi keskkonnaprojekt “L��nemere��rsete riikide j�tkusuutlik areng ja loodus- ja t��stuskeskkonna v�rdlus”, rahaline preemia 200 eurot.

Tiitlile Aasta Keskkonnateoke 2012 esitati kokku 21 kandidaati.

Aasta Keskkonnas�braliku Ettev�tte tiitel anti v�lja kahes kategoorias. Keskkonnas�braliku toote v�i teenuse kategooria v�itjaks kuulutati Rexest Grupp O�, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. Rexest Gruppi peamine eesm�rk on v�hendada j��tmeteket Eestis ja suunata ringlusse tekkivaid plastij��tmeid. Just plastj��tmetest, sealhulgas kodumajapidamistes tekkivatest plastikpakenditest toodab ettev�te Plastrex nime kandvaid innovatiivseid ehitusmaterjale, mis on omakorda t�ielikult taaskasutatavad.
Tunnustati:

Nordic Bioproducts O� tootesari BioMINERATA
Sense O� ehitatava passiivmaja eest
Uuskasutus MT�

Keskkonnas�braliku protsessi kategoorias sai v�idu Aravete Biogaas O�, kelle tegevus on eeskujuks teistele suurtele p�llumajandusettev�tetele. Aravete biogaasijaam toodab peamiselt veise tahe- ja vedels�nnikust biogaasi, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Elektrienergia suunatakse jaotusv�rku ning alates t�navu septembrist saavad Aravete aleviku elanikud soojust just sellest biogaasijaamast.
Tunnustuse sai Tallinna Vesi AS, kes t�iendas veepuhastuss�steemi biofiltriga, mille tulemusel v�henes oluliselt nitraatide sisaldus heitvees.

��riilt sai kiituse DPD Eesti AS, kes kandideeris keskkonnajuhtimise valdkonnas, ent �sja juurutatud keskkonnajuhtimiss�steemi tulemuste hindamiseks kutsutakse osalema taas j�rgmisel aastal.
Tiitlile Aasta Keskkonnas�bralik Ettev�te 2012 kandideeris kokku 7 ettev�tet.

Keskkonnaministeerium korraldab Aasta Keskkonnategu konkurssi alates 2001. aastast. Konkursi eesm�rk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii �ksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettev�tteid v�tma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse p�lvinud tegudest. Kandidaate said esitada k�ik, kes soovisid tunnustada eraisikuid, asutusi, ettev�tteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Vaata projektide tutvustusi siit.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Homme algab �le-euroopaline j��tmetekke v�hendamise n�dal

Fri, 16 Nov 2012 00:00:00 +0200

Laup�eval, 17. novembril algab �le-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele j��tmetekke v�hendamise v�imaluste tutvustamisele.
Kuni 25. novembrini kestval j��tmetekke v�hendamise n�dalal osalevad 25 Euroopa riiki. “N�dala idee on �hiselt kutsuda inimesi t�helepanu p��rama oma tarbimisega kaasneva j��tmete hulgale ja seda v�hendama,” �tles Keskkonnaministeeriumi j��tmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen M�ller. “Meil k�igil - tootjail, tarbijail - on siin anda oma panus, sest tekitades v�hem j��tmeid, s��stame keskkonda ja oma rahakotti,” lisas M�ller.
�
M�ller toob v�lja, et tootjad v�iksid n�iteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga �ksiktoote puhul s��stlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide p�ritolu ja m�istlikku pakendamist.
�
“Tarbija aga peaks m�tlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta,” m�rkis M�ller. “Pole m�tet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures v�iks n�iteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata v�i lasta katkine toode �ra parandada. Kui aga t�esti on vaja soetada uusi asju, v�iks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning j�lgida, et need oleksid v�imalikult looduss�bralikud.”
�
J��tmete tekkimise v�hendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise v�ltimine. N�iteks tekib v�hem j��tmeid, kui osta kauas�ilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida k�ik kaalutud puu- ja juurviljad �hte kilekotti ja v�tta poodi kaasa oma kile-, riide- v�i paberkott.

Eestis l�biviidavate tegevuste seas leiab �hiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades v�i korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise t��toad ja seminarid, kus tutvustatakse v�imalusi liigse pakendamise v�ltimiseks ja s��stlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis j�rjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga j�rjest enam riike ja riikides �rituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusn�dala koordineerimisel kaasa Teeme �ra Maailmakoristuse toimkond.
�
T�navu osaleb Eestis toimuval j��tmetekke v�hendamise n�dalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 �ritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele v�lja m�elnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on v�imalik erinevatest koduses majapidamises �le j��nud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta >kampaania kodulehelt ja >Facebookist.�

Lisainfo:
Ulvi-Karmen M�ller
Keskkonnaministeeriumi j��tmeosakonna peaspetsialist
626 2999
ulvi-karmen.moller@envir.ee

Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee
�

Selgusid 2013. aasta kalap��gimahud Peipsi, L�mmi-ja Pihkva j�rvel

Fri, 16 Nov 2012 00:00:00 +0200

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve erinevate kalaliikide p��giv�imalused j�rgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist j�rvedest p��da kokku 5964 tonni kala, millest pool on Eesti kalurite osa.
Eesti kalurid saavad piirij�rvedest j�rgmisel aastal olulisematest kalaliikidest p��da ahvenat 1000, koha 650, latikat 650, haugi 155, s�rge 280 ja r��bist 15 tonni. “P��giv�imaluste otsustamisel v�eti aluseks m�lema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid j�rvede ahvena-, latika-, haugi- ja s�rjevaru heaks, ent koha-, tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende p��ki. Kohavaru seisund v�rreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Kahjuks on ammendumas 2005. aasta arvukas p�lvkond, 2009. aasta kohap�lvkond on k�ll samuti arvukas, ent kalad on p��giks veel alam��dulised. Koha noorema p�lvkonna kaitsmiseks keelati j�rgmise aasta esimesel poolaastal j�rvedel p��k p�hjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise p��givahendi kasutamisel j��vad paratamatult sinna ka alam��dulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talij�rv.

Tindi- ja siiavarud on v�ga napid, mis on suures osas tingitud r��vkalade suurest arvukusest j�rvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise �nnestumist. R��bisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud p��gikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse j�rgmisel aastal r��bisep��ki �he kuu v�ltel 1.-31. juulini ning siis v�ivad Eesti kalurid r��bist p��da 15 tonni.

Lisaks kalap��gimahtude kokkuleppimisele arutati ka muudel teemadel. T�deti, et k�ikide p�hjanoodaga p��dvate laevade varustamine elektroonilise positsioneerimise ja j�lgimise seadmetega on t�hustanud j�relevalvet p��gitegevuse �le. Tehti ettepanek kaaluda k�igi kutselise kalap��gi aluste elektroonilise j�lgimise alla viimist, nagu see toimub merel p��dvate kalalaevade puhul.

Talij�rv v�ljendas heameelt kalavarude kaitse korraldamise t�hustamise �le. „ Kui suve hakul oli meil kahtlusi kalalaevade vastastikuse j�lgimiss�steemi t��le hakkamise suhtes, siis t�na v�ime kindlalt v�ita, et m�lema riigi pingutused on kandnud vilja. Meie inspektorid n�evad lisaks meie kalalaevadele ka kuidas t��tavad p�hjanoodaga varustatud laevad Venemaal ning Venemaa esindajad n�eb meie kalurite liikumisi j�rvel.“

Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve 2013. aasta teise poolaasta p��gire�iim lepitakse kokku j�rgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.

Lisainfo:
Andres Talij�rv
Keskkonnaministeeriumi asekantsler
503 6212
andres.talijarv@envir.ee

Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Pentus-Rosimannus: Eestimaa asjatut �lessonkimist tuleb v�ltida

Thu, 15 Nov 2012 00:00:00 +0200

T�na valitsuse heakskiidu saanud ehitusmaavarade arengukava rakendusplaan keskendub maavarade s��stlikumale kasutamisele ja keskkonnam�ju v�hendamisele.
“Meil peab olema parem �levaade sellest, kui palju me ehitusmaavarasid tegelikult vajame ja kus. Nii v�ldime kogu Eesti asjatut �lessonkimist ning anname kaevanduslubasid t�esti vaid selge vajaduse korral ning kohas, kus see on keskkonna jaoks v�imalikult v�ikse m�juga,” �tles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava aastani 2020 m��ratleb peamised suunad Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamisel ning kasutamisel. Rakendusplaanis lepiti kokku konkreetsed tegevused ja meetmed aastani 2015. Suurt t�helepanu p��ratakse ehitusmaavarade reaalse vajaduse arvutamise mudeli koostamisele, samuti on olulisel kohal kaevandamisega rikutud ja maha j�etud karj��ride revisjon.

“Teeme p�hjaliku �levaate kaevandusalade korrastamisest – kahjuks tuleb ette, et kaevandamisega rikutud alasid ei ole p�rast korda tehtud. Kui meil on vajalik info olemas, saame astuda konkreetseid samme sellise olukorra l�petamiseks,” r��kis keskkonnaminister.

Rakenduskava tegevuste kogumaksumus aastani 2015 on 648 800 eurot. Sellest suure osa moodustavad ehitusmaavarade vajaduse mudeli koostamine ja regulaarne uuendamine. Arengukavas ette n�htud uuringuid ja anal��se rahastatakse valdavalt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest.

Rakendusplaan viiakse ellu koost��s Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle valitsemisalasse kuulub ka elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, samuti tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon (sh ka kaevandamisk�simustes) ning selle valdkonna arengu korraldamine.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Rangemad n�uded reoveepuhastitele parandavad veekogude olukorda

Wed, 14 Nov 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus esitas valitsusele heakskiitmiseks m��ruse, mis karmistab reoveepuhastuse n�udeid ja tagab veekogude parema kaitse.
�M��rus kehtestab reoveepuhastitele rangemad n�uded, mis v�hendavad toitainete nagu fosfori ja l�mmastiku j�udmist veekogudesse. “Uute n�uete eesm�rk on kaitsta L��nemerd ja teisi veekogusid, mida reoveepuhastid m�jutavad. Peipsi j�rv, Keila j�gi, Selja j�gi ja mitmed teised siseveekogud on kesises seisundis just suure toitainesisalduse t�ttu, mis muu hulgas p�hjustab ka vetikate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Kui m��rus j�ustub, v�heneb juba j�rgmisel aastal veekogudesse sattuva fosfori kogus ligikaudu kolmandiku v�rra,” �tles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
�
Samuti seab m��rus karmimad piirid raskemetallide ja muude ohtlike saasteainete lubatud kogusele heitvees, mist�ttu satub neid aineid tulevikus v�hem ka veekogudesse. “Ohtlike ainete keskkonda sattumist tuleb v�hendada, kuna need ei kahjusta mitte �ksnes vee-elustikku, vaid j�uavad l�puks ka inimeste toidulauale. Seega kaitsevad uued n�uded ka inimeste tervist,” s�nas minister.
�
Keskkonnaministri s�nul stimuleerib uus m��rus ettev�tjaid edaspidi kasutama keskkonnas��stlikumaid lahendusi. Kuna ohtlike ainete sisalduse v�hendamine heitvees toob kaasa kulutusi, antakse vee-ettev�tetele vajalike muudatuste tegemiseks 3-10 aastat aega.
�
M��ruse eeln�u on koosk�las Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga, mis seab eesm�rgiks saavutada veekogude hea seisund 2015. aastaks. Lisaks asulareovee puhastamise direktiivi n�uetele on m��ruses arvestatud ka L��nemere piirkonnas merekeskkonna kaitset��d koordineeriva Helsingi Komisjoni (HELCOMi) soovitusi.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee
�

Algasid Eesti-Venemaa kalandusl�bir��kimised

Tue, 13 Nov 2012 00:00:00 +0200

T�na algasid Eesti ja Venemaa vahelised l�bir��kimised Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve j�rgmise aasta kalap��gimahtude �le.
T�nasest reedeni toimub V�rskas Eesti Vabariigi ja Vene F�deratsiooni valitsuste vaheline kalap��gikomisjoni 35. istung, kus arutatakse Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve kalavarude s�ilitamist ja kasutamist. Kohtumisel lepitakse kokku erinevate kalaliikide lubatud p��gimahud ning p��gikvootide riikidevaheline jaotus 2013. aastaks.

Samuti vahetatakse infot t�navuse k�mne kuu p��gitulemustest, kalavarude seisundist, kalakaitsealase t�� tulemustest ning k�sitletakse �hiselt l�biviidud teadusuuringuid.

Sel aastal on Eesti kalamehed Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rvest esimese k�mne kuuga p��dnud 2642 tonni kala, mis �letab 267 tonniga eelmise aasta k�mne kuu saaki. K�ige enam sai p��da ahvenat, latikat ja koha. T�navune kalap��k Peipsil hakkab l�ppema, sest kokkulepitud p��gimahud on t�itunud.

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee
�

Pentus-Rosimannus esindab Eestit Berliinis toimuval esimesel Euroopa ressursifoorumil

Mon, 12 Nov 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus osaleb t�na Berliinis Euroopa ressursifoorumil, kus ta r��gib Eesti kogemusest ressursit�hususe edendamisel.
“Eestisuguse v�ikese ja mitte v�ga rikka riigi jaoks on ressursside s��stlik kasutamine ainus viis konkurentsiv�imeline olla. Nii nagu pidev �le oma v�imete elamine ei ole m�istlik eelarvepoliitika, tuleb ka energiat ja loodusvarasid kasutada kokkuhoidlikult ja kestlikult,” �tles Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministri s�nul paistab Eesti maailmas silma mitte ainult eeskujulikult korras rahanduse, vaid ka keskkonnas�braliku maksupoliitikaga. “Meie pikaaegne eesm�rk on olnud nihutada maksukoormust t��j�umaksudelt saastamise, ressursikasutuse ja tarbimise maksustamisele. Eesti SKPs moodustavad keskkonna saastamise eest makstav tasu ja keskkonna kasutamise �iguse eest makstav tasu 3%. Samal ajal toob j�rgmise aasta eelarve t��j�umaksude osas taas leevendust,” r��kis Pentus-Rosimannus.

Kui ressursside t�husat kasutamist toetava maksus�steemi ning loodusvarade s��stliku majandamise osas v�ib Eesti paljudele eeskujuks olla, siis peamised v�ljakutsed on seotud energias��stu ja p�levkivisektoriga.

“Saime n�ukogude ajast p�randuseks vana ja kehva kvaliteediga elamufondi, lekkivad soojatrassid ja saastava p�levkivienergia. Et pool Eestist tarbitavast energiast kulub kodumajapidamistes, on majade energiat�hususe parandamine loomulikult �ks peamisi prioriteete. Kredexi eesm�rk on, et aastaks 2020 oleks pooled kortermajadest muudetud soojapidavaks, j�rgmisel aastal panustab riik sellesse 10 miljonit eurot. Kvoodiraha eest saame korda tehtud 85 kilomeetrit soojatrasse ning oleme viimaste aastatega suurendanud taastuvatest allikatest p�rit energiaosakaalu pea veerandini,” loetles keskkonnaminister olulisemaid tegevusi ja saavutusi.

Euroopa ressursifoorum toimub esimest korda, seda korraldab Saksamaa valitsus. Foorumil osalevad paljude Euroopa riikide hulgas n�iteks Ungari, Austria, �veitsi ja Itaalia esindajad. Rohkem infot foorumist saab kodulehelt .

Lisainfo:
Pille R�ivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Pentus-Rosimannus: energiat�husus parandab elukvaliteeti

Mon, 05 Nov 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus �tles t�na energias��stun�dala ava�ritusel, et energia kokkuhoiu puhul on v�tmek�simuseks elamute soojapidavamaks muutmine.�

„Ma arvan, et kui Eesti inimesed koostavad oma murede esikolmikut, n�eb see v�lja umbes selline: liiga v�iksed sissetulekud, liiga suured elektri- ja soojaarved, liiga v�he vaba aega. Energiat�husus ei ole seet�ttu lihtsalt s�nak�lks, vaid v�imalus paljude eestlaste elukvaliteeti m�rgatavalt parandada,“ �tles Keit Pentus-Rosimannus.

�
Keskkonnaminister r�hutas, et kuna ligi pool Eestis tarbitavast energiast kulub kodumajapidamistes, tuleb eelk�ige just sinna investeerida.�„Meie paneelmajade keskmine vanus on 25-35 aastat ning ei ole realistlik, et lammutame k�ik need energiat lekkivad majad kohe maha ning ehitame uued ja s��stlikud asemele. Eesti inimeste majanduslikud v�imalused ei luba seda. Seet�ttu tuleb p�hit�helepanu suunata olemasolevate majade soojustamisele - j�rgmisel aastal investeerime Kredexi kaudu kortermajade renoveerimisse 10 miljonit eurot. Praeguste plaanide j�rgi on meil kaheksa aasta p�rast soojustatud pool Eesti kortermajadest, see t�hendab m�rkimisv��rset energiakokkuhoidu ja oluliselt v�iksemaid arveid,“ r��kis keskkonnaminister.

�
Tema s�nul tuleb m�elda ka sellele, et majad ei oleks mitte ainult energias��stlikud, vaid ka igas muus m�ttes elamiss�bralikud.�„Kaotame Eestis igal aastal ligikaudu 2600 tervelt elatud aastat hoonete kehva sisekliima t�ttu, seda on viis korda enam kui n�iteks Rootsis. Tervises�bralikud materjalid, korralik ventilatsioon ja valgustus peavad olema sama loomulikud kui hea soojapidavus.“
�

Pentus-Rosimannus t�statas ka energiaportfelli sisu k�simuse.�„Kindlasti ei ole lahendus see, et tarbime energiat k�ll �lis��stlikult, aga seda tootes raiskame ressursse ja kahjustame keskkonda. Kui me tahame oma energiamajanduses t�esti s��stlikud olla, peame �mber m�testama ka t�nase p�levkivil p�hineva energeetika: see saastav ja tarbija jaoks koormav energiatootmise viis ei ole �ige pea enam vabal turul konkurentsiv�imeline.“
�

Energias��stun�dal avati t�na Sokos Hotel Virus toimunud debatiga�„ Eesti 2020+ energeetika ja elanikkonna energiatarbimine“. T�psemat infot n�dala kava kohta leiab http://energiatark.ee/.

�

Lisainfo:

Brita Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

brita.merisalu@envir.ee

�

Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta �ra anda

Mon, 05 Nov 2012 00:00:00 +0200

Keskkonnaministeerium koost��s P��steameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille k�igus saavad eraisikud ja ettev�tted tasuta �ra anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.
Kiirgusallikas on seade v�i radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise j��tmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.

Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt t��stuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka m�ned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, n�iteks mituk�mmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega m��teriistad. Helendava luminofoorv�rviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.

“Omanikuta kiirgusallikaid leitakse Eestis suhteliselt tihti, sest Eesti taasiseseisvumise j�rel l�petasid mitmed kiirgusallikaid kasutanud t��stusettev�tted tegevuse v�i erastati. Seejuures oli juhuseid, kus ettev�tte uued omanikud ei olnud teadlikud seal leiduvatest allikatest. Ettev�tte tegevuse l�petamise v�i erastamise k�igus kiirgusallikaid puudutav dokumentatsioon kadus ning allikad sattusid vanametalli v�i lammutusprahi hulka,” selgitas Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reelika Runnel.

Samuti v�ivad Eestisse sattuda kiirgusallikad naaberriikidest. Ehkki valdav osa piiri�letuskohti on varustatud kiirgusdetektoritega, v�ib kiirgusallikas olla piisavalt h�sti varjestatud ning j��da piiri�letusel avastamata. Leitud kiirgusallikad v�ivad kohati olla v�ga suure aktiivsusega ja p�hjustada nende leidjatele ja nendega kokkupuutujatele �lisuuri kiirgusdoose.

Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid v�i keegi on m�rganud midagi kahtlast, mida v�ib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete j��tmete k�itlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 6741 366 v�i 51 74 284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud j��tmete veo Paldiski radioaktiivsete j��tmete k�itluskeskusse ning nende n�uetekohase k�itlemise ja ladustamise vahehoidlas.

Radioaktiivsete j��tmete kokkukogumise kampaania toimub t�navu kolmandat korda. Eelnevatel aastatel, 2009. ja 2010. aastal oli kokkukogumine v�ga edukas. 2009. aastal koguti kampaania k�igus �he kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli. Kampaania l�biviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Reelika Runnel
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist
reelika.runnel@envir.ee
626 2895

AS A.L.A.R.A
674 1366, 517 4284