et-rss-uudised

Tuntud ornitoloog Taivo Kastep�ld sai Kumari looduskaitsepreemia

Wed, 16 May 2012 00:00:00 +0300

T�na andis keskkonnaminister Keit Pentus Pirita kloostri varemete pargis looduskaitsekuud avades �le Eesti looduskaitsem�rgid ja Taivo Kastep�llule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldm�rgiga. Preemia suurus on 2556 eurot.

„Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse �ksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud t�helepanuv��rne. T�na tahame tunnustada ornitoloog Taivo Kastep�ldu, kes saab looduskaitsepreemia aastaid kestnud viljaka tegevuse eest Eesti looduse uurmisel ja Matsalu rahvuspargi juhtimisel,“ �tles keskkonnaminister Keit Pentus.
�
Kastep�ld alustas Matsalus t��d 1970. aastal ning tema eestvedamisel v�eti lindude r�nde uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA t�histusega r�ngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude r�ngastuskeskus. R�ngastamise korraldamisel tegi Kastep�ld tihedat koost��d ka Erik Kumariga, kelle �pilaseks ta oli.
�
1973. aastal asus ta t��le Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta r�ngastuskeskuse t��d ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta �le saja ornitoloogilise teadusartikli autor v�i kaasautor.
�
Eesti looduskaitsem�rki antakse v�lja alates eelmisest aastast ja selle m�rgiga t�stetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii �leriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. „T�navu saavad looduskaitsem�rkide – h�bedaste tammelehtede omanikeks lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiem�e, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja �ie Arusoo, Palup�hja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja K�lli Kalamees-Pani,“ m�rkis Pentus.
�
T�navune looduskaitsekuu on p�hendatud vooluveekogudele, t�psemalt teemaks „Allikad ja j�ed – elu voolavad l�tted“.�„Allikad ja j�ed ei ole mitte �ksnes vee kogujad, hoidjad ja pakkujad, vaid loovad oma olemasoluga mitmekesiseid elupaiku ning m�jutavad kogu �mbruskonda. Neist on r��mu kalastajatel, abi veemajanduse korraldajatel ning silmailu meil k�igil. M�rgakem siis j�gesid ja allikaid meie �mber mitte ainult sel kuul, vaid ka hiljem, ja nautigem nende ilu ning sidet meie minevikuga," s�nas Pentus.

�

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid �ritusi, millega p��takse loodust k�igile l�hemale tuua. Looduskaitset��tajad korraldavad �le terve Eesti�ekskursioone, loenguid, v�istlusi, �ppep�evi ja talguid. N�iteks ainu�ksi laup�eval, 26. mail on plaanis korraldada tasuta bussimatkad k�igis maakondades. „Loodus ei ole ainult Vilsandi kaljusaartel v�i Alutaguse soostikus, vaid siinsamas k�eulatuses. Looduskaitsekuu eesm�rk on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega, tuletada meelde, et mida tervem on loodus, seda tervem on ka inimene,“ selgitas minister looduskaitsekuu m�tet.
�
T�navune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu �rituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
�
�

�

Lisainfo:
Hanno Zingel
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse n�unik
513 9079
�
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Looduskaitsekuu viib elu l�tete juurde

Mon, 14 May 2012 00:00:00 +0300

Kolmap�eval, 16. mail algusega kell 14 kuulutab keskkonnaminister Keit Pentus Pirita kloostri varemete pargis�avatuks looduskaitsekuu, mille t�navuse aasta teema on "Allikad ja j�ed - elu voolavad l�tted". Looduskaitsekuu kestab 5. juunini.

„Seekordse looduskaitsekuu eesm�rgiks on teadvustada laiemalt puhaste j�gede, j�rvede, allikate t�htsust,“ �tles keskkonnaminister Keit Pentus. „Oluline on�m�ista ka veekogude haavatavusest ja sellest, kuidas �he allika v�i j�e seisund ja nende l�heduses toimuv tegevus v�ib m�jutada tunduvalt laiemaid alasid ja rohkemaid elusid,“ m�rkis minister.

Eesti on vooluvete poolest rikas maa. Kuigi siinsed j�ed on l�hikesed ja �sna veevaesed, on j�estik tihe – loendatud on �le 7000 vooluveekogu kogupikkusega 31�000 kilomeetrit. Enamik neist on k�ll v�ikesed ning n�htavad vaid kevadeti ja s�giseti�suurvee ajal. Suuri alalisi allikaid on Eestis 500 ringis. Suurematest allikatest v�ib veerikkal perioodil v�lja voolata kuni m�nisada liitrit vett sekundis.

Looduskaitsekuu ava�rituse raames tunnustab keskkonnaminister silmapaistvamaid looduskaitsjaid looduskaitsem�rkidega ja annab �le Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistiku s�nul korraldab amet rohkesti ettev�tmisi looduses, mis aitavad Eestimaa veekogusid paremini tundma �ppida. „Maakondades toimuvad kooli�pilastele suunatud loodusharidusp�evad. N�iteks ainu�ksi laup�eval, 26. mail on plaanis korraldada tasuta bussimatkad k�igis maakonnakeskustes, �htekokku toimub 19 matka,” selgitas Kivistik.

Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Eesm�rgiks on panustada �hiselt meie looduskeskkonna s�ilimisse. Pear�hk on praktilistel t��del, milles osalevad nii �hiskondlikud organisatsioonid, �pilased kui ka looduskaitsjad. Igal aastal on looduskaitsekuu �ritused seostatud kindla teemaga.

T�psema info selle aasta looduskaitsekuu �rituste kohta leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Lisainfo:
Irmeli Karja
keskkonnaameti pressiesindaja
5745 0332

Pentus: ELi kalanduspoliitika reform peab olema paindlik ja realistlik

Mon, 14 May 2012 00:00:00 +0300

Euroopa Liidu liikmesriikide kalanduse eest vastutavad ministrid arutasid t�na Br�sselis kalanduspoliitika reformi, mis peaks rakenduma 2013. aastast.

„Seekordseks peateemaks oli kalavarude j�tkusuutlikkus. Meie jaoks on see v�ga oluline teema, kuna m�jutab otseselt meie kilu ja r�ime p��gimahte ja kvoodil�bir��kimisi,” �tles kohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus. „Loomulikult on selge, et kalavarud peavad olema h�sti hoitud ja majandatud. Samas tuleb hoiduda liiga drastilistest ja p�hjendamatutest k�rbetest – meie kalavarud on stabilises seisus ja ��rmuslikeks meetmeteks pole p�hjust.”

T�na arutatud maksimaalne j�tkusuutlik saagikus on �ks planeeritava EL kalanduspoliitika reformi p�hik�simusi. See t�hendab suurimat saaki, mida saab pikaajaliselt p��da ilma kalavaru kahjustamata. Euroopa Komisjoni n�gemuses tuleks selline saagikuse tase saavutada k�ikide liikide osas aastaks 2015.

„Meie seisukoht on, et eesm�rkideni tuleb j�uda j�rk-j�rgult, j�ttes kalandussektorile aega olukorraga kohaneda. Kui kilukvooti v�hendatakse kahe aasta jooksul poole v�rra, ei saa kindlasti r��kida m�istlikust kohanemisest. Samuti tuleb arvestada liikide omavahelisi seoseid: kilu- ja r�imep��ki ei ole m�ttekas reguleerida eraldi tursap��gist, kuna see r��vkala m�jutab oluliselt teiste liikide arvukust. Lisaks tuleb kalavarusid kaitsta ka muul moel, mitte ainult kvootidega – n�iteks parema p��gitehnika abil,” �tles Pentus.

Lisaks maksimaalsele j�tkusuutlikule saagikusele on kalandusreformi p�hiteemadeks surnud kalade tagasiheite keelamine, osa kvoodiotsuste viimine piirkondlikule tasandile ning �lekantavate p��gikvootide s�steemile �leminek.

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Eelmisel aastal sai loodusharidust �le 130 000 lapse ja noore

Sat, 12 May 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaministeeriumi asutuste korraldatud loodushariduslikes programmides osales 2011. aastal 133 600 lasteaia- ja koolilast.
„K�igil lastel ei ole looduse keskel asuvat oma v�ikest maakodu, kus vanaema-vanaisa �petuste j�rgi loodust tundma �ppida. Koolide ja lasteaedade jaoks loodud keskkonnahariduse programmid on m�eldud just seda l�nka t�itma, et ka l�binisti linnalaste jaoks Eesti loodus oma ja tuntud oleks,“ kommenteeris keskkonnahariduse arendamise suundi keskkonnaminister Keit Pentus. "Koolide ja lasteaedade jaoks on praegu 270 keskkonnaprogrammi, soovime seda arvu suurendada 340ni"

Keskkonnaministeerium koos valitsemisala asutusega panustab Eesti elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisse eesm�rgiga� tagada tulevastele p�lvedele samav��rne v�i parem elukeskkond, kui meil praegu. Keskkonnaamet, RMK ja Eesti Loodusmuuseum teevad koost��d lasteaedade ja koolidega, et l�imida keskkonna ja s��stva arenguga seotud teemad kogu �ppimisprotsessi.

Lisaks �ppekavadega seotud keskkonnaprogrammidele korraldatakse erinevaid kooliv�liseid tegevusi, mis �hendavad looduses viibimise ja uued teadmised loodusest. Siia kuuluvad n�iteks erinevate looduskeskuste pakutavad talgut��d, looduskaitselaagrid, n�itused, matkad loodusesse, perep�evad jms. Sellistel Keskkonnaameti, RMK ja Eesti Loodusmuuseumi korraldatud �ritustel osales eelmisel aastal �le 100 000 loodushuvilise.

Mitteformaalse keskkonnahariduse andmisega tegelevad ka mitmed teised organisatsioonid ning koosk�las keskkonnaminstri m��rusega on k�igile koolidele, vabakonna esindajatele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele loodud v�imalus keskkonnahariduslikes tegevustes kaasa l��a SA KIK Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse (all)programmi kaudu. 2011. aastal rahastati programmi vahenditest 116 lastele ja noortele suunatud projekti kogusummas 1 873 973 eurot.

Lisainfo:
Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Eesti keskkonnaalase info j�lgimine ja jagamine on parimate seas

Fri, 11 May 2012 00:00:00 +0300

Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) avaldatud aruanne n�itab, et Eestis on keskkonnaalase info kogumine, j�lgimine ja k�ttesaadaks tegemine tipptasemel.

“Eesti keskkonnaalaste andmete j�lgimine ja k�ttesaadavus on tunnistatud parimaks koos �hendkuningriigi, Saksamaa ja Rootsiga. Kuna selle anal��si eesm�rk on p��rata riikide t�helepanu andmevahetuse paremale organiseerimisele, siis v�ime oma IT-lahendustega olla teistele riikidele eeskujuks,” �tles keskkonnaminister Keit Pentus. “Keskkonna pidev j�lgimine, selle kohta andmete kogumine ja k�ttesaadavaks tegemine puudutab otseselt inimeste elukvaliteeti. Seep�rast v�tame seda Eestis t�siselt,” lisas Pentus.

�

EKA anal��sis keskkonnateabe- ja vaatlusv�rgu (Eionet) kaudu esitatavate andmevoogude tulemusi perioodil 2010. aasta maist kuni 2011. aasta aprillini. Kokku on tabelis 38 riiki.

�

Andmevahetuse anal��sis hinnati 12 regulaarse ja prioriteetse andmevoo osas 32 EKA liikmesriigi ning 6 koost��riigi hulgas. Lisaks koguti teavet veel 4 muu andmevoo kohta, mis puudutavad l�hioperatiivselt m��detud osooni kontsentratsiooni, veeressurssi, heitvee n�itajaid ning Euroopa saasteainete heite- ja �lekanderegistrit.

�

Eesti aruandluskohustust EKA ees t�idab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnateabe Keskus. Ettev�tted ja asutused sisestavad keskkonnaandmed infos�steemidesse, mida t��tleb Keskkonnateabe Keskus, kes vajadusel teeb lisaarvutusi ning edastab need n�utud vormis Euroopa Keskkonnaagentuurile. N�iteks 2010. aastal raporteeris �hu kohta 1750 ettev�tet, mullu tegi seda 1844 ettev�tet.

�

Eioneti kaudu kogutavate kvaliteetsete andmete alusel koostab EKA �leeuroopalisi keskkonna�levaateid, anal��sib ning edastab teavet kasutamiseks Euroopa Komisjonile, Eurostatile ja paljudele teistele asutustele. Teavet kasutavad ka teadus- ja �riringkonnad ning avalikkus.

�

Lisainfo:

Pille R�ivas, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik

626 2811, 506 4608

pille.roivas@envir.ee

Veel kaheksa ministeeriumi hakkavad kasutama elektriautosid

Thu, 10 May 2012 00:00:00 +0300

T�na kiideti valitsuse istungil heaks eeln�u, mis lubab elektriautosid kasutada lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teiste ministeeriumide valitsemisalas teostatavate avalike teenuste osutamiseks.�
“Ministeeriumite ja riigiametite huvi ja soov elektriautosid kasutusse v�tta oli oluliselt suurem, kui meil praegu elektriautosid pakkuda v�imalik oli. Kokku taotleti 133 elektriautot ja valitsuse t�nase otsusega l�heb 75 elektriautot ministeeriumite ja ametite kasutusse,” kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus. �

Keskkonnaministeerium on s�lminud Mitsubishi Corporationiga heitkoguste �hikutega kauplemisega vahetuskokkuleppe, millega sai Eesti 507 elektriautot eesm�rgiga suurendada keskkonnas�bralike ja kokkuhoidlike s�idukite osakaalu transpordisektoris. Sotsiaalt��tajad on saanud oma kasutusse 432 elektriautot, teised ministeeriumid t�husamaks t�� korraldamiseks ja avalike teenuste osutamiseks 75 autot. �

Elektriautode jaotus ministeeriumide haldusalade vahel:
Sotsiaalministeerium 438 (sh sotsiaalt��tajate autod), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7, P�llumajandusministeerium 3, Kaitseministeerium 7, Rahandusministeerium 5, Justiitsministeerium 6, Siseministeerium 31, Keskkonnaministeerium 6, Haridus- ja Teadusministeerium 4.
�
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala saab kokku 6 elektriautot. Neist neli l�hevad Keskkonnaameti kasutusse, keskkonnalubade n�uete t�itmise kontrollijate ja keskkonnahariduse spetsialistide kasutusse. Maa-amet v�tab elektriauto kasutusele maa- ja ruumiandmekogudega seotud �lesannete t�itmiseks. �ks auto j��b Keskkonnaministeeriumi kasutusse.
�
Siseministeeriumi valitsemisalas olev Politsei- ja Piirivalveamet saab enda kasutusse 19 elektriautot. Neid hakkavad kasutama eelk�ige kriminaalpolitseinikud ja eksperdid, kelle t�� ei eelda alarms�idukite kasutamist, vaid n�iteks erinevate s�ndmuskohtade �levaatusi.
�
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas hakkavad elektriautosid kasutama peamiselt erivajadustega lasteasutused. Ametnikud kasutavad neid kodu�ppel olevate laste �ppeprotsessi kontrollimiseks, ravile v�i uuringutele viimiseks.
�
Justiitsministeeriumi vanglate osakond v�tab elektriautod kasutusele kriminaalhooldajate transpordiv�imaluste parandamiseks. Kriminaalhooldajad hakkavad kasutama s�idukeid oma igap�evat��s hooldusaluste k�lastamiseks nende kodudes. Kokku saab vanglate osakond kasutusse 6 elektris�idukit, millest Tallinna vangla kriminaalhooldajad saavad enda kasutusse 3, Tartu vangla hooldajad 2 ning Viru vangla �he elektriauto.
�
Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev Maksu- ja Tolliamet (MTA) soovis saada 5 elektriautot, mis on eelk�ige m�eldud s�itmaks tegevuskohtade �levaatustele, kontrollide tegemiseks jne. Tallinnasse on MTA planeerinud 2 autot, Tartusse 1, P�rnusse 1 ja J�hvisse 1 auto.

Lisainfo:
Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik
626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee
�

Veebis saab j�lgida �hus lendlevat �ietolmu hulka

Wed, 09 May 2012 00:00:00 +0300

Puude ja taimede �itsemise ajal sisaldab v�lis�hk tavap�rasest enam �ietolmu, mis v�ib p�hjustada vaevusi tundlikele inimestele. �huseireveebis saab igap�evaselt j�lgida �ietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, P�rnus ja J�hvis.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) koost��s MT�-ga Eesti Allergialiit alustas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel katseprojektiga, mille k�igus m��deti �ietolmu hulka �hus Tallinnas. T�naseks on projekti haaratud lisaks neli linna, kus toimub �ietolmu seire. Tulemusi m��detakse iga p�ev ning need on k�igile k�ttesaadavad EKUK �huseire veebis.

“Oleme projektile saanud positiivset tagasisidet, paljudele inimestele on �ietolmu info v�ga oluline - selle j�rgi ajastatakse isegi oma reisiplaane,” kommenteeris EKUK keskkonnakeemia spetsialist Epp Volkov.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline v�imalusel v�ltida vaevusi p�hjustavaid tegureid. Igap�evased andmed �ietolmu kontsentratsiooni kohta v�lis�hus on oluliseks infoks allergikutele.

�ietolm on v�lis�hus leiduv allergeen, mis tungib koos sissehingatava �huga bronhidesse ning p�hjustab �ietolmule tundlike inimeste seas allergilisi vaevusi, sh astmat ja heinapalavikku. Kevadest s�giseni, puude ja taimede �itsemise aegu, on erinevate �ietolmude kontsentratsioonid �hus k�rged.

Lisainfo:
Erik Teinemaa
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse �hukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja
Telefon 611 2937, 509 4353
E-post erik.teinemaa@klab.ee

Epp Volkov
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse keskkonnakeemia spetsialist
Telefon 6112953
E-post epp.volkov@klab.ee�

Keskkonnaministeeriumis arutatakse maasoojusenergia kasutusv�imalusi

Fri, 04 May 2012 00:00:00 +0300

T�na toimub Keskkonnaministeeriumis rahvusvahelise maasoojusenergia rakendamise projekti juhtkomitee kohtumine, kus keskendutakse maasoojusenergia uurimisele ja ehituses kasutamisele Eestis.�

“Maasoojusenergia kui taastuva ressurssi kasutamine on �ks v�imalustest suurendada taastuvenergia osakaalu meie energiatootmises, seega v�heneks eelk�ige eratarbimises fossiilk�tuste kasutamine ja sellest tulenev keskkonnakoormus. Majaomanikele pakub maasoojus lisaks keskkonnas�bralikkusele ka v�imalust soojakulusid v�hendada, mist�ttu on selle valdkonna edasi arendamine kindlasti perspektiivikas,” �tles koosoleku avanud keskkonnaminister Keit Pentus.

�

Tallinnas kuulavad maasoojuse eksperdid ettekandeid Eesti kogemusest. Juttu on nii riigipoolsest poliitikast ja toetusest kui ka maasoojuse kasutamise praktikast. Eile ja �leeile k�lastas juhtkomitee Stockholmi, kus tutvuti Arlanda lennujaama kompleksiga, kuulati ettekandeid maasoojusenergia kasutamisest Rootsis ja peeti juhtkomitee koosolek.

�

GEO.POWER h�lmab maasoojusenergia rakendamise strateegiaid era- ja t��stushoonete energiat�hususe t�stmiseks. Projekti peamiseks eesm�rgiks on anal��sida �heksas Euroopa partnerriigis (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Sloveenia, Suurbritannia ja Ungari) rakendatud tehnoloogilisi lahendusi, jagada teadmisi ning t��tada v�lja tegevuskava partnerriikides rakendatud lahenduste kohandamiseks ning taastuvenergiaallikate osakaalu t�stmiseks energiabilansis. Projekti rahastab Euroopa Liit INTERREG IVC programmist.

�

Projekti Eesti koordinaator on MT� Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsioon, mis kasvas v�lja Tallinna Tehnika�likooli Geoloogia Instituudi koost��st �leeuroopalise projektiga GEO.POWER.

�

Lisainfo:

Pille R�ivas
Keskkonnaministeerium
avalike suhete osakonna n�unik
tel 626 2811, mob 506 4608
e-post pille.roivas@envir.ee

�

Keskkonnaministeeriumi eelinfo 7.-13. maini

Fri, 04 May 2012 00:00:00 +0300

Mai algusest kuni augusti l�puni on P�lvamaa Keskkonnamajas ja R�pina vallamajas avatud n�itus loodusfotov�istluse "Vereta jaht" valitud ja auhinnatud t��dest. N�itus on avatud t��p�eviti P�lvamaa Keskkonnamaja (R�pina, Kalevi 1A) I ja II korrusel ning R�pina vallamaja II korrusel.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 v�i 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Kolmap�eval, 9. mail toimub Karula-Pikkj�rve maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2023 avalikustamise koosolek (Valgamaal L�llem�e kultuurimajas algusega 16.00). Kaitsekorralduskava eeln�uga saab tutvuda siin http://www.keskkonnaamet.ee/public/Karula_Pikkjarve_KKK_avalikustamiseks.pdf, Karula Vallavalitsuses, L�llem�e raamatukogus ja Keskkonnaameti kontoris Valgas (aadressil Kesk 12).
Lisainfo: Pille Tomson, e-post tomsonpille@gmail.com, tel 5260618

Kolmap�eval. 9. mail toimub Viidum�e looduskaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise I koosolek ja kaitseala 55 aastap�evale p�hendatud teabep�ev (Viidu k�las, Viidum�e looduskeskuses algusega kell 16.00). Tutvustatakse kaitseala loodusv��rtusi, millele tegevusplaani koostama hakatakse. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek on �hendatud kaitseala 55 aastap�evale p�hendatud teabep�evaga, kus botaanik Mari Reitalu r��gib Viidum�e loodusv��rtustest. Osalema on oodatud k�ik huvigrupid.
Lisainfo: Keskkonnaamet - Gunnar Raun, e-post: gunnar.raun@keskkonnaamet.ee, tel. 457 6442
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment O� - Pille Antons, e-post: pille@environment.ee, tel. 611 7690

�

Kolmap�evast, 9. maist algab Tallinnas kahep�evane konverents “Geograafia kaudu”, kus esinevad ettekannetega ka Maa-ameti peadirektori I aset�itja peadirektori �lesannetes Raivo Vallner, geoloogia osakonna n�uniku kt Ott Pruulmann ja geoinfos�steemide b�roo peaspetsialist Sulev �itspuu. Ettekanded k�sitlevad ruumiandmete tootmist ja levitamist Maa-ameti eestv�ttel.
Konverents toimub traditsiooniliste ESRI (Environmental Systems Research Institute, Inc) p�evade raames, kus tutvustatakse GIS-arendusi. Esinejaid on 30 nii Eestist kui ka v�lisriikidest (USA-st, Inglismaalt, Saksamaalt, Leedust). ESRI on juhtiv GIS arendaja, mille tooteid kasutab �le 300 000 organisatsiooni maailmas.
Vaata ka http://www.alphagis.ee/news.php?view=251
Lisainfo: Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�uniku kt, 665 0630; 514 8627.

�

Reedel, 11. mail esinevad Leedu Geodeetide �hingu Bir�ais korraldataval Balti foorumil "Cadastre for the Country and People” ettekannetega Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialist Karin Kollo („Geodeetiline andmestik Eestis“) ja Maakatastri L��ne regiooni juht T�nu K�go („Eesti maakataster“). Foorumit korraldavad kordam��da k�ik Balti riigid eesm�rgiga t�hustada omavahelist koost��d ruumiandmete tootmisel ja haldamisel.
Lisainfo: Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�uniku kt, 665 0630; 514 8627.

�

Laup�eval ja p�hap�eval, 12.-13. mail korraldavad Keskkonnaamet, Kaarli talumuuseum ja Eesti Vaba�humuuseum Lahemaa puitpiirete meistrikursuse.
Koolituse eesm�rgiks on anda ajalooline �levaade erinevat t��pi puitaedadest: r��kida aia parandamise v�imalustest ja materjali valikust; �petada t��v�tteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet v�i loovad oma perele maakodusid ning v��rtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti k�lamilj��sse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi t��v�tteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise v�tted. Oodatud on k�simused k�ikide traditsiooniliste puitpiirete kohta. Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare k�las Lahemaal, taastatakse Pedassaare k�las Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode j�rgi.
Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine.
Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, www.lahemaa.ee; ave.paulus@keskkonnaamet.ee

�

Soovitame lugeda ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uudiseid aadressilt http://www.klab.ee/uudised/

�

Pentus volinikule: Eesti kalavarud on heaperemehelikult hoitud

Thu, 03 May 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaminister Keit Pentus ja Euroopa Liidu kalandusvolinik Maria Damanaki arutasid kalavarude kaitsemeetmeid L��nemerel ja p��gikvootide kehtestamist EL ministrite n�ukogus.
"Eesti on l�bi aegade pidanud kalavarude head olukorda t�htsaks ja meie kalavarude pikaajaline heaperemehelik kasutamine on olnud kogu kalandusvaldkonna jaoks l�biv p�him�te," r��kis kalandusvolinikule Eesti positsioone tutvustanud keskkonnaminister Keit Pentus. "L��nemere r�ime- ja kiluvarud ei ole ohustatud. Meie varud on stabiilsed ja on seda olnud viimased 20 aastat ning m�ned varud on pikaajalisest keskmisest isegi m�rgatavalt k�rgemal tasemel. Seet�ttu oleme olnud rahulolematud Euroopa Komisjoni senise ��rmusliku praktikaga kilu ja r�ime p��giv�imaluste radikaalsete k�rbete osas."

Iga aasta oktoobrikuus kehtestab EL L��nemere kvoodim��ruse, mis paneb paika majanduslikult k�ige t�htsamate L��nemere kalavarude (tursk, l�he, kilu, r�im) p��giv�imalused. M��rus puudutab kaheksat L��nemere ��rset liikmesriiki, seal hulgas ka Eestit.

Euroopa Komisjon on m��dunud aasta suvel �he v�imalusena v�lja pakkunud L��nemere kilu-, r�ime- ja tursavarude �hise pikaajalise majandamiskava koostamise. “Leiame, et p��gikvootide v�hendamine peab toimuma j�rk-j�rguliselt, arvestades seejuures erinevate kalaliikide omavahelisi suhteid toiduahelas. Kuna kilu ja r�ime varusid m�jutab p��gi k�rval k�ige enam tursk, on Eesti ettepanek olnud neid kalaliike koos k�sitleda. Teadlaste soovitused �tlevad, et tursavarud on oluliselt kasvanud ja turska v�iks p��da rohkem, mis omakorda t�hendaks, et ka kilu ja r�ime j��ks rohkem kaluritele p��da. Seet�ttu ootame �hise pikaajalise majandamiskava osas kiiremat edasiliikumist,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

Samuti oli arutluse all Euroopa Liidu ja kolmandate riikidel vahel s�lmitud kalanduskokkulepetest saadud p��giv�imaluste jagamine liikmesriikide vahel. Keskkonnaministeerium peab �iglaseks, et nende kokkulepete raames Euroopa Liidu finantseerimisel soetatud p��giv�imalusi saavad v�rdsetel alustel kasutada k�igi huvitatud liikmesriikide laevad. “V�ljendasime oma muret ka Komisjoni hiljutise otsuse �le, millega peatati p��gisektori initsatiivil toimunud p��giv�imaluste vahetamine partneritega kolmandatest riikidest. See v�hendab kaugp��gi ettv�tete v�ljavaateid oma p��giv�imalusi optimaalselt ja majanduslikult k�ige paremal viisil �ra kasutada,” �tles Pentus.

�

Lisainfo:
Ain Soome, kalavarude osakonna juhataja
ain.soome@envir.ee
6260711

Keskkonnaministeerium anal��sib puhtama majanduse poole liikumist

Sat, 28 Apr 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaministeerium tellib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel anal��si hindamaks Eesti samme tarbijate jaoks taskukohase, puhtama, v�hem saastava majanduse poole liikumisel. Anal��s on aluseks samateemalisele strateegiale, mis valmib j�rgmisel aastal.

„Puhtam ja v�hem ressursse kulutav majandusmudel t�hendab Eesti inimeste jaoks v�iksemaid kulusid, paremat tervist ja puhtamat loodust. Tehtav anal��s saab olema aluseks konkreetsele teekaardile, kuidas selle eesm�rgini j�uda�“ �tles keskkonnaminister Keit Pentus. Strateegiaga kujundatav visioon ulatub aastani 2050.

Anal��s kaardistab t�nase olukorra erinevates sektorites, seal hulgas energeetikas, transpordis, t��stuses, j��tmek�itluses ja p�llumajanduses ning hindab nende kasvuhoonegaaside v�hendamise potentsiaali ja erinevaid CO2 v�hendamise stenaariumeid. Selle p�hjal pakub anal��s aruteluks v�lja teekaardi, millised meetmed ja muutuste kiirus aitavad k�ige kuluefektiivsemal viisil l�ppeesm�rgi poole liikuda.

„Eesti konkurentsiv�ime ja inimeste parema elukvaliteedi jaoks on t�htis, et suudaksime oma majandust kasvatada loodusvarasid v�imalikult kokkuhoidlikult kasutades, loodusesse v�imalikult v�ikest j�lge maha j�ttes. �igel ajal tehtavad otsused aitavad hiljem palju odavamalt ja v�iksemate kuludega opereerida,“ r��kis Pentus. Ta t�i n�ite, et kallist ja konkurentsiv�imetust fossiilsest k�tusest loobumine ja taastuvk�ttele �leminek on m�nes omavalitsuses v�imaldanud v�hendada ka toasooja hinda.

Anal��si tellimiseks kuulutab ministeerium l�hiajal v�lja riigihanke, t��d rahastab Keskonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, tel 626 2811, mob 506 4608, e-post pille.roivas@envir.ee

Keskkonnaministeeriumi n�dala eelinfo 30. aprillist 6. maini

Fri, 27 Apr 2012 00:00:00 +0300

Kolmap�eval, 2. mail algusega kell 11 toimub Akste looduskaitseala kaitsekorralduskava eeln�u avalikustamise koosolek Kiidj�rve raamatukogu-seltsimajas.
Koosolekul tutvustatakse valminud kaitsekorralduskava eeln�ud, millega on v�imalik eelnevalt tutvuda www.environment.ee/akste v�i kohapeal Kalevi 1a, R�pina. Ettepanekud palume esitada hiljemalt 27. aprilliks eeltoodud postiaadressil v�i e-postil katrin.kivioja@keskkonnaamet.ee. Kohale on oodatud kohalikud elanikud ja teised asjast huvitatud. Kavaga saab tutvuda siin.
Lisainfo: Kaia Treier, ELLE O�, telefon: 53 73 0595; e-post: kaia@environment.ee�
Katrin Kivioja, Keskkonnaamet, telefon: 7990 908; e-post: katrin.kivioja@keskkonnaamet.ee

�

Kolmap�eval, 2. mail algusega kell 10 korraldab Maa-amet Tartus Aleksandri tn 14 (Keskkonnaameti saalis) teabep�eva aadressiandmete korrastamisega tegelevatele omavalitsust��tajatele. Tegu on samaaegselt ka aadressiandmete s�steemi (ADS) praktikute koja seminariga ehk osalema on oodatud eelk�ige need, kes on ADS rakendusega juba pikemat aega t��tanud ning oskavad praktikutena panustada ADSi arendamisse.

P�evakava asub Maa-ameti kodulehel.

Lisainfo: Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�uniku kt, 665 0630; 514 8627.

�

Neljap�eval, 3. mail algusega kell 9.00 toimub Keskkonnaministeeriumis L��nemere Regionaalne Kalanduse N�ukogu (BSRAC) koosolek. BSRAC koosneb sektori esindajatest ja annab sektori poolseid�soovitusi Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele EL kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel. Kohtumise avab keskkonnaminister Keit Pentus.
Lisainfo: Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, tel 626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee

�

Neljap�eval, 3. mail algusega kell 16.00 kohtub keskkonnaminister Keit Pentus Eestit k�lastava Euroopa Liidu kalandusvoliniku Maria Damanakiga. Kohtumise peamisteks aruteluteemadeks on kalavarude kaitsemeetmed L��nemerel ja p��gikvootide kehtestamine Euroopa Liidu ministrite n�ukogus; Euroopa Liidu ja kolmandate riikidel vahel s�lmitud kalanduskokkulepetest Euroopa Liidule saadud p��giv�imaluste jagamine liikmesriikide vahel; Euroopa Liidu �hise kalanduspoliitika reformiga kavandatavad muudatused.
Lisainfo: Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, tel 626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee

�

Neljap�eval, 3. mail algusega kell 10 korraldab Maa-amet Tallinnas Mustam�e tee 51 (Maa-ameti 2. korruse saalis) teabep�eva v�rskete aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise andmete tutvustamiseks. Teabep�evale on peamiselt oodatud nende ametite, asutuste ja �likoolide esindajad, kellega Maa-amet teeb koost��d nii ruumiandmete kui ka GIS (geograafiliste infos�steemide) valdkonnas.

P�evakava asub aadressil:�

Lisainfo: Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�uniku kt, 665 0630; 514 8627.

�

Reedel, 4. mail algusega kell 14.00 toimub Keskkonnaministeeriumi majas

GEO.POWER INTREG IVG projekti juhtkomitee kohtumine. Projekt k�sitleb maasoojusenergia rakendamise strateegiaid era- ja t��stushoonete energiat�hususe t�stmiseks. Osav�tjaid on 6 riigist: Bulgaariast, Eestist, Itaaliast, Rootsist, Sloveeniast ja Ungarist. Kohtumise avab keskkonnaminister Keit Pentus.

Lisainfo: Rein Raudsep, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse n�unik asekantsleri �lesannetes, tel 626 2971, e-post rein.raudsep@envir.ee

�

Reedel, 4. mail algusega kell 10 korraldab Maa-amet Tallinnas Mustam�e tee 51 (Maa-ameti 2. korruse saalis) teabep�eva aadressiandmete korrastamisega tegelevatele omavalitsust��tajatele. Tegu on samaaegselt ka aadressiandmete s�steemi (ADS) praktikute koja seminariga ehk osalema on oodatud eelk�ige need, kes on ADS rakendusega juba pikemat aega t��tanud ning oskavad praktikutena panustada ADSi arendamisse.

P�evakava asub Maa-ameti kodulehel.

Lisainfo: Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�uniku kt, 665 0630; 514 8627.

�

EMHI sai uue juhi

Fri, 27 Apr 2012 00:00:00 +0300

Eesti Meteoroloogia ja H�droloogia Instituudi (EMHI)� juhiks saab Jalmar Mandel.

Jalmar Mandel (48) on t��tanud keskkonnavaldkonnas 1991. aastast,� alates 1994. aastast maakondliku keskkonnateenistuse juhina J�gevamaal ja Tartumaal.

�

Mandeli s�nul on EMHI jaoks oluline arengu stabiilsus ja tehnoloogilise baasi kaasajastamine. „T�htis on tagada, et asjatundjatel on parimad v�imalikud tingimused oma t�� tegemiseks. EMHI kui rahvuslik ilmateenistus on pikaajaliste traditsioonidega ning usaldusv��rne partner teistele ametkondadele ja rahvusvahelistes andmevahetuse v�rgustikes“, �tles Jalmar Mandel.

Mandel asub t��le juuni alguses. Endine EMHI peadirektor Jaan Saar j�tkab organisatsioonis n�unikuna.

�

Keskkonnaministeerium kuulutas avaliku konkursi uue peadirektori leidmiseks v�lja 28. veebruaril 2012. Konkursile laekusid avaldused 7 kandidaadilt, kellest 6 esitasid k�ik vajalikud dokumendid - CV ja tegevusprogrammi kirjeldus EMHI peadirektorina.

�

Eesti Meteoroloogia ja H�droloogia Instituudi (EMHI) strateegiliseks eesm�rgiks on tagada avalikkuse ja ametkondade operatiivne ning j�rjepidev varustamine meteoroloogiliste ja h�droloogiliste prognooside, hoiatuste ja seireandmetega. EMHI t�idab Eestis rahvusliku meteoroloogilise teenistuse kohustusi vastavalt oma p�him��rusele ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) soovitustele.

Lisainfo:

Pille R�ivas, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, 626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee

Aruanne: puhta elektritootmise osakaal kasvab

Thu, 26 Apr 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaminister Keit Pentus andis t�na valitsusele �levaate p�levkivi kasutamisest 2010. aastal. Aruande j�rgi on �nnestunud p�levkivi kaevandamist hoida allpool 20 miljoni tonni piiri, kuid kaevandamisel tekkivaid kadusid ja j��tmete hulka ei ole ettev�tted suutnud v�hendada.

“Aruanne kinnitab, et liigume p�levkiviarengukavas v�etud eesm�rkide poole ja see on andnud �ige suuna p�levkivi osakaalu v�hendamiseks elektritootmises," r��kis keskkonnaminister Keit Pentus. "Kuna p�levkivi keskkonnam�ju nii j��tmete, veekasutuse kui ka �husaaste n�ol on v�ga suur, tuleb k�ike selle maavara kaevandamise ja kasutamisega seonduvat hoolega j�lgida. On positiivne, et oleme kaevandusmahud suutnud hoida lubatud maksimumpiirist allpool. Eriti oluline on, et meie elektritootmine�ei ole enam ainult p�levkivikeskne. Selle k�ige saastavama ja seel�bi tarbijate jaoks k�ige koormavama elektritootmise k�rvale on tulnud j�rjest rohkem puhtamat elektritootmist. Aruanne kinnitab, et liigume�elektri tootmisel �ha enam taastuvate allikate suunas, see v�imaldab kasutada meie rahvuslikku maavara ahjus p�letamise asemel m�nel t�husamal moel,” selgitas Pentus.

�

Eesti energeetika on aastaid olnud p�levkivikeskne, ent viimastel aastatel on j�uliselt kasvanud teiste energiaallikate osakaal. 2007. ja 2010. aasta v�rdluses v�henes p�levkivi osakaal elektrienergia tootmises �le 8%, mis aitab elektrimajanduses v�etud eesm�rgile l�hemale j�uda ja v�hendada p�levkivist toodetava elektri osat�htsust.

�

Kaevandamismahud on j��nud p�levkivi arengukavas etten�htu piiresse, mis lubab kaevandada maksimaalselt 20 miljonit tonni aastas.��

�

P�levkivi t��tlemisel tekkiva poolkoksi ja koldetuha hulka ei ole suudetud 2010.�aastal v�hendada, samuti ei ole suurenenud ka nende taaskasutus. N�iteks poolkoksi tekkis 2007. aastal 0,981 mln tonni, 2010. aastal aga miljon tonni. P�levkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse t�stmise vajadust n�itab kadude kasv p�levkivivaru kaevandamisel. Seet�ttu tuleb senisest enam t�helepanu p��rata p�levkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiate arendamisele.

�

Valitsusele esitatud aruanne andis �levaate “P�levkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015” rakendusplaani 2009-2012 elluviimisest ja hinnangu arengukava eesm�rkide t�itmise kohta 2010. aastal.

P�levkivi arengukava on strateegiline alusdokument p�levkivi kasutamisest ja vajaliku tehnoloogia arendamisest kuni aastani 2015. Arengukava eesm�rgid on koosk�las „Energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020“ ja „Eesti elektrimajanduse arengukavaga aastani 2018“.

Lisainfo:
Pille R�ivas, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, tel 626 2811, mob 506 4608, e-post pille.roivas@envir.ee

28 kalalaeva saavad GPS-seadmed

Tue, 24 Apr 2012 00:00:00 +0300

Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rvel p�hjanooda ehk mutnikuga kala p��dvad laevad varustatakse j�lgimisseadmetega, mis parandab j�relevalvet kalavarude kasutamise �le.

Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas ligi 6600 euroga MT� Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu projekti, millega soetatakse GPS j�lgimisseadmed Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rvel p��dvale 28 kalalaevale.

�

“GPS j�lgimisseadmete paigaldamisega laevadele t�idetakse rahvusvahelist kohustust ning paraneb kontroll kalavarude kasutamise �le Peipsi j�rvel ja seda eriti suure p��giv�imsusega p��givahendite puhul,” kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus.

�

J�lgimisseadmete paigaldamine v�imaldab Keskkonnainspektsioonil parandada j�relevalvet ja seda eriti mutnikup��gi keeluajal. Samuti varustab valitsustevahelise kokkuleppe kohaselt Vene pool ka oma laevad vastavate seadmetega ning nii saavutatakse sarnane kontroll �le kogu j�rve. Tegemist on pilootprojektiga, kus esialgu keskendutakse vaid k�ige suurema p��giv�imsusega p��givahenditele ehk mutnikutele. �hisistungitel on arutatud ka teiste kalalaevade j�lgitavuse t�stmise vajadust, ent enne kui seda kokkulepet laiendatakse kogu laevastikule, on vaja anal��sida pilootprojekti tulemusi.

�

Eelmisel aastal lepiti Eesti Vabariigi ja Venemaa F�deratsiooni valitsuste vahelise kalap��gikomisjoni istungil kokku, et k�esoleva aasta 1. septembriks tuleb j�lgimisseadmetega varustada k�ik Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rvel kalap��giga tegelevad laevad, mille pardal on mutnikup��gil kasutatavad seadmed, sealhulgas veovints.

�

Lisainfo:

Liivika N�ks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, tel 6260701, e-post liivika.naks@envir.ee

�

Pentus: EL seab sihiks mitmekesise looduse s�ilitamise

Thu, 19 Apr 2012 00:00:00 +0300

T�na ja eile kohtusid Taanis Horsensis Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et arutada j�rgmist keskkonna tegevuskava, Rio+20 s��stva arengu konverentsi ja EL-i s�sinikuturu tulevikku.

Kohtumise esimese p�eva p�hiteemaks oli 7. keskkonnategevuskava, mis paneb paika EL-i keskkonnapoliitika p�hiteemad ja eesm�rgid j�rgmiseks k�mmekonnaks aastaks. Eesistuja poolt v�lja pakutud p�hiteemad on olulised ka Eesti jaoks ja haakuvad suures osas vastvalminud looduskaitse arengukavaga.

„Nii nagu meie looduskaitse arengukava fookuses on mitmekesise looduse ja puhta keskkonna s�ilitamine, on see oluline ka Euroopas tervikuna. Uue teemana on EL-i tegevuskavas eraldi t�helepanu all linnakeskkonna parandamine, muuhulgas m�ra- ja �hureostuse v�hendamine,“ r��kis keskkonnaminister Keit Pentus. „Pean oluliseks ka seda, et suund oleks juba olemasolevate reeglite ja n�uete t�itmisele, mitte j�rjest uute reeglite lisamisele.“

Ministrid arutasid ka EL-i positsiooni �RO �lemaailmse s��stva arengu konverentsil Rio+20, mis toimub selle aasta juunis. Brasiilias on p�hiteemaks �leminek puhtamale majandusele.

„Eesti jaoks on oluline, et Rio kokkusaamine ei kujuneks �ksnes jututoaks, vaid lepitaks kokku konkreetsed eesm�rgid, mille poole liikuda,“ �tles Keit Pentus. EL pakub v�lja m��detavad sihid viies valdkonnas, milleks on energiaressursside kokkuhoidlik kasutamine, vesi, kestlik maakasutus ja �kos�steemid, ookeanid ning ressursit�husus, eelk�ige j��tmete kontekstis. „Eesti on hea meelega valmis oma kogemusega aitama neid �RO riike, kelle majanduse seis on t�na veel tagasihoidlik ning kelle jaoks j�rsk �leminek rohelisele majandusele v�ib tunduda suure v�ljakutsena. Eestil on head kogemused, kuidas tehnoloogia ja e-teenuste arendamine aitab kokku hoida ka loodusressursse,“ �tles Keit Pentus oma s�nav�tus.

Minister r�hutas, et keskkonnahoidlik majandus, ressursside t�husam kasutamine ja uued tehnoloogiad aitavad kindlasti kaasa riikide kiiremale arengule. „Ressursse kokku hoidev majandamine ei ole mitte takistus kiireks arenguks, vaid v�imalus seda saavutada,“ lisas Pentus.

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Keskkonnaministeerium tunnustab v��rikaid looduskaitsjaid

Mon, 02 Apr 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid t�navuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia�ja Eesti looduskaitse m�rgi kandidaatide osas hiljemalt 15. aprilliks.

Eesti looduskaitse m�rgiga t�stetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii �leriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil (l�hemalt saab m�rkide kohta lugeda siit: http://www.envir.ee/1182034).

1989. aastast v�lja antud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse �ksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud t�helepanuv��rne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldm�rk.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja �ppej�udu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestv�ttel koostati p�rast Teist maailmas�da looduskaitseseaduse eeln�u, mis j�ustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvav�ljaande. Sel aastal t�histatakse Eerik Kumari 100. s�nniaastat.�

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis �levaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn v�i keskkonnaministeerium@envir.ee.

Keskkonnaministeerium kuulutab Kumari looduskaitsepreemia nominendi ja looduskaitse m�rkide saajad v�lja mais, kui �le Eesti t�histatakse looduskaitsekuud.

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Riik panustab erametsandusse rekordilised 3,8 miljonit eurot

Mon, 02 Apr 2012 00:00:00 +0300

Riik suunab sel aastal siseriiklike vahendeid erametsandusse 3,8 miljonit eurot, et parandada erametsaomanike teadlikkust vastutustundlikust metsamajandamisest. See on rekordiline summa, millega erametsade olukorda riigi poolt toetatakse.

„Eestis on pea 100 000 erametsaomanikku, kellel on v�tmeroll selles, et Eesti metsad oleks h�sti hoitud ja hooldatud. Keskkonnaministeeriumi jaoks on teadlik ja vastutustundlik metsaomanik prioriteet. Paneme riigi poolt �la alla metsade uuendamisele, metsa majandamiskavad koostamisele, pakume metsaomanikele n�ustamist,“ �tles keskkonnaminister Keit Pentus.

30. m�rtsil j�ustunud erametsanduse siseriiklike toetuste m��ruse kohaselt suunatakse metsa�histute toetamiseks sel aastal 450 000 eurot riiklike toetusi, erametsaomanike n�ustamisele l�heb 350 000 eurot. 900 000 euroga toetab riik metsamajandamiskavade koostamist ja raiesmike uuendamisele suunatakse 785 000 eurot.

Uuendatud m��rus v�imaldab erametsaomanikul edaspidi saada 10 000 euro eest abi ka liigvee eemalejuhtimiseks metsaaladelt. Kokku on metsaparandust��de toetamiseks ette n�htud 400 000 eurot. Taotlusi saab Erametsakeskusele hakata esitama 30. aprillist 2012.

Metsa uuendamise toetuse andmisel lisandub eraldi toetusm��r laialehise lehtpuuliigi soetamisel - 0,35 eurot taime kohta seni kehtinud 0,16 asemel. See motiveerib metsaomanikke istutama meie metsadesse k�ige sobivamaid puuliike ja suurendama seel�bi looduse mitmekesisust.

Metsamajandamiskava koostamise ja metsa inventeerimise toetus on 14,5 eurot hektari kohta. See v�imaldab t�iendavalt toetada ligi 6000 hektarile metsamajandamiskava koostamist.

K�igil metsaomanikel on ka edaspidi v�imalus saada riigi toel n�ustamist, alates 1. juulist 2012 lisandub enam kui kahetunnisele n�ustamisele metsaomaniku poolne 10-protsendiline omafinantseering.

Motiveerimaks metsaomanikke �histutesse koondumist, on metsa�histute toetuste maksmisel n��d uueks liikmete alamm��raks 120. Suuremad �histud saavad metsaomanikele pakkuda paremaid teenuseid ning muudavad riiklikud totused efektiivsemaks.�

�

Lisainfo:

Brita Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

brita.merisalu@envir.ee

�

Pentus OECDs: Eesti majandus on muutunud oluliselt keskkonnahoidlikumaks

Fri, 30 Mar 2012 00:00:00 +0300

Majandusliku Koost�� ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskkonnaministrid arutasid Pariisis keskkonnavaldkonna tulevikku ja v�imalusi, kuidas kasvatada majandust ja parandada inimeste eluj�rge ilma loodusvarasid �lekulutamata.

OECD poolt ettevalmistatud anal��s n�itab, et kui t�naseid poliitikaid ei muudeta, on 2050. aastaks iga k�mnes looma- v�i taimeliik v�ljasuremisohus. Loodusliku mitmekesisuse v�henemine m�jutab �htlasi v�ga otseselt inimeste heaolu, eriti maapiirkondades. 50% rohkem kasvuhoonegaase toob kaasa kliimamuutuste kiirenemise ja kliimap�genike arvu kasvu. 2050. aastaks on kasvava rahvaarvuga maailmas suurenenud praegusel kursil j�tkamise korral energiatarbimine 80%, 85% sellest toodetaks taastumatutest allikatest. Samuti prognoosib OECD, et globaalne n�udlus vee j�rele kasvab 55%, samas kui pea pool maailma elanikest elab veevaesetes piirkondades. �husaastest saab selleks ajaks suurim keskkonnast tulenev enneaegsete surmade p�hjustaja 3,6 miljoni surmaga aastas.

�

„Anal��sist selgub ka see, et �igete ja konkreetsete poliitikatega on v�imalik olukorda oluliselt parandada. �heks viisiks seda teha on maksustada t�� tegemise asemel saastamist, loodusressursside kulutamist. Eesti keskkonnatasude s�steem, mis sunnib loodusvarade kulutajaid selle eest maksma ja suunab saastamisest ja ressursside kulutamisest kogutud raha� keskkonda ja saastamise v�hendamisse tagasi, on �ks, mida sageli eeskujuks tuuakse,“ �tles kohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus.

�

Ministrid arutasid ka majanduskriisi m�ju puhtama majanduse poole liikumisel. „Majanduse puhtamaks, v�hem kulutavaks muutmine t�hendab inimeste jaoks otseselt v�iksemaid kulusid, uusi, tarku t��kohti, puhtamat elukeskkonda. Iga puhtamasse majandusse investeeritud euro peab tulevikus tagasi tulema v�henenud kulude, parema tervise ja hea keskkonna n�ol,“ r��kis Keit Pentus.

Loe l�hemalt OECD anal��si kohta siit.

�

Lisainfo:

Brita Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

brita.merisalu@envir.ee

Looduskaitse arengukava t�htsustab loodusharidust

Tue, 27 Mar 2012 00:00:00 +0300

Keskkonnaministeeriumil on valminud alates 2006. aastast ettevalmistatud looduskaitse arengukava 2012-2020 eeln�u, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Eeln�u l�heb t�na koosk�lastamiseks teistele ministeeriumitele.
Keskkonnaminister Keit Pentuse s�nul peab riik j�rgmistel aastatel oluliseks eelk�ige loodusharidust, looduse mitmekesisuse hoidmist ja loodusvarade v�iksemat kulutamist.

�

„Eesti loodus peab olema kaitstud mitte ainult kaitsealadel, vaid ka v�ljaspool kaitseala piire. Mida teadlikumad on Eesti looduses liikujad sellest, millise j�lje nende tegutsemine v�i tegutsemata j�tmine loodusesse j�tab, seda paremal j�rjel meie loodus on,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.�

�

„Eesti loodus on erakordselt mitmekesine, meil on h�sti s�ilinud mitmel pool mujal v�ga haruldaseks j��nud rabad, p�lismetsad, ranna- ja puisniidud, meil on sadu ilveseid, karusid ja hunte. Meil on, mida hoida,“ r��kis Pentus. „Looduskaitse arendamise ja teadlikkuse t�stmise puhul on t�htis seegi, et ajakohane info oleks k�igile lihtsalt k�ttesaadav ja j�lgitav. See t�hendab kindlasti IT-lahenduste senisest paremat kasutamist.“
�

Valminud looduskaitse arengukava on strateegiline dokument, mille eesm�rk on tagada riikliku looduskaitsetegevuse s�stemaatiline planeerimine ja loodusvarade l�bikaalutud kasutamine ning liikide ja elupaikade s�ilimine. Looduskaitse arengukava h�lmab nii klassikalist looduskaitset kui ka looduse kaitsega seonduvaid valdkondi. Arengukavas annab sisendi rahaliste vahendite planeerimiseks ja on aluseks Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 t�iendamiseks.
�

Looduskaitse arengut kaardistavat dokumenti on ette valmistatud alates 2006. aastast ja see on valminud koost��s mitmete vaba�henduste, omavalitsuste esindajate, teadlaste ja teiste ministeeriumitega.

�

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee