et-rss-uudised

Pentus: 2011 oli lahenduste leidmise aasta

Wed, 28 Dec 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus �tles l�ppevale aastale hinnangut andes, et �nnestus edukalt lahendada mitu keskkonna valdkonnas pikalt toppama j��nud probleemi ja aasta jooksul kerkinud v�ljakutset.

"Kaks neist olid seotud kaevandamisega, mis on juba olemuslikult suure keskkonnam�juga ning seet�ttu vastuoluline valdkond. Pikalt k�ttis kirgi
v�imalik kaevanduse avamine Nabala piirkonna ja Tuhala n�iakaevu l�heduses. Kuna samale alale on tehtud ettepanek ka kaitseala moodustamiseks, peatasime k�ik kaevandamisega seotud toimingud. V�ib olla t�iesti kindel, et kaitse alla olevat Tuhala n�iakaevu kahjustada v�ivat kaevandamist ei lubata," �tles Keit Pentus.

Aasta teisel poolel kerkis kaevandamistemaatika taas tulipunkti seoses erasektorist tulnud sooviga uurida Virumaal fosforiidikaevandamise v�imalusi. "Me ei lasknud paisuda kohalikke inimesi muretsema pannud teemat uueks fosforiidis�jaks. Minu seisukoht on selles k�simuses olnud algusest peale selge - fosforiidi kaevandamine ei ole Eestis selle keskkonnaohtlikkuse t�ttu v�imalik. Fosforiit ei kuulu Eestis kaevandatavate maavarade hulka ja seda pole plaanis muuta."

Pikalt vindunud ja lahenduse leidnud teemadest t�i minister esile eurorahade v�ljamaksete j�rsu suurenemise. "2011. aastal oli keskkonna valdkonna eurorahade v�ljamaksete osas rekordaasta, kokku maksime v�lja 112 miljonit eurot, millest suuremad summad m�eldud vees�steemide ja j��tmemajanduse korrastamiseks."

"Lisaks eurorahale suutsime t�nu edukatele CO2 kvooditehingutele tuua keskkonnavaldkonda kokku 360 miljonit eurot lisaraha. Selle raha eest soetatud esimesed kaasaegsed bussid ja elektriautod on juba Eestis ringi s�itmas, aga suuremad investeeringud on veel tulemas - uued trammid Tallinna 4. liinile, tuuleparkide rajamine, soojatrasside soojustamine... K�igil neil tegevustel on positiivne m�ju nii meie keskkonnale kui ka inimeste rahakotile," r��kis keskkonnaminister.

Aasta l�pus �nnestus Keskkonnaministeeriumil edukalt l�pule viia ka juba viis aastat kestnud vaidlus Euroopa Komisjoniga Eesti riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava �le. Detsembris kinnitas komisjon Eesti jaotuskava t�pselt sellisel kujul, nagu see septembris keskkonnaministeeriumi poolt esitati. "N��d on Eesti ettev�tjatel selgus, kui palju heitkoguseid nad �hku paisata v�ivad. See kindlus v�imaldab ettev�tetel paremini oma tegevust planeerida ning on oluline meile k�igile - nagu n�itas Eesti Energia otsus p�rast jaotuskava osas selguse saabumist oma hinnat�usutaotlused tagasi v�tta," �tles Keit Pentus.

Lisainfo:
Pille R�ivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, 626 2811, 50 646 08, pille.roivas@envir.ee

Kauneid j�ule!

Fri, 23 Dec 2011 00:00:00 +0200

K�isid ammu mardid hallid,
kadrid k�isid oma teed.
Tulemas on p�had kallid,
r��msad j�ulup�had need.

Talvetaat toob uue ilma,
silub silla �le vee;
�le j�e ja j�rvesilma
hiilgab h�bedane tee.

Paiskab lemmetava lume
pilvep�uest lendlema;
p�llukamar must ja tume
kattub valge vaibaga.

Igas majas, igas peres
k�ik on p�hi ootamas,
lapsed k�isid metsaveeres
juba kuuske vaatamas.

(Julius Oro)

(kliki pildil!)

Keila linn on 100% kaetud kaasaegse vee- ja kanalisatsiooniv�rguga

Mon, 19 Dec 2011 00:00:00 +0200

T�na, 19. detsembril toimub �htekuuluvusfondist (�F) kaasrahastatud Keila veemajandusprojekti pidulik l�petamine, mille kogumaksumuseks oli 4,3 miljonit eurot ning mille tulemusel on k�ikidele Keila linna elanikele tagatud puhas joogivesi ning v�imalus liituda kaasaegse kanalisatsiooniv�rguga.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi s�nul on Keila veemajandusprojekt teine� projekt mis on l�puni viidud meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ raames. „T�helepanuv��rne on asjaolu, et p�rast projekti elluviimist on Keila tiheasustusala 100% kaetud �hisveev�rgi ja kanalisatsiooniga ning inimestele pakutav joogivesi ning puhastatud reovesi vastab t�ies ulatuses kehtivatele n�uetele. Eesti riigile v�etud kohustused l�bi Euroopa Liidu joogivee ja asulareovee direktiivi on n��d selles linnas t�idetud,“ lisas Liiv.

Projekti raames ehitati ja rekonstrueeriti kokku 8,4 km veetorustikke,� 8,9 km
kanalisatsioonitorustikke ning� 2,1 km sademeveetorustikke. Rekonstrueeriti kaks 500 m� joogiveereservuaari, ehitati �ks astmepumpla, rekonstrueeriti neli ja ehitati �ks
puurkaevupumpla ning ehitati kaks ja rekonstrueeriti kaheksa reoveepumplat. Samuti ehitati v�lja trummelkompostimise tehnoloogial p�hinev reoveepuhasti mudak�itluss�steem, millega hakatakse� reovee j��kmudast valmistatama k�rgekvaliteedilist kompostmulda.

Keila veemajandusprojekt algas 2008. aastal ning selle kogumaksumuseks kujunes 4,3 miljonit eurot. Projekti toetasid� ca 3 miljonit euro ulatuses (70,7%)� EL �htekuuluvusfond ning �lej��nud osas AS Keila Vesi ning Keila linn.

Lisainfo:

Antti Tooming, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide b�roo juhataja, 626 2852
Liina Laastik, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond, 626 2985, 521 1412

Eestist saab Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni t�isliige

Wed, 14 Dec 2011 00:00:00 +0200

T�na, 14. detsembril kell 15 Keskkonnaministeeriumis allkirjastavad keskkonnaminister Keit Pentus ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) peadirektor Alain Ratier lepingu, millega Eesti saab selle organisatsiooni t�isliikmeks.

EUMETSAT-i peamine eesm�rk on arendada, hooldada ja kasutada Euroopa meteoroloogiasatelliitide s�steemi, mis saadavad jooksvalt andmeid maailma ilmastikus toimuvate protsesside kohta. Laiemas plaanis j�lgib EUMETSAT kliimat ja keskkonnaseisundit ning nendega toimuvaid muutusi kogu maailmas.

„Eesti on EUMETSAT-i koost��liige olnud alates 2007. aastast ja n��d saame selle organisatsiooni t�ie�iguslikuks liikmeks. See on meie jaoks oluline, sest EUMETSAT-i t�isliikmena avaneb Eestile v�imalus osaleda ja kaasa r��kida meteoroloogiavaldkonna metoodika ja poliitika kujundamisel Euroopas,” �tles keskkonnaminister Keit Pentus. „T�isliikmena saab Eesti EUMETSAT-i satelliitide kaasomanikuks, mis annab meile juurde palju lisav�imalusi. N�iteks saavad peatselt Eesti s�noptikud t�nu satelliidiinformatsioonile t�psemat teavet atmosf��ris toimuva kohta, mis v�imaldab neil hinnata ilmaolude hetkeseisundeid oluliselt paremini kui ainult maapealsetele vaatlustele tuginedes. Satelliitidelt saadav lisainformatsioon nagu pilvetippude k�rgused, �ikesepilvede asukoht jne on ka v�ga olulised lennundusmeteoroloogia seisukohalt, mis v�imaldab ohtlikest n�htustest ette hoiatada. Paljud satelliitidelt m��detavad meteoroloogilised elemendid on�olulised ilmaennustusmudelite arendamiseks ja t�psuse suurendamiseks,” m�rkis Pentus.

Keskkonnaministri s�nul on EUMETSATi satelliitandmed vajalikud mitte ainult ilmaennustamisel, vaid ka mitmete keskkonnaprobleemide lahendamisel nagu �lilaikude liikumise seiramisel v�i tuuleenergia tootmismahtude ja v�rgukoormuste hindamisel.

Eesti EUMETSAT-i t�isliikme staatus hakkab kehtima 2012. aasta 1. jaanuarist. Koos Eestiga kuulub�organisatsiooni�27 t�isliikmesriiki, koost�� kokkuleppe on s�lminud veel neli riiki.

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kaupmeeste Liit t�hustavad koost��d

Tue, 13 Dec 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus ja Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Kati Kusmin s�lmisid vaba tahte lepingu, mille eesm�rk on teha paremat koost��d keskkonna-alase tegevuse arendamisel ja kaasata senisest�rohkem liitu kuuluvaid ettev�tteid ja organisatsioone ministeeriumi seaduseloomesse.�

Koost�� t�hustamine erialaliitudega annab Keskkonnaministeeriumile v�imaluse j�uda rohkemate ettev�teteni ning ergutada neid keskkonna-alast informatsiooni edastama ja�keskkonnan�udeid j�rgima. Vaba tahte lepingu s�lmimisel arvestavad erialaliidud oma tegevustes keskkonnakaalutlusi ja harivad pidevalt oma liikmeid keskkonna-alaselt.

Eesti Kaupmeeste Liit v�tab lepinguga kohustuse informeerida oma liikmeid Eestis rakendatavatest suundadest ning praktikatest ettev�tete keskkonnategevuse arendamisel. Ka ergutab Eesti Kaupmeeste Liit oma liikmeid arendama oma keskkonna-alast tegevust selle nimel, et leevendada ja v�ltida oma tegevusega kaasneda v�ivat keskkonnam�ju. Selleks rakendatakse keskkonnajuhtimiss�steeme (ISO 14001, EMAS), parimat v�imalikku tehnikat ja muid s��stva tootmise ja tarbimise p�him�tteid.��htlasi v�tab Eesti Kaupmeeste Liit lepinguga kohustuse informeerida oma liikmeid EL �kom�rgisest ning edastada kaubanduse valdkonna ettev�tjatele vajalikku informatsiooni keskkonna-alastest �igusaktidest ja neist tulenevatest n�uetest.

S�lmitud lepingu kohaselt kohustub Keskkonnaministeerium teavitama Eesti Kaupmeeste Liitu kavandatavatest seadusemuudatustest ning v�imalusel kaasama liidu esindaja �igusaktide v�ljat��tamisse. Samuti lubab ministeerium teavitada lepingu partnerit Keskkonnaministeeriumi l�biviidavatest koolitustest, seminaridest, infop�evadest ning v�imalusel osaleda lepingu partneri korraldatavatel teavitus�ritustel.

Vaba tahte lepinguga v�etud kohustustega ei kaasne osapooltele rahalisi kohustusi, leping j�ustub allkirjastamisel ja on t�htajatu, kuid selle saab poolte kokkuleppel l�petada. Taoliste lepingute populaarsus kasvab, seda just erialaliitude seas, kelle vahendusel kaasatakse v�etud kohustuste t�itmisse suuremal hulgal ettev�tteid. Eesti Kaupmeeste Liit on �heksas partner, kellega Keskkonnaministeeriumil on s�lmitud kehtiv vaba tahte leping.

Lisainfo:
Kadri Tomingas
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna spetsialist
626 0750

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Durbani kliimamuutuste l�bir��kimised j�udsid tulemuseni

Sun, 11 Dec 2011 00:00:00 +0200

Durbanis toimunud �RO kliimamuutuste konverentsil j�uti p�rast maratonl�bir��kimisi kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside �hku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ning j�uda k�iki riike h�lmava �iguslikult siduva leppeni aastaks 2015.

"Kokkulepe, et uus, �leilmne raamistik heitgaaside �hkupaiskamise v�hendamiseks hakkab h�lmama ka k�iki suuri majandusi, on oluline samm edasi. Sisuliselt on 2015. aastaks valmima pidava leppe n�ol tegu esimese k�iki saastajaid puudutava kohustuste v�tmisega heitgaaside��hkupaiskamise v�hendamiseks," selgitas Durbani kliimal�bir��kimistelt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus. "Suurem hulk t��d seisab n��d muidugi alles ees, sest uue, �leilmse kliimalepingu detaile hakatakse�j�rgmise aasta algusest alates kokku leppima ja lihvima."

�

Keskkonnaministri s�nul on Durbanis kokkulepitu oluliseks s�numiks mitmele majandussektorile. "Saastamist v�hendavate tehnoloogiliste lahenduste j�rgi on vajadus j�rjest kasvamas. �Durbani l�bir��kimised andsid selge signaali - k�ik riigid on huvitatud v�iksema s�sinikusisaldusega, v�hem saastava majanduse poole liikumisest," lisas Pentus.

�

Kyoto protokoll on ainus �iguslikult siduv leping, mis kohustab riike v�hendama �hku paisatavaid heitkoguseid eesm�rgiga hoida maakera temperatuuri soojenemist alla 2 kraadi Celsiuse j�rgi. Kyoto protokolli esialgne kehtivusaeg l�peb 31.12.2012.

�

Lisainfo:

Pavel Ivanov
Keskkonnaministeerium
Avalike suhete osakonna juhataja
626 2917, 506 3132
pavel.ivanov@envir.ee

�

Pentus: kliimamuutustega v�itlemine toob lisaks v�ljakutsetele ka v�imalusi

Fri, 09 Dec 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus �tles Durbanis �RO kliimakonverentsil peetud k�nes, et kliimamuutustega v�itlemisel tuleks n�ha lisaks v�ljakutsetele ka v�imalusi ning t�i n�iteks Eesti iseseisvuse taastamise j�rgse arengu.

"Me ehitasime riigi, mille �le uhke olla, t�nu sellele, et n�gime 20 aastat tagasi mitte ainult raskusi, vaid ka v�imalust. V�imalust teha asju ise ja �igesti. Ma innustan k�iki riike, kelle olukord ei ole t�na kerge, n�gema ka kliimamuutuste vastu v�itlemises mitte ainult v�ljakutseid, vaid v�imalust. V�imalust teha asju paremini, nutikamalt, kestlikumalt, oma riigi pikaajalisi huve silmas pidades. Ma olen kindel, et tulevikus ei ole v�itjaks mitte need riigid, kes rohkem saastavad ja raiskavad, vaid need riigid, kes suudavad oma ressursse k�ige innovatiivsemalt ja t�husamalt kasutada. Nendest saavad uue, rohelisema majanduse staarid," �tles Pentus 192 riigi esindajatele k�net pidades.

Keskkonnaminister r�hutas ka vajadust koost�� ja �htsuse j�rele, kuna kliimamuutused ei ole probleem, mida saaks lahendada �ks riik v�i riikide grupp. "�htsus on oluline selleks, et k�ik tajuksid olukorra t�sidust ning me ei j�taks kahtlejaile ruumi kahelda. �htsus on oluline ka selleks, et kellelegi ei j��ks muljet, et tema pingutused on m�ttetud, kuna teised ei tee midagi. Ma �rgitan suuri majandusi olema teistele eeskujuks - suur m�ju t�hendab ka suurt vastutust."

�leminekuvariandina oleme avatud ka Kyoto protokolli pikendamise v�imalusele. Minister r�hutas ka, et Eesti kui metsarikka riigi jaoks on oluline, et kohustuste seadmisel v�etakse arvesse j�tkusuutliku metsamajandamise p�him�tteid.

Minister andis ka �levaate sellest, mida Eesti on seni kliimamuutuste vallas teinud. "Oleme juba aastaid tagasi v�tnud kohustuse v�hendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning me oleme osa Euroopa Liidu heitkoguste kauplemiss�steemist. Energiat�hususe parandamine ja energias��stu suurendamine on m�ned n�ited Eesti prioriteetidest. Muuhulgas investeerime hoonete energias��stlikumaks muutmisse ning aastaks 2012 valmib kogu Eestit kattev rohelist energiat tarbivate elektriautode laadimisv�rgustik," r��kis Pentus.

�

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

�

Emaj�e vanaj�ed on taas l�bitavad

Fri, 09 Dec 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnateabe Keskuse eestvedamisel l�petati t��d Emaj�e vanaj�gede suudmete avamisel ja K�revere paadikanalis.

Mitmete vanaj�gede suudmeid on pika aja jooksul inimese poolt regulaarselt s�vendatud. Suuremad kaevet��d Eestis viidi l�bi aastal 1959, samuti 1960ndatel aastatel kui 28 suuremast luhaveekogust kaevati j�gedesse kanalid.

�

Projekti peamine eesm�rk oli taastada� kalade koelmualad. Selleks puhastati Emaj�el 8 vanaj�ge ning K�revere paadikanal. S�vendati suudmeid, vajadusel eemaldati puittaimestik ja heakorrastati �mbrus. T�id teostati nii ujuvtehnikalt kui ka j�e kallastelt.

�

T��d l�petati planeeritust varem ja v�etakse vastu t�na, 9. detsembril. Lepinguj�rgne maksumus oli 175 279 eurot ja seda rahastati Euroopa Liidu �htekuuluvusfondist Keskkonnaministeeriumi poolt v�lja t��tatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames.

�

Lisainfo:

Koit Prants
Keskkonnateabe Keskuse projektijuht
6736627, 5246595, koit.prants@keskkonnainfo.ee

�

Tiina Dislis
Keskkonnateabe Keskuse teabeosakonna juhataja kt
6737583, 53303448, tiina.dislis@keskkonnainfo.ee

�

L�ppes Viimsi veekorraldusprojekt

Thu, 08 Dec 2011 00:00:00 +0200

T�na, 8. detsembril toimub Viimsi Rannarahva Muuseumis struktuurifondide programmperioodi 2004-2006 viimase projekti „Viimsi veekorraldus“ l�petamise t�nu�ritus. �htekuuluvusfondi toel l�ppenud projekti kogumaksumuseks oli ca 14,1 miljonit eurot ning selle tulemusena on ligi 5400 Viimsi elanikule antud v�imalus �hineda �hisveev�rgi- ja kanalisatsiooni teenustega.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide b�roo juhataja Antti Toomingu s�nul on eesm�rk 2013. aasta l�puks tagada k�ikide suuremate asulate elanikele tervisele ohutu, puhas joogivesi ja v�imalus liituda �hiskanalisatsiooniga. „T�na l�ppeva projektiga on suurel hulgal Viimsi valla elanikest see v�imalus n��d olemas ning kuigi l�ppenud projekt on struktuurifondide programmiperioodi 2004-2006 viimane, siis hetkel on �le Eesti veel k�imas k�mneid programmiperioodist 2007-2013 EL toetuse saanud veeprojekte,“ lisas Tooming.

Projekti tulemusena rajati Viimsi valda ligi 88,1 km veetorustikke ja 89,1 km kanalisatsiooni isevoolseid ja –survetorustikke ning rajati 32 reovee �lepumplat.

AS Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu s�nul on t�na l�ppev projekt Viimsi veemajanduse arendamise projekti esimene etapp. „Viimsis on veemajanduse arendamisel veel t��d kuhjaga ja hea meel on, et �ks osa sellest on t�naseks l�ppenud. T��d j�tkuvad �htekuuluvusfondi projekti „Viimsi veekorraldus II etapp“ raames ning kogu projekti l�pp on planeeritud 2013 aasta l�puks,“ t�psustas Eensalu.

Viimsi veekorralduse projekt algas 2004. aastal ning selle kogumaksumuseks oli 13,1 miljonit eurot, millest 75% oli EL �htekuuluvusfondi toetus. Samuti toetas projekti l�puleviimist Eesti Vabariik l�bi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Lisainfo:
Liina Laastik, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond
626 2985, 521 1412

�

Lauri Lagle, AS Viimsi Vesi
512 2587

�

Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava sai ELi heakskiidu

Mon, 05 Dec 2011 00:00:00 +0200

T�na kinnitas Euroopa Komisjon Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012. Sellega j�udis l�pule Eesti ja komisjoni viis aastat kestnud vaidlus.

"Meie kuudepikkune intensiivne t�� varasema jaotuskava t�psustamisel ning Euroopa Komisjoniga suhtlemisel on vilja kandnud ning alates 2007. aastast komisjoniga peetud vaidlus �nnestus l�petada. T�na saab k�mnete Eesti ettev�tete jaoks l�bi pikk ebakindluse periood, mil neil puudus selgus, kui palju nad v�ivad heitkoguseid �hku paisata," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus otsuse tagamaid.

"Saime jaotuskavale kinnituse kolmandal katsel ja usun, et seekordse edu v�tmeks oli l�bipaistev ja k�igile �htviisi rakenduv metoodika. See arvestab perioodil 2005-2010 ettev�tete poolt �hku paisatud t�endatud heitkoguseid ja kajastab sellisel kujul nii majanduskasvu kui -languse aastaid," �tles minister.

Jaotuskava mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse �hikut aastas, mis eraldatakse kava kohaselt 47-le Eesti ettev�ttele.

Keskkonnaminister r�hutas ka, et kindlasti ei olnud omaette eesm�rgiks luba v�imalikult palju CO2 �hku paisata, vaid tegelikest vajadustest l�htuv ja s��stmist motiveeriv jaotuskava. "Mida v�hem Eesti ettev�tted �hku saastavad, mida rohkem v�etakse kasutusele keskkonnas�bralikke tehnoloogiaid, seda v�iksemat m�ju omavad meie ettev�tete tegevusele ka heitgaaside �hku paiskamist reguleerivad kvoodid,“ �tles Keit Pentus.

Eesti pidas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku jaotuskava osas Euroopa Komisjoniga vaidlusi alates 2007. aastast. Euroopa Komisjon on kahel varasemal korral Eesti esitatud jaotuskava tagasi l�kanud.

Jaotuskava on nimekiri neist Eesti ettev�tetest, kes �letavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise s�steemi piirv��rtusi erinevates tegevusvaldkondades ja seet�ttu kuuluvad kauplemiss�steemi.�See sisaldab�kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguseid, mida igale�s�steemi kuuluvale ettev�ttele�kauplemisperioodil 2008-2012�eraldatakse riigi poolt tasuta. Jaotuskavaga saab tutvuda http://www.envir.ee/1170546.

�

Lisainfo:
Brita�Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

brita.merisalu@envir.ee

�

L��nemere riikide ilmaradarite projekti BALTRAD l�puseminar

Mon, 05 Dec 2011 00:00:00 +0200

Kolmap�eval, 7. detsembril toimub Tallinnas Swiss�telis L��nemere regiooni riikide ilmaradareid �hendava projekti BALTRAD viimane kokkuv�ttev seminar, kus tuuakse n�iteid tekkinud kogemustest ning vaadatakse tulevikku j�tkuprojekti BALTRAD+ n�ol.

Lumetormid ja �leujutused on n�ited ohtlikest ilmaoludest, mille ennustamine aitab p��sta nii elusid kui vara. T�psete ja �igeaegsete ilmaennustuste abil saab planeerida tegevusi mitmetes majandusvaldkondades. Ilmaradarite s�steemid v�imaldavad j�lgida vihma, lund, rahet ja tuult suurtel maa-aladel k�rge resolutsiooniga nii ajas kui ruumis. Paljusid radaris�steeme on v�imalik �hendada �le riikide, regioonide ning isegi kontinentide.

BALTRADi partnerluskoost�� tulemuseks on maailma esimene k�ige uuema generatsiooni radaritehnoloogial p�hinev rahvusvaheline radarite v�rgustik. L��nemere regiooni projekti meeskond koosneb Rootsi, Soome, Eesti, L�ti, Poola, Taani ja Valgevene riiklikest ilmateenistusest ning Soome Kiirgusohutuskeskusest.

Seminari raames k�sitletakse erinevaid v�imalusi BALTRADi v�ljundi kasutamiseks ilmaennustuses, kiirguskaitses, tuumaohutuses, lennunduses, katastroofide haldamises ja linna veemajanduses. Seminaril allkirjastatakse BALTRADi koost��leping, mille tulemusena saab partnerlusest �ks maailma juhtivatest ilmaradarite v�rgustikest. Seminar on avalik �ritus, mille p�evakava asub kodulehel www.baltrad.eu.

BALTRADi projekt on osaliselt Euroopa Liidu L��nemereregiooni progammi rahastatud. Senise edu parimaks kinnituseks on j�rgmisel aastal algav j�tkuprojekt BALTRAD+, kus osalevad ka uued partnerid: Taani, Saksamaa, Leedu ja Norra. Seega osalevad uues projektis peaaegu k�ik regioonis asuvad riigid ning laiendatud teemak�sitluses rakendatakse BALTRADi s�steemi kohalikele ilmaradaritele toetamaks selliseid munitsipaalvaldkondi nagu veemajandus.

Info seminari tulemuste ning BALTRAD ja BALTRAD+ projektide kohta on saadaval kodulehel www.baltrad.eu.

Eesti poolt osaleb projektis Eesti Meteoroloogia ja H�droloogia Instituut. Kontaktisik on Tarmo Kaldma tarmo@emhi.ee tel nr 6660990, 53427850

Soovi korral on v�imalik veel seminarile registreeruda.

Lisainfo ja registreerimine:
Triin Metsallik
triin.metsallik@emhi.ee
666 0903, 5342 7381

Selgunud on 2011. aasta parimad keskkonnateod

Thu, 01 Dec 2011 00:00:00 +0200

T�na, 1. detsembril kell 14 kuulutab keskkonnaminister Keit Pentus Tallinnas, F-hoones v�lja silmapaistvamad selle aasta keskkonnateod.�

Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele v�is kandidaate esitada iga�ks, lubatud oli ka enda kandidatuuri �lesseadmine. Aasta keskkonnas�braliku ettev�tte esilet�stmiseks sai ettepaneku teha kas ettev�te ise v�i erialaliit.

�

Levinumad m�rks�nad t�navustes projektides olid keskkonnaharidus, s��stev eluviis, keskkonnahoid. Projektide peamine eesm�rk oli suurendada keskkonnateadlikkust, �petada j��tmete sortimise ja taaskasutuse vajalikkust ning kaasata nii lapsi kui ka t�iskasvanuid oma �mbritseva (elu)keskkonna looduss�bralikumaks muutmisse. Ettev�tted tulid konkursile kandideerima oma nutikate keskkonnas��stlike terviklahendustega, kus peamisteks m�rks�nadeks oli ressursi s��stlik kasutamine ja j��tmete taaskasutusse suunamine. On n�ha, et j�rjest enam arvestavad ettev�tted oma tegevuses mitte ainult majanduslikku poolt, vaid sinna juurde �ha enam ka sotsiaalset ja keskkonnakaitselist aspekti.

�

"Aasta keskkonnategu on hea n�ide sellest, kuidas �hendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning v��rtusliku eest hoolitsemine," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli�v�lja andmisel soovitakse esile t�sta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse v�tta ka looduse hoidmise vajadust.

�

Hindamiskomisjon selgitas konkursiv�itjad v�lja kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhind 2011, millele kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; aasta keskkonnateokese auhind 2011, kus v�istlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning aasta keskkonnategija auhind 2011, millele konkureerisid keskkonnas�bralikkusega silma paistnud ettev�tted. Parimaid konkursil osalejaid tunnustab Keskkonnaministeerium rahaliste ja mitterahaliste auhindadega ning keskkonnategija, -teo ning -teokese m�rgise kasutamise �igusega.

�

Tunnustuse p�lvivad:

Aasta keskkonnategu 2011 auhind:

* MT� Eesti Loodushoiu Keskus, „HappyFish“ (rahaline preemia 2474 eurot) -

„HappyFish“ projekti eesm�rk on taastada Emaj�e kalade koelmualad ning suurendada Emaj�e vanaj�gede suudmeid setetest ja luhtadelt v�sa puhastamise kaudu. Projektist ei saa kasu mitte ainult kalad, vaid ka looduskaitsjad, kalastajad ning paadimatkajad.�

“Vanaj�gede kaladele sobivaks kohandamine, vanaj�gede suudmete puhastamine�ja kaitsealuse kalaliigi telemeetriline j�lgimine ei ole mitte lihtsalt huvitav projekt, vaid v�ib tulevikus v�imaldada praegu ohustatud kalaliigi eluj�ule aitamist,” �tles keskkonnaminister Keit Pentus.
Tegemist�on LIFE programmi projektiga.
�
Tunnustada aukirjaga:

* Ahto Kaasik, tr�kis „Looduslike p�hapaikade juhend“ ja juhendi teabep�evade korraldamine
* Aavo Kokk ja Andres Eilart, raamat „Pintsliga t�mmatud Eesti“

Aasta keskkonnateoke 2011 auhind:

�

* MT� JCI GO Koda, „Laste teadlikkuse t�stmine pr�gi teemal“ (rahaline preemia 2000 eurot) -
MT� JCI GO Koda on teinud t�nuv��rset t��d laste harimisel j��tmete teemal. Selleks on valminud n�iteks�n�idend "Pr�gihunt ja Superj�nes", mida on etendatud lastele �le Eesti kokku 50-l korral. Samuti on n�idendist valminud DVD, mida saab n�idata �ppematerjalina nii lasteaia- kui ka algklasside lastele.

Tunnustada aukirjadega:

* MT� Ida-Eesti J��tmekeskus, „J��tmevihik“

* Kesk-Eesti Noorsoot�� Keskus, programm „Hoia metsa!“

* MT� Keila Roheline Punkt, „Keskkonnakuu ja Keskkonnap�ev Keila koolis“

* Tuule lasteaia keskkonnateoke

* AS V��tsa Pr�gila, kampaania „Vabapaber“

* Vigri lasteaia keskkonnateoke

* K�rstna Kool, „Maantee��red puhtaks", „Loodushariduslik tegevus �ppek�ikude kaudu K�rstna koolis“

Aasta keskkonnategija 2011 auhind:
�
Keskkonnajuhtimise kategoorias:

�

* Viru Keemia Grupp (VKG)�

VKG sai oma v�idupunktid keskkonnajuhtimiss�steemi juurutamise eest, mis�t�hendab, et ettev�te on�oma�tegevusega kaasnevad k�ik v�imalikud keskkonda m�jutavad tegevused kaardistanud ja keskkonnam�jud arvesse v�tnud. Selle�tulemusena suudab�VKG paremini ja s��stlikumalt kasutada oma ressurssi, tagada keskkonnasaaste kontrolli ning selle plaanip�rast v�hendamist ning samuti j�rgida sotsiaalse vastutustundliku k�itumise p�him�tteid.

* Tunnustus aukirjaga P�rnu NOTE O�-le

�

Keskkonnas�braliku protsessi kategoorias:

* Ragn-Sells AS

Ragn Sells AS on rakendanud k�rgtehnoloogilise segaolmej��tmete mehhaanilis-bioloogilise t��tlemise, mis on unikaalne nii Eestis kui ka kogu P�hja-Euroopas. Eesm�rk on kasutada �ra rohkem tavaj��tmeid (85%), kus uues tehases sorteeritakse v�lja taaskasutusse suunatavad materjalid, mida kasutatakse toorainena uute toodete tootmisel. Toorainena mitte kasutatavatest j��tmetest valmib k�tus, mida kasutatakse energiatootmisel. Energiatootmisel tekkiv tuhk kasutatakse omakorda �ra ehitusmaterjalide tootmiseks. Kunagi varem ei ole Eestis sellises mahus olmej��tmeid suunatud taaskasutusse.

�

* Tunnustus aukirjadega Eesti Energiale, Eesti Meremuuseumile ja M�etaguse Vallavalitsusele.

Keskkonnas�braliku toote/teenuse kategoorias:

�

* Baltic Agro AS -

Baltic Agro AS pakub v�etamisteenust spetsiaalse l�galaotusmasinaga. Masin laotab l�ga p�llule v�ga �htlaselt, vastavalt laotusnormile, mattes l�ga mulla sisse ning t��deldes lisaks randaalseadmega veel mulla pindmise kihi. Sellega j��b lisaks laotamisele �ra ka �ks mullaharimisk�ik ning p�llud on valmis koheselt k�lviks. Tooraineks kasutatakse vedels�nnikut loomakasvataja enda lautadest, kuid kasutakse ka �ra nende loomakasvatajate vedels�nnik, kellel ei ole p�ldusid.

* Tunnustus aukirjaga MT�-le POHLAD (Hostel Looming)

�
Keskkonnaministeerium korraldab aasta keskkonnateo konkurssi alates 2001. aastast.
Konkursile esitatud t�id hindas kaks ��riid, kuhu kuulusid looduskaitse- ja keskkonnakorralduse ala spetsialistid, valitsusv�liste organisatsioonide esindajad, Keskkonnaministeeriumi t��tajad ja ettev�tlusega seotud isikud ning ka ajakirjanduse esindajad.

�

Lisainfo:
Kadri Tomingas
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna spetsialist
626 0750

�

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

�

Homme algab kalastuskaartide taotlemine 2012. aasta harrastusp��giks

Wed, 30 Nov 2011 00:00:00 +0200

Neljap�evast, 1. detsembrist kell 9 algab kalastuskaardi taotluste vastuv�tt harrastuslikuks kalap��giks 2012. aastal. Kalastuskaarte saab taotleda elektrooniliselt v�i Keskkonnaameti kontorites �le Eesti.

Mugavamalt saab kalastuskaarte taotleda elektrooniliselt aadressil www.pilet.ee, kus kalastuskaartide taotlemine ja kaardi eest tasumine internetipanga v�i krediitkaardimaksega on lihtne.

Neil, kellel elektrooniliseks kalastuskaardi taotlemiseks v�imalused puuduvad, saavad kalastuskaardi taotluse esitada Keskkonnaametile. Keskkonnaametist kalastuskaardi taotlemise v�imalusteks on taotluse �leandmine Keskkonnaameti piirkondlikes b�roodes kohapeal, taotluse saatmine posti teel v�i digitaalselt e-posti teel allkirjastatuna.

J�rgmise aasta p��giv�imalused nakkev�rguga p��giks merel, Peipsi-, L�mmi- ja Pihkva j�rvel ning teistel v�ikesiseveekogudel on j��nud v�rreldes k�esoleva aastaga samaks. Oluliselt lihtsustub aga k�ikide teiste p��giv�imaluste soetamine. Nii on �ngejada, samuti looduskaitsealadele antavate kalastuskaartide soetamine muudetud m�rksa lihtsamaks, kuna n��d saab neid taotleda ja soetada nii interneti teel kui ka mobiilimakse abil igal ajahetkel.

�

Keskkonnaministeerium juhib t�helepanu, et enamus p��giv�imalusi nagu �ngejadaga p��k, p��k spinningu ja lend�ngega l�he ja meriforelli j�gedel, p��k forellij�gedel J�rvamaal, p��k harpuunp�ssiga Saadj�rvel ja Kuremaa j�rvel ja p��k Endla ja Silma looduskaitsealal ning p��k teatud ajal Matsalu rahvuspargis on piirarvuvaba, mist�ttu ei ole tarvis neid p��giv�imalusi soetada kohe 1. detsembril, vaid seda saab teha jooksvalt, kui selleks tekib vajadus.

�

Ajutised p��gikitsendused, harrastusp��gi�iguse tasu ja p��givahendite piirarv harrastuslikul kalap��gil 2012. aastaks on kehtestatud keskkonnaministri m��rusega, millega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/124112011007. Kalastuskaardi taotlemise kohta leiab lisainformatsiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/1171863. Samuti saab j�rgmise aasta p��giv�imaluste kohta informatsiooni k�sida Keskkonnaameti piirkondlikest b�roodest.
�
Lisainfo:
Herki Tuus
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0713

�

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Keskkonnaminister tunnustab tublimaid keskkonnam�ra uurinud noori

Wed, 30 Nov 2011 00:00:00 +0200

Neljap�eval, 1. detsembril kell 13.40 annab keskkonnaminister Keit Pentus noorte infomessi Teeviit 2011 raames toimuva kutsemeistriv�istluse Noor Meister 2011 ajal tublimatele �pilastele �le m�ra uurimist��de konkursi auhinnad.

„Avaldan tunnustust k�igile noortele autoritele p�hjalike uurimust��de eest,“ �tles keskkonnaminister Keit Pentus. „Meie t�nased noored on homsed otsustajad, mist�ttu on ��rmiselt t�helepanu v��riv nende huvi inimese tervise ning puhta ja vaikse looduse�ning keskkonna vastu. M�ra �mbritseb meid peaaegu k�ikjal, kuid probleemile t�helepanu p��ramata pole v�imalik seda ennetada ega teadvustada m�ra m�ju tervisele,“ m�rkis ta.

M�ra uurimist��de konkurssi korraldas MT� �kokratt, mis on teadust��de konkursse korraldanud juba 2007. aastast. Konkursi eesm�rk on p��rata noorte t�helepanu m�ra olemusele ja olemasolule, et nad hakkaksid kaasa m�tlema ning suudaksid teha teadlikke valikuid liigse m�ra t�rjumisel. MT� �kokratt juhatuse liikme Priit Adleri s�nul on m�ra-alaste uurimist��de konkursi juba teistkordsel toimumisel m�rgata noorte huvi ja muret m�ra m�ju osas nende ja kaaslaste tervisele ning heaolule. „Peale selle tuleb k�rgelt hinnata ka t��de teaduslikku taset ning noorte koost��d eriala spetsialistidega,“ �tles Priit Adler. „Kui m��dunud aastal sai noorte uurimust��dest inspiratsiooni teatrilavastaja, siis k�esoleva aasta t��de p�hjal on oodata ehk juba telelavastust, et teadvustada m�ra m�ju laiemale �ldsusele,“ r��kis MT� �kokratt juhatuse liige Priit Adler.

Konkursile esitatud uurimist��des k�sitlesid noored oma kokkupuuteid h�iriva m�raga, jagasid kogemusi m�ra vastu v�itlemisel v�i hoopis m�ra l�bi kannatamisel jne.

M�ra tekib erinevatel p�hjustel ja erinevates kohtades. Kool on kindlasti �ks koht, kus �pilased peavad m�raga igap�evaselt toime tulema. M�ra tekib ka t�� tegemisel. Seet�ttu antakse seekord m�ra uurimust��de auhinnad �le kutsev�istlusel Noor Meister 2011, kus kutse�ppurid omavahel ametialastes oskustes m��tu v�tavad, samal ajal nii t��st kui messil toimuvast melust tekkivat m�ra trotsides.

Uurimist�id hindasid eriala asjatundjad, kelle t��lesannete hulka kuulub igap�evaselt m�raga tegelemine, samuti �petajad. Hinnati t��de teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, teaduslike meetodite valikut, anal��sioskust, kirjanduse otstarbekat valikut ning t�� vormistamist. Praktilisel t��l p�hinev uurimist�� andis lisapunkte.

Konkursi parimate uurimist��de esitajad saavad ettev�ttelt O� Coomor Kaubandus Sennheiseri kvaliteetsed k�rvaklapid. Konkursi stipendiumi fondi pani v�lja MT� �kokratt omateenitud vahenditest.

Lisainfo:�
Priit Adler
MT� �kokratt
priit@okokratt.ee
513 2149

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Toimub maareformi kokku v�ttev konverents

Fri, 25 Nov 2011 00:00:00 +0200

Teisip�eval, 29. novembril algusega kell 10 toimub Tallinnas Swiss�telis maareformi 20. aastap�evale p�hendatud konverents, kus antakse �levaade reformi k�igust, praegusest seisust ja tulevikuplaanidest.

Konverentsi avab keskkonnaminister Keit Pentus, kelle s�nul on maareform j�udnud juba sedav�rd l�ppj�rku, et on �ige aeg tagasi vaadata ja tehtut anal��sida. „Maareform on �ks meie �hiskonda, hoiakuid ja majandust k�ige enam m�jutanud reforme. 20 aasta jooksul on see puudutanud praktiliselt iga Eesti peret, pannud aluse turumajanduse tekkele ning omanikuks olemisele,” �tles Pentus.

�

Maareformi ja p�llumajandusreformi seostest ning p�llumehe huvide arvestamisest maareformi l�biviimisel teeb konverentsil ettekande p�llumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Maad pole v�imalik juurde teha, seda on maailmas niipalju, kui on. Samuti ei ole maad v�imalik �mber paigutada. P�llumajanduslikuks tootmiseks sobilik maa aga maailmas hoopis v�heneb, eelk�ige k�rbestumise tagaj�rjel. Seep�rast on maapoliitika ja maasuhted iga �hiskonna jaoks strateegilise t�htsusega. Eesti maareform, mis kujundas �mber meie omandisuhted, on l�ppemas ja aeg on seada uusi sihte,"��tles Seeder.

�

Veel esinevad konverentsil ettekannetega Maa-ameti peadirektori esimene aset�itja peadirektori �lesannetes Raivo Vallner („�levaade maareformi seisust”); riigikontrol�ri n�unik Kaido Kama („Maareformi eellugu ja p�him�ttelised valikukohad”); E-Riigi Akadeemia SA programmi direktor Liia H�nni („Maareform kui osa omandireformist”); advokaadib�roo Raidla Lejins & Norcous vanempartner J�ri Raidla („Maakasutajast maaomanikuks: v�lud ja valud”); Eesti Maa�likooli rektor professor Mait Klaassen („Maavalitsuse roll maareformi l�biviimisel”); Tartu �likooli era�iguse instituudi juhataja professor Paul Varul („Kas maareform on ennast �igustanud?”) ja� Riigikogu �iguskomisjoni liige Igor Gr�zin („Maareformi m�ju Eesti arengule”).

�

Konverentsi l�pus tunnustab keskkonnaminister maareformi l�biviimisse enim panustanud ametnikke ja omavalitsusi.

�

Maareformile pani aluse 1. novembril 1991. aastal kehtima hakanud maareformi seadus. T�navu oktoobrikuu l�pu seisuga on omaniku saanud 90,7% Eesti pindalast ehk maakatastrisse on kantud 612�300 katastri�ksust kogupindalaga 3 962 828 ha.

�

Maakondadest on edukamad maareformi l�biviijad J�geva ja Valga maakond, kus on reformitud 95% maakonna pindalast.�le 90% pindalast on reformitud P�lva, P�rnu, V�ru, L��ne-Viru, Viljandi, Rapla, J�rva ja L��ne maakonnas. �lej��nud maakondades j��b see 85–90% piiresse.

�

Reform on l�petatud Viljandimaal K�pu vallas (maakatastris registreeritud 99,5% valla pindalast), J�gevamaal Pala vallas (99,4%) ning P�rnumaal Surju vallas (99,3%). 20 omavalitsuses on katastrisse kantud 97–99% oma territooriumist ning 95–97% 30 omavalitsuses.

Maareformi 20. aastap�evale p�hendatud konverentsi korraldavad Keskkonnaministeerium, P�llumajandusministeerium ja Maa-amet.

�

Konverentsi t�pne p�evakava asub Maa-ameti kodulehel: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=563&menu_id=43

�

Lisainfo:

Pille R�ivas, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna n�unik, 626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee

Indrek Kuus, P�llumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnajuhataja aset�itja, 625 6255, 5303 0865, indrek.kuus@agri.ee

Agnes J�rgens, Maa-ameti avalike suhete n�unik, 665 0630, 514 8627, agnes.jurgens@maaamet.ee

�

�veits panustab Eesti keskkonnaseiresse 8,5 miljoni frangiga

Thu, 24 Nov 2011 00:00:00 +0200

T�na allkirjastasid keskkonnaminister Keit Pentus, �veitsi suursaadik Maurice Darier ja Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali Eesti-�veitsi koost��programmi keskkonnaseire suurendamise programmilepingu.

"T�psed andmed selle kohta, milline on meie p�hjavee v�i �hu olukord, kuidas ja kas see muutub, on aluseks kogu �lej��nud t��le, mis me keskkonna alal teeme. Sel p�hjusel on t�na allkirjastatud programm Eesti jaoks t�htis - uute tehnoloogiliste lahenduste abil paraneb v�imalus keskkonna olukorda j�lgida. See omakorda t�hendab, et meil on paremad v�imalused vajadusel muutustele reageerida," m�rkis keskkonnaminister Keit Pentus.
�
Eestile antava tagastamatu v�lisabi suuruseks on 39,92 miljonit �veitsi franki ehk ligi 32 miljonit eurot, millest 8,5 miljonit franki suunatakse keskkonnaseire suutlikkuse parandamisse �hu, vee ja kiirguse valdkonnas. Programmi kaudu toetatakse 11 alaprojekti, mille viivad ellu Maa-amet, Eesti Maa�likooli P�llumajandus- ja Keskkonnainstituut, Keskkonnaamet, Tartu �likooli F��sika Instituut, Tartu �likooli Eesti Mereinstituut, O� Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus O�, Tallinna Tehnika�likooli Meres�steemide Instituut ja Keskkonnaministeerium.�
�
2015. aastani kestva koost��programmi toel kaasajastatakse ja laiendatakse Eesti keskkonnaseires�steemi eesm�rgiga t�sta selle teenuse kvaliteeti – paraneb andmete edastamise kiirus ja usaldusv��rsus. N�iteks toetatakse programmi raames prooviv�tuvahendite uuendamist. Samuti kaasajastatakse vahendite eest seirejaamu, laboreid ja muid keskkonnaseire j�lgimisseadmeid. Programmi poolt rahastatavate projektide raames viiakse l�bi hanked vajalike seadmete soetamiseks ning spetsialistide koolitamiseks nende seadmetega t��tamiseks.

�

Euroopa Liidu riikidel on v�imalik kasutada �veitsi toetust majandusliku ja sotsiaalse erinevuse v�hendamiseks Euroopa Liidus. Eesti-�veitsi koost��programmi raamkokkulepe allkirjastati 2007. aastal. Lisainfo: http://www.fin.ee/shveits.

Lisainfo:

Maarja Mitt
Keskkonnaministeeriumi v�lisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2962

�

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee�
�

�

Pentus: V�rtsj�rve angerjamajandus korrastub

Wed, 23 Nov 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis ministeeriumitele koosk�lastamiseks v�lja�eeln�u, mille j�rgi V�rtsj�rve kaluritel tuleb edaspidi tasuda angerjamaimude asustamise eest vaid sellises mahus,�kui nad�ise v�lja p��avad. Seni on V�rtsj�rve kalurid pidanud kompenseerima asustamiskulud ka nende angerjate puhul,�kes hiljem�asustatavatest veekogudest�v�lja r�ndavad.
“Teadlaste�hinnangul�suundub umbes 2/3 V�rtsj�rve asustatud angerjatest l�bi L��nemere Sargasso mere suunas, kus asuvad angerjate kudemisalad, seega on igati p�hjendatud, et asustamise kulude katmises on oma osa Euroopa kalandusfondi vahenditel. V�rtsj�rve kalurid p��avad asustatud angerjatest v�lja umbes kolmandiku, selle eest tuleb neil p��gitasude kaudu maksta,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

2011. aastal panustab riik esimest korda angerjate asustamisse Euroopa kalandusfondi rahast. Sel aastal suunatakse kalandusfondist angerjate asustamisse 64 000 eurot. “T�htis on seista selle eest, et ka 2014. aastal algaval Euroopa Liidu j�rgmisel rahastamisperioodil see v�imalus Eestil s�iliks,” lisas Keit Pentus.

�

Lisainfo:

Brita Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

brita.merisalu@envir.ee

Selgusid 2012. aasta kalap��gimahud Peipsi, L�mmi-ja Pihkva j�rvel

Wed, 23 Nov 2011 00:00:00 +0200

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve erinevate kalaliikide lubatud p��gimahud j�rgmiseks aastaks. Kokku saavad Eesti kalurid 2012. aastal Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rvel kala p��da 3611 tonni.

Eesti kalurid saavad j�rvedest j�rgmisel aastal p��da kokku 3611 tonni kala, millest ahvenat 1400, koha 714, latikat 614, haugi 160, s�rge 300 ja r��bist 15 tonni. Sisuliselt j��vad p��gimahud v�rreldes 2011. aastaga samale tasemele.

T� Mereinstituudi kalateadlased ja Eesti-Vene kalandusl�bir��kimiste komisjon hindas nimetatud j�rvede ahvena-, latika-, haugi- ja s�rjevarud�heaks. Koha-, tindi, siia-�ja r��bisevarud vajavad j�rgmisel aastal rangemat p��gikorraldust.

Kohavaru olukord on paranemas 2009. aastal siginenud keskmisest arvukama p�lvkonna toel, kuid nad ei ole veel t��stusliku eesm�rgiga p��giks piisavalt suureks kasvanud.

Kaitsmaks koha nooremat p�lvkonda, keelati 2012. aasta esimesel poolaastal j�rvedel p��k p�hjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise p��givahendi kasutamisel j��vad paratamatult sinna ka alam��dulised kohad.

Viimase k�mne aasta pehmete talvede t�ttu on madalseisus ka k�lmaveelembeliste siia-, tindi- ja r��bisevarud, sest soojad talved ei soodusta nende kudemise �nnestumist. R��bise puhul on siiski alates 2010. aastast t�heldatud kasvutendentsi, samas kui tindivaru suurenemist takistab suur r��vkalade arvukus. Sel aastal v�is Peipsi j�rvest p��da kuni 10 tonni r��bist, kelle p��k seoses varude madalseisuga oli alates 2000. aastast keelatud. Ka j�rgmisel aastal lubatakse r��bisep��ki �he kuu v�ltel 1.-31. juulini ning siis on r��bist p��da t�navusest 5 tonni v�rra rohkem ehk 15 tonni.

Kohtumisel lepiti kokku, et j�rgmise aasta 1. septembriks on k�ik p�hjanoodaga p��dvad laevad varustatud elektroonilise positsioneerimise ja j�lgimise seadmetega, et tagada parem j�relevalve p��gitegevuse �le.

Peipsi, L�mmi- ja Pihkva j�rve 2012. aasta teise poolaasta p��gire�iim lepitakse kokku j�rgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.

Lisainfo:
Ain Soome
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja
626 0711
ain.soome@envir.ee

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

K�imas on �le-euroopaline j��tmetekke v�hendamise n�dal

Tue, 22 Nov 2011 00:00:00 +0200

Kuni 27. novembrini t�histatakse �le Euroopa kolmandat aastat j�rjest j��tmetekke v�hendamise n�dalat kokku 20 riigis, millest v�tab osa ka Eesti. N�dala eesm�rk on �hendada meie k�igi j�ud pr�gitekke vastu, et s��sta seel�bi keskkonda.

Eestist osalevad j��tmetekke v�hendamise n�dalal oma �ritustega Keskkonnaamet, MT� Talveakadeemia, MT� Uuskasutuskeskus, Narva linn, S��stva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Energia, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnateabe Keskus. N�dalat koordineerib Keskkonnaministeerium. Parimatele ettev�tmistele jagab tunnustust rahvusvaheline ��rii.

Keskkonnaamet korraldab koolidele ja lasteaedadele konkurssi „Valmista endale keskkonnas�bralik poekott“ ning ettev�tetele-asutustele konkurssi „V�hem j��tmeid“.

MT� Talveakadeemia kogub �rituse „Tudeng, kust sa need p�ksid said?“ raames �li�pilastelt kogumiskastidesse annetuse k�igus riideid, mida enam ei kanta. Kohapeal saavad tudengid anda teistele �leliigsetele riietele uue kodu ning samas toimuvad ka t��toad, milles �petatakse lihtsate vahenditega andma riietele uut v�ljan�gemist. �rituse l�puks kodutuks j��nud riided leiavad tee kaltsuvaipadesse.
�
Eesti Energia jagab oma ettev�tetes �le Eesti terve n�dala v�ltel infot, kuidas v�hendada paberj��tmete teket kodus ja kontoris. Lisaks toimub �leriigiline kampaania „Telli e-arve, teed kingituse Eestimaa loodusele“.

�

Narva linn korraldab 26. novembril elanikele kasutatud riiete kogumise �rituse „Anna riietele teine elu“. Kogutud riided antakse edasi Humana sorteerimiskeskusele.

S��stva Renoveerimise Infokeskus korraldab 22. novembril V�ike-Patarei 5 ja 24. novembril Telliskivi 60B kasutatud ehitusmaterjalide renoveerimise t��toad. T��tubade l�biviimist toetatakse projekti ProNatMat raames. T�psemat infot saab veebiaadressilt www.renoveeri.net.
�
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnateabe Keskus korraldavad kogu n�dala jooksul t��tajatele siseteavitust, kuidas v�ltida ja v�hendada j��tmeteket kontoris ja igap�evaelus.
�
Euroopa riikidest osalevad �le-euroopalise j��tmetekke v�hendamise n�dala projektis veel n�iteks Andorra, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Soome, Rootsi, Hispaania, Suurbritannia, Belgia mitmete regioonide nii avaliku kui ka erasektori asutused/organisatsioonid ja mittetulundus�hendused. Viimaste kokkuv�tete j�rgi viiakse 2011. aasta kampaanian�dalal Euroopas l�bi 7035 �ritust. Nimekirja osav�tvatest riikidest ja regioonidest leiab www.ewwr.eu.

J��tmetekke v�hendamise n�dalat korraldatakse �le Euroopa juba kolmandat aastat j�rjest.
Vaata lisaks: http://www.envir.ee/jaatmenadal.
�
Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee
(22.11.2011)

Keskkonnaminister tunnustas noori looduskaitsjaid m�rkidega

Mon, 21 Nov 2011 00:00:00 +0200

Keskkonnaminister Keit Pentus andis Viljandis toimunud loodus�htul esmakordselt 20 tublimale noorele �le noore looduskaitsja m�rgid.
M�rgisaajate hulgas on nii loodusainete ol�mpiaadidel edukalt esinenud �pilasi, erinevate loodusteemaliste �rituste nagu loodusretkede, talgup�evade, konkursside eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimust��de koostajaid. K�iki m�rgisaajaid �hendab suur loodushuvi.

Esimesed 20 noore looduskaitsja m�rgi laureaati on Anni M�nnil (Paide �hisg�mnaasium, vilistlane), Anu Ainsaar (Tallinna Reaalkool), Elina Jantson (P�rnu Kuninga T�nava P�hikool), Iris Merilo (Tallinna Reaalkool), Jaak Joonas Keldoja (Tartu Forseliuse G�mnaasium), Julia Ertsin (Kohtla-J�rve Slaavi P�hikool), Karoliine Kurvits (P�rnu Kuninga T�nava P�hikool), Kati Plaan (Tartu �likool), Laura P�rtel (Tallinna �likool), Maili Lehtpuu (Kohtla-J�rve J�rve G�mnaasium, vilistlane), Marko Vainu (Tallinna �likool), Martin Tuul (Tartu �likool), Maryliis Teinfeldt (Tapa G�mnaasium), Mati Lepikson (Tallinna Prantsuse L�tseum), Merit Eensoo (Tartu K�rgema Kunstikool), Mihkel Keldoja (Jaan Poska G�mnaasium), Oliver Kalda (Tallinna �likool, vilistlane), Rauno Kalda (Tallinna �likool, vilistlane), Robert Jakob Oetjen (Elva G�mnaasium), Stella Maria Kangur (Mustam�e G�mnaasium).

Keskkonnaministeerium tunnustab ja seab m�rgiga eeskujuks suure loodushuviga aktiivseid kuni 26 aastaseid noori, kes on kaasa l��nud looduskaitse-alases tegevuses. M�rgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud h�id tulemusi loodushariduse konkurssidel v�i aidanud kaasa loodusteemaliste �rituste korraldamisele. Noore looduskaitsja m�rk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. M�rgi autor on kunstnik Julia Maria K�nnap.

Lisainfo:
Piret Palm,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2889

�

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee