Kuidas kaasa aidata elurikkuse säilitamisele?

Igasugune tarbimine mõjutab loodust kas otseselt või kaudselt. Elurikkus säilib siis, kui kasutame loodust mõistlikult ja järgime säästlikke eluviise. Kõik me saame midagi elurikkuse heaks ära teha, kui teeme õigeid valikuid. Seega, kui soovid elada loodust säästvalt, siis otsi selleks võimalikult palju võimalusi. Negatiivset mõju saab õigete otsustega minimeerida. Järgnevalt mõned nõuanded.

Põhjaliku eestikeelse ülevaate säästvast tarbimisest, mis võiks olla üheks inimeste panuseks elurikkuse säilitamisele, annab „Säästva tarbimise käsiraamat“ (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368579), mille on koostanud 2004. aastal Eesti Roheline Liikumine. Näiteks on oluline kasutada looduse- ja tervisesõbralikumaid ökoloogilisi tooteid. Toidu – nagu ka kõige muu puhul – peaks vältima liigtarbimist. Toidu raiskuminekut aitab vältida nädalaks koostatud põhjalik menüü, mille põhjal toiduained ostetakse. See vähendab ka nn impulssoste. Osta tuleks võimalikult kohalikku toitu, nii toetad meie põllupidajaid ning säästad energiat, mida kaugelt toodetud toidu siiaveoks kulutatakse.

Tasub valida ka asju, mis on vastupidavad ja seega pika kasutuseaga. Kaupu tuleb osta läbimõeldult ja oma vajadustest lähtuvalt. Heas korras, kuid kasutult seisvad asjad võiks saata taaskasutusse. Selleks on olemas nii taaskasutuse keskused kui ka käest kätte info levitamisega toimivad taaskasutusketid (nt freecycletallinn (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368580), tartufreecycle (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368581)). Osta ka ise asju, mis on juba kasutatud. Võimalusel uuri, kas tooted on toodetud nii, et pole loodusele kahju tehtud nt sertifitseeritud puit, säästvalt püütud kalad või õiglase kaubanduse tooted. Lisainfot selliste toodete kohta saad nt sellistelt veebilehtedelt: Marine Stewardship Council (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368582), Fair Trade (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368583), Forest Stewardship Council. (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368584)

Võimalusel tasub vältida liigset pakendamist nii toidu- kui ka muude kaupade puhul. Enamasti ei ole pakendeid vaja. Näiteks vorsti võib ise viilutada, see ei pea olema suutäite kaupa kilesse pakitud. Joogipakendid vii kindlasti kas taaraautomaati või erikonteinerisse. Poes käies võta kaasa oma (riide)kott, ära osta iga kord kilekotti.

Vähendamaks sõltuvust taastumatutest kütustest võiks sõita pigem ühistranspordi või rattaga ja osta lähemal toodetud kaupu. Veel samm edasi on mõelda sellele, kui palju taastumatuid varasid kulutatakse vastava kauba tootmiseks. Seda iseloomustab termin “ökoloogiline seljakott” (ecological backpack). Oma igapäevase tarbimise seljakoti kohta saad ingliskeelset infot kodulehel siin. (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368585)

Oma ökoloogilist jalajälge (ecological footprint) saad arvutada siin. (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368586) Testi vastus on globaalsetes hektarites, mis näitab, kui suurt maa-ala on vaja, et toota kõik Sinu eluks vajalik. Lisaks mainitakse ära, kui mitut maakera oleks vaja, kui kõik inimesed tarbiksid sama palju kui Sina. Muidugi oleks tore, kui see tase jääks selgelt alla ühe maakera, sest rohkem maakerasid meil ju ei ole!

Mis maksab T-särk? Oleme kõik kuulnud, et puuvill on nahasõbralikum ja tervislikum kui sünteetika. Samas on puuvilla tootmine väga kulukas, kusjuures pleegitamiseks kasutatakse väga mürgiseid ühendeid. 1 kilo puuvilla tootmine kulutab rohkem kui 10 kilo taastuvat ja taastumatut ressurssi. T-särgi tootmiseks puuvillast kulub 2,83 kW energiat, mis tähendab umbes 4 kilo taastumatut ressurssi T-särgi kohta. Olenevalt energia tootmise viisist võib see hulk olla mitu korda suurem.

Poodi T-särgi järgi sõitmiseks sõiduautoga kulub 1 km läbimisel umbes 2 kg taastumatut maavara. T-särgi pesemine (täis) masinas 40 °C juures kulutab umbes 30 g taastumatut maavara. Kui pesta pooliku masinatäiega või kõrgemal temperatuuril (60 °C), siis taastumatu maavara kulu kahekordistub. T-särgi eluiga on umbes 100 pesukorda, seega kulub ühe T-särgi pesemisele 3–6 kg taastumatut ressurssi. Kui teil on kodus ka kuivati, siis ühe kuivatitäie pesu kuivatusel kulub ühe T-särgi kuivatamiseks 60 g taastumatut kütust.

Seega tasub loodussäästlikul inimesel tulevikule mõeldes ostmisel mõelda, kui suur hulk taastumatut kütust vastava eseme tootmiseks kulub, ja võimalusel valida väiksema koormusega toode. Meeles tuleb pidada, et eriti kulukas on toota asju väga haruldastest või raskesti kättesaadavatest elementidest ja ühenditest. Ühed suurima „ökoloogilise seljakotiga“ esemed on valmistatud tervenisti või osaliselt kullast, hõbedast või plaatinast.

Ka reisimiseks tasub võimalusel valida loodussõbralikke viise ja lugu pidada sihtkoha loodusest. Mitte reostada sealset loodust, mitte osta ohustatud liikidest tehtud tooteid! Rahvusvaheliselt hoiab ohustatud liikidel silma peal “Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368588)). Ohustatud liikide ja nende toodetega illegaalne kauplemine on relva- ja narkoäri järel käibelt arvatavalt kolmandal kohal. Maailmaturu hindu vaadates on see ka mõistetav, näiteks treenitud jahipistrik maksab 2 miljonit krooni, irbise nahk 850 000 krooni jne. Kauplemine loodusest hangitud loomade ja taimedega on väga suur oht maailma elurikkusele. Seega tuleb loomsete ja taimsete kaupade (peamiselt meened, nahast, luust, sarvest tooted), lemmikloomade ja taimede ostmisel seda meeles pidada. Kui on soov osta CITESi alla kuuluvaid liike, siis peaks selleks olema kindlasti luba. Lisainfo Keskkonnaminiteeriumi kodulehelt. (http://www.envir.ee/elurikkus2010/368591)

Lisaks teadmiste kogumisele ja säästlikule tarbimisele saab veel palju ära teha. Üks võimalus elurikkuse parandamisse panustada on näiteks kodumaiste puude istutamine raielankide taastamisel. Võid aidata kaasa looduskaitselise temaatilistel talgutel või abistada eksperte ohustatud liikide taastamistöödel. Ka oma koduaeda planeerides eelista kodumaiseid liike, sest võõrad võivad muutuda problemaatiliseks. Lisaks on meie liigid kaunid ning kohastunud meie tingimustega. Sama kehtib muude liikide osas, mis on pärit Eestist väljastpoolt. Võõrliike ei tohi mingil juhul loodusesse lahti lasta (nt akvaariumikalad), sest siis nad võivad hakata konkureerima meie oma liikidega. Kui oleme juba liigi viinud väljasuremise äärele, siis selle asurkonna taastamine looduses on juba üliraske kui mitte võimatu.

Looduskaitsjad kahepaikseid otsimas karjamaa väiksest veekogust

Looduses liikudes peaks käituma heaperemehelikult, et ka pärast sind oleks seal sama kaunis kui enne. Toeta kohalikke ja riiklikke algatusi, mis aitavad kaasa looduse hoidmisele ja kaitsmisele. Loodus ja elurikkus on sinu ümber ja mida paremas seisus see on, seda tervem ja täisväärtuslikum on ka sinu elu. Kuigi kaitsealad hõlmavad esinduslikuma osa meie loodusest, pea meeles, et ka väljaspool neid on loodus väärtuslik ning vajab hoidmist.

Loe lisaks:

Säästva tarbimise käsiraamat http://www.roheline.ee/files/tarbimine/shopping-guide.pdf (http://www.roheline.ee/files/tarbimine/shopping-guide.pdf)

Kohvitootjad kriisis http://www.roheline.ee/files/tarbimine/vaesus-sinu-kohvitassis.pdf (http://www.roheline.ee/files/tarbimine/vaesus-sinu-kohvitassis.pdf)

Õiglane kaubandus (fair trade) http://www.fairtrade.ee/ (http://www.fairtrade.ee/)

Simple Steps to Live Green Conservation International http://www.conservation.org/act/simplesteps/Pages/simplesteps.aspx (http://www.conservation.org/act/simplesteps/Pages/simplesteps.aspx)

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon CITES http://www.cites.org/ (http://www.cites.org/)

Action for Biodiversity http://www.cbd.int/2010/biodiversity/?tab=2 (http://www.cbd.int/2010/biodiversity/?tab=2)