2010 eesmärk ja elurikkuse aasta

2010 eesmärk

Viimase poole sajandiga on inimeste tegevuse hävitav mõju looduskeskkonnale olnud niivõrd suur ja muutused niivõrd kiired, et ohus on inimeste endi ellujäämine, rääkimata teistest liikidest. Seetõttu on probleem pälvinud ka laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Maailma riigid hakkasid mõtlema, kuidas kollektiivselt midagi ette võtta ning juba aastal 1992 kirjutati ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros alla Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile.

Kuna elurikkuse vähenemine pidevalt jätkus, siis leidsid riigid, et probleemi tähtsustamiseks tuleb seada ambitsioonikad ja tähelepanu püüdvad eesmärgid. Aastal 2002 toimus Hollandis konventsiooni kuues osapoolte kohtumine. Riigid üle kogu maakera jõudsid kokkuleppele ühises eesmärgis oluliselt vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu aastaks 2010 nii ülemaailmsel, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. See eesmärk pandi kirja konventsiooni strateegilisse plaani.

Lisaks sellele kogunes 2002. aasta teisel poolel Lõuna-Aafrikas Johannesburgis Rio säästva arengu tippkohtumine (The World Summit on Sustainable Development). See foorum võttis eelneva arengu loogilise jätkuna vastu tegevuskava, mis kinnitas eelnevalt seatud eesmärki. Et rõhutada elurikkuse olulisust ja tõmmata rohkem tähelepanu selle hävimisele, kuulutaski Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 2010. aasta rahvusvaheliseks alurikkuse aastaks.
 

EL ambitsioonikas eesmärk

2010nda aasta elurikkuse eesmärgi idee tuli tegelikult Euroopa Liidu riigipeadelt, kes juba 2001. aastal leppisid Göteborgi kohtumisel kokku sama eesmärgi tugevamas sõnastuses. EL riigijuhid nägid ette, et elurikkuse hääbumine tuleb peatada aastaks 2010 ning et see on ELi Säästva arengu strateegia üks juhteesmärke. See eesmärk sai kirja ka 2002. a vastu võetud kuuenda keskkonnaprogrammi sõnastuses: “2010. aastaks kaitsta ja taastada looduslike süsteemide struktuur ja funktsioneerimine ja peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine nii Euroopa Liidus kui ka ülemaailmselt”. See dokument määras Euroopa poliitikaeelistusi järgmiseks dekaadiks. Et eesmärki paremini täita, võttis EL 2006. aastal vastu oma bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava kuni aastani 2010 ja sealt edasi (EU Biodiversity Action Plan).

Paraku osutus see liiga ambitsioonikaks eesmärgiks kõigil tasemetel. Vaatamata jõupingutustele hävib looduse mitmekesisus üha edasi. Maailma liigirikkus väheneb 100 kuni 1000 korda kiiremini kui see evolutsiooni käigus juhtuks. Rohkem kui kolmandikku vaadeldud liikidest ähvardab väljasuremine ning 60% maa ökosüsteemide seisund on halvenenud viimase poole sajandi jooksul. Hävimist põhjustab peamiselt põllumaade laienemine, metsaraie, linnastumine, korallrahude ning märgalade kadumine. Kuigi 17% EL pindalast on kaitstud Natura 2000 võrgustiku kaitsealadega, siis on hinnanguliselt ainult 17% elupaikadest ja liikidest on soodsas looduskaitselises seisukorras.

Loe 2010 eesmärgi seadmisest ka Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning IUCN-i kodulehelt.

Loe ka eesti keelset brožüüri 2010 eesmärgist:  2010Eesmark.pdf 

Elurikkuse aasta 2010 maailmas ja Euroopas

Raba on harulduseks Euroopas ja maailmas, kus kuivendamine on märgalad rikkunud (Foto: Merike Linnamägi)

2010 on niisiis kuulutatud ÜRO poolt rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks. See on aasta, kus maailma üldsust kutsutakse üles rohkem mõtlema, panustama ja tähelepanu pöörama elurikkuse olulisusele meie elus. Igaüks meist on osake loodusest ning meie ellujäämine sõltub otseselt looduse seisundist, suurest hulgast loomadest ja taimedest, nende elupaikadest ja ümbritsevast keskkonnast. Kuna elurikkus inimtegevuse tõttu pidevalt kahaneb, siis tuleb kiiresti midagi ette võtta. Elurikkuse aasta annab võimaluse tutvustada laiemale avalikkusele, mis on looduse mitmekesisus, mis seda ohustab ning mida me saame teha selle hävimise peatamiseks.

Rahvusvahelisel tasandil toimub mitmeid algatusi ja üritusi, kus planeeritakse elurikkuse paremaks kaitsmiseks uusi visioone ja eesmärke ka pärast 2010. aastat. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames on aasta tippsündmus osapoolte 10. juubeli konverents. See toimub 18.–29. oktoobril Nagoyas, Jaapanis. Muuhulgas soovitakse Nagoyas vastu võtta uut tugevat tegevuskava, mis seab järgmiseks perioodiks maailma elurikkuse suunad (eesmärk 2020 ja visioon 2050). Süvitsi käsitletakse selliseid teemasid, nagu kaitsealad, elurikkuse säästev kasutus, siseveekogude, mere ja ranniku elurikkus, kliimamuutused jne. Samuti loodetakse luua rahvusvaheline platvorm elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste (IPBES) jaoks ning kehtestada režiim geneetilistest ressurssidest saadava tulu õiglaseks jaotamiseks ABS. Loe lähemalt siit.

Osapoolte kohtumise eel, 22. septembril 2010 toimub New Yorgis kõrgetasemeline ÜRO Peaassamblee 65. istung, kus maailma riigipead arutavad ülemaailmset elurikkuse olukorda. Assambleel on plaanis vastu võtta resolutsioon, mis sisaldab kõiki olulisi sellel aastal elurikkuse teemaga seotud punkte (konventsiooni strateegiline plaan pärast 2010. aastat, kliimamuutused ja elurikkus, ABS ja IPBES maailma arengueesmärgid jne).

Lisaks toimub hulgaliselt teisi elurikkuse teemalisi üritusi nii maailma kui ka Euroopa tasandil. Rahvusvahelistest tegevustest saab ülevaate konventsiooni elurikkuse aasta kodulehelt (celebrations). Hea ülevaate aasta tegevustest annab samuti Maailma Looduskaitseorganisatsiooni (IUCN) algatus Countdown 2010..

22. mai on rahvusvaheline elurikkuse päev

See on päev, kus kogu maailm tähistab (igal aastal samal kuupäeval) bioloogilise mitmekesisuse päeva. Selle aasta teema on elurikkus, areng ning vaesuse leevendamine (Biodiversity, Development and Poverty Alleviation). 2009. aasta teema oli invasiivsed võõrliigid ning järgmise aasta teema on metsad.

Mais 2010 ilmus Global Biodiversity Outlook 3 (GBO-3) – suurim globaalne elurikkuse teemaline ülevaade.

Euroopa Liit on võtnud juhtiva rolli globaalsetel elurikkuse teemalistel algatustel, koostades mitmeid ülevaateid ja töötades välja poliitikaid. Näiteks koostatakse hetkel ülevaadet selle kohta, kuidas on täidetud 2006. a vastu võetud ELi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava. Samuti plaanitakse aasta lõpuks vastu võtta uus elurikkuse strateegia kuni aastani 2010.

Euroopa suurim aasta keskkonnapoliitika konverents 1.–4. juunini 2010 Green Week Conference 2010 on pühendatud just bioloogilisele mitmekesisusele.

Lisainfo:

Ametlik elurikkuse aasta koduleht: http://www.cbd.int/2010/welcome/

Bioloogilise mitmekesise konventsiooni koduleht: http://www.cbd.int/

Euroopa Keskkonnaagentuuri elurikkuse alased tegemised: http://www.eea.europa.eu/themes/biodiversity

Vaata ka õpetlikku videot elurikkusest: http://www.cbd.int/2010/multimedia

ELi roheline nädal http://www.greenweek2010.eu/

Mis toimub Eestis

Eestis on 2010. aasta korraga nii globaalse elurikkuse kui ka kohaliku looduskaitse aasta. Tähistame saja aasta möödumist ajast, mil meil moodustati esimene kaitseala. Teavet looduskaitse aastal korraldatavatest üritustest leiab LK 100 kodulehelt. Lisaks saab elurikkuse aasta kohta eraldi infot käesolevalt lehelt, kuid suuresti elurikkuse ja looduskaitse teemad kattuvad.

Loodust kaitstes püüamegi kaitsta parimat osa meid ümbritsevast looduse mitmekesisusest. Seetõttu on nii looduskaitse 100 kui ka elurikkuse aasta algatused omavahel tihedalt seotud ja tegevusi kajastatakse paralleelselt mõlemal kodulehel. Teavet jagab ka bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (BTV). Lisaks sellele tähistab Eestis suurejooneliselt looduskaitse aastat Riigimetsa Majandamise Keskus oma kampaaniaga Loodusega Koos. Oluline on seejuures meeles pidada, et loodus ja selle rikkus asub kõikjal meie ümber ning selle hoidmine vajab igapäevast vastutustundlikku tegutsemist. Teeme seda siis alati, mitte ainult sellel pidulikul aastal.

7.-9. mail korraldati elurikkuse aasta raames kooliõpilastele kaitsealuste liikide äratundmise võistlus. Õpilased koos juhendajatega veetsid väljas päeva, õppides tundma Eesti elurikkuse haruldusi. Võistlejatel tulemused kanti loodusvaatluste andmebaasi (LVA).Terve maikuu jooksul korraldati samalaadne üritus täiskasvanud loodushuvilistele. Kuu aja jooksul võistleldi kaitsealuste liikide asukohtade leidmises, sisestades andmed LVAsse. Võitja sai auhinnaks reisi. Lisainfo Reigo.Roasto@ic.envir.ee. Parimad said auhinnatud eksursiooniga.  

Ka Eesti Looduse tänavune fotokonkurss on pühendatud elurikkusele. Elurikkuse tähe all toimub sügisel noortele EENeti arvutijoonistusvõistlus. Samuti on Eesti Loodusmuuseumi väljapanekud pühendatud elurikkuse aastale.

Euroopa Liidu esindus Eestis on planeerimas elurikkuse teemalist maastikumängu.

Teavet kõikide ettevõtmiste kohta saab näha nii LK100, BTV kui ka meie kalendrist esilehel.

Konverentsid, seminarid

Suurematest konverentsidest oli elurikkuse aastale pühendatud Eesti XI ökoloogiakonverents Tartus 8.–9. aprillini 2010 “Elurikkus ja ökosüsteemid”. Konverentsi teemad käsitlesid elurikkust ning aine- ja energiavoogusid ökosüsteemides. Temaatilistes sektsioonides oli tähelepanu keskmes ka Läänemere keskkonnaprobleemid ning geograafiliste infosüsteemide rakendamine ökoloogias.

19. märtsil 2010 toimus Maaülikooli korraldusel seminar "Elurikkus ja loodusturism"mis keskendus sellele, kuidas turismimajandus laiemalt ja loodusturism kitsamalt avaldavad mõju elurikkusele.

27.-29. maini toimus rahvusvaheline LK100le pühendatud konverents Nature Conservation Beyond 2010, mis käsitles nii Eesti  kui maailma elurikkuse probleeme kui ka edulugusid. Keskenduti sellistele teemadele nagu elurikkus ja ökosüsteemi teenused, ökosüsteemne lähenemine looduse kaitsel, looduskaitse edulood, elurikkus ja kliimamuutusde ning visoon looduse kaitsel peale aastat 2010.

13.-14. augsutil toimub Saaremaal Kuressaares looduskaitse ajaloo konverents. Lisaks toimub 13. augusti õhtul Kuresaare lossihoovis juubeliaasta auks kontsert üllatusesinejatega, õhtul pärast kontserti on kõigil huvilistel võimalik osaleda erinevates töötubades (nahkhiirte kuulamine, liblikate vaatamine jpm).

Globaalsesse elurikkuse algatusse saad panustada, kui ühined igal aastal 21.–22. maini, rahvusvahelisel elurikkuse päeval (22. mai) ja selle eel ülemaailmse puudeistutuskampaaniaga The Green Wave Kogu maailma noored istutavad 22. mail kell 10 oma aja järgi puu (puid), moodustades niimoodi rohelise laine üle maakera ja üle ajavööndite. Oma tegemistest saab teada anda eelmainitud kodulehe kaudu. Õhtul avatakse interaktiivne kaart, millelt saab näha, mis toimus üle maailma. Niimoodi panustad ka maailma keskkonnaprogrammi algatusse The Billion Tree Campaign - Growing Green. 

Lühidalt biolooglise mitmekesisuse konventsioonist

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on suuremaid globaalseid elurikkuse kaitseks loodud rahvusvahelisi leppeid, millega on ühinenud 193 osapoolt. Konventsioon võeti vastu 1992. aasta juunis Rio de Janeiros ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil. Ka Eesti on konventsiooniga liitunud. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. aastal.

Konventsiooni mõistes on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemidega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.

Konventsioonil on kolm üldist eesmärki:

1. bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse kaitse;

2. elurikkuse komponentide säästev kasutamine;

3. geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

Vt kokkuvõtet konventsioonist Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja BTVst (bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik). Vaata ka ametlikku konventsiooni kodulehte