Esileht » Valdkonnad » Maapõu

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020

Prindi

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava aastateks 2011–2020.  

Vabariigi Valitsus kiitis ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava heaks 10. märtsil 2011.

faili ikoon Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020
faili ikoon Arengukava seletuskiri


faili ikoon Lisa 1. Ehitusmaavara varu maakondade, maavarade ja maardlate kaupa (seisuga 31.12.2008)
faili ikoon Lisa 2: Ülevaade ehitusmaavaradest ja kaevandamislubadest (seisuga 07.08.2009)
faili ikoon Lisa 3. Ehitusmaavarade kaevandamismahud 2004-2008
faili ikoon Lisa 4. Ehitusmaavarade kasutamisvõimalused
faili ikoon Lisa 5. Ehitusmaavarade vajaduse prognoos teede ehituseks, remondiks ja hooldeks
faili ikoon Lisa 6. Ehitusmaavarade arengukava KSH aruanne

faili ikoon Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2012-2020 rakendusplaan aastateks 2012-2015

Ehitusmaavarade ehk looduslike ehitusmaterjalide arengukava on maapõuealane strateegiline dokument, mille eesmärk on määrata riigi huvi ja selle alusel lahendada koostamise ettepaneku eelnõus nimetatud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamisega seotud vastuolud ja probleemid, kindlustades Eesti järjepideva varustatuse nimetatud ehitustoormega.

Arengukava koostatakse kuni aastateni 2020 ja see hakkab käsitlema kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukava eelnõu koostamise aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakendusplaan ehk Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013.

 

faili ikoon „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
faili ikoon “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020“ koostamise ettepanek (lähteülesanne)
faili ikoon Seletuskiri VV korralduse looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmise eelnõu juurde
faili ikoon Juhtgrupi moodustamine ”Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020“ koostamiseks
faili ikoon Juhtgrupi koosoleku protokoll nr 1
faili ikoon Juhtgrupi koosoleku protokoll nr 2
faili ikoon Juhtgrupi koosoleku protokoll nr 3
faili ikoon Ettekanne arengukava eelnõust juhtgrupile (Janne Tamm, 19.11.2009)

 

Arengukava eelnõu tutvustamine avalikel aruteludel

19.02.2009 Keskkonnaministeeriumis

faili ikoon Arengukava avaliku arutelu protokoll (19.02.2009)

faili ikoon Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020 (Rein Raudsep, 19.02.2009)
faili ikoon Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava alusuuring (Jan Johanson, 19.02.2009)

faili ikoon Avalikul arutelul osalenute nimekiri

 

10.06.2009 Keskkonnaministeeriumis

faili ikoon Arengukava avaliku arutelu protokoll (10.06.2009)
faili ikoon Uurimistöö "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" koostamiseks (Erki Niitlaan, 10.06.2009) 

faili ikoon Avalikul arutelul osalenute nimekiri

 

29.10.2009 Jõelähtme rahvamajas kohtumine kohaliku omavalitsuse kutsel
faili ikoon Arengukava KSH tutvustus (Madis Metsur, 29.10.2009)
faili ikoon Arutelul osalenute nimekiri

24.11.2009 Keskkonnaministeeriumis (EKO ümarlaud)
faili ikoon Arengukava avalik arutelu (väljavõte ümarlaua protokollist)
faili ikoon Ehitusmaavarade arengukava eelnõu (Janne Tamm, 24.11.2009)
faili ikoon Ümarlauast osavõtjate nimekiri

26.11.2009 Tartus
faili ikoon Arengukava avaliku arutelu protokoll
faili ikoon Arutelul osalenute nimekiri

2.12.2009 Endlas Keskkonnaameti teabepäeval
faili ikoon Arengukava avalik arutelu (väljavõte teabepäeva protokollist)
faili ikoon Teabepäeval osalenute nimekiri

8.12.2009 kohtumisel Eesti Maaomavalitsuste Liiduga
faili ikoon Arengukava avaliku arutelu protokoll
faili ikoon Arutelul osalenute nimekiri

9.12.2009 Jõhvis
faili ikoon Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri

 

Ehitusmaavarade arengukava KSH läbiviimine

 

Samaaegselt arengukava koostamisega korraldab AS Maves selle keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

 

faili ikoon „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010‐2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (lõpparuanne)
faili ikoon „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine
faili ikoon „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010‐2020” KSH programmi dokumendid
faili ikoon Lisa 2.1 KSH avalikustamise teade (Ametlikud Teadaanded)
faili ikoon Lisa 2.2 KSH avalikustamise teade
faili ikoon Lisa 2.3 KSH ettepanekute ja soovituste arvestamine arengukavas
faili ikoon Lisa 2.4 ,,Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" KSH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll
faili ikoon Lisa 2.4.1 „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010‐2020” KSH aruande avalikul arutelul osalenute nimekiri
faili ikoon Lisa 2.4.2 „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010‐2020” ja KSH regioonides tutvustamise protokollid
faili ikoon Lisa 2.5 Küsimuste ja vastuste koondtabel
faili ikoon Lisa 2.5.1 KSH kohta esitatud kirjalikud ettepanekud
faili ikoon Lisa 2.5.2 Vastused KSH kohta esitatud ettepanekutele


faili ikoon Ehitusmaavarade arengukava KSH lähteülesanne
faili ikoon KSH programmi avalikustamisel osalenud
faili ikoon KSH programmi ettekanne
faili ikoon KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll (17.07.2009)
faili ikoon Ettekanne arengukava eelnõust (Janne Tamm, 16.11.2009)
faili ikoon Ettekanne KSH aruande eelnõust (Madis Metsur, Indrek Tamm, 16.11.2009)

 

Arengukavaks vajaliku uurimistöö koostas OÜ Inseneribüroo Steiger. Vaata faili ikoon Uurimistöö "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" koostamiseks (7.07.2009).

faili ikoon Lisa: Lubja-, dolo- ja kristalliinse ehituskivi maardlad
faili ikoon Lisa: Kruusa-, liiva- ja savimaardlad
faili ikoon Lisa: Lubja-, dolo- ja kristalliinse ehituskivi ressurss
faili ikoon Lisa: Liiva ressurss
faili ikoon Lisa: Kruusa ressurss
faili ikoon Lisa: Ehituslubjakivi ja dolokivi kaevandamine 2004-2008
faili ikoon Lisa: Liivakaevandamine 2004-2008
faili ikoon Lisa: Maa-ainese kaevandamine 2004-2008
faili ikoon Lisa: Liiva ja maa-ainese kaevandamine 2004-2008
faili ikoon Lisa: Ballast- ja täitematerjali kaevandamine
faili ikoon Lisa: Kruusa kaevandamine 2004-2008


Tekstilisa 2 : Maardlate varu
Tekstilisa 3: Kaevandamismahud 2004-2008
Tekstilisa 4: Kaevandamisload
Tekstilisa 5: Geoloogilise uuringu load ja taotlused
Tekstilisa 6: Piirangud
Tekstilisa 7: Kasutatavate kaevanamistehnoloogiate kirjeldus
Tekstilisa 9: Põlevkivi aheraine killustiku vastavusdeklaratsioon - Estonia kaevandus
Tekstilisa 10: Pestud kiviliiva vastavusdeklaratsioon - Väo karjäär

 

Vt 10.06.2009 teisel avalikul arutelul peetud Steigeri ettekannet:
 faili ikoon Uurimistöö "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" koostamiseks (Erki Niitlaan, 10.06.2009)

 

Ehitusmaavarade tarbimisega kaasnevad probleemid

Vajaduse sellise arengukava koostamiseks on tekitanud ehitusmaavarade tarbimisega  kaasnevad probleemid. Kuna ehitusmaavarade, eelkõige lubja- ja dolokivi nappus hakkab lähiaastail järjest enam takistama Eesti majanduse arengut, tuleb kavandada võimalused pidevalt kasvava ehitusmaavarade vajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu leevendamiseks.

Seisuga 31. detsember 2006 oli lubjakivimaardlate mäeeraldistes arvel 54,6 mln m3 varu ning sealt kaevandati aastas ligi 2,8 mln m3. Praeguse kaevandamismahu juures jätkub mäeeraldiste lubjakivivaru veel 20 aastaks.

Dolokivimaardlate mäeeraldistes oli seisuga 31. detsember 2006 arvel 7,1 mln m3 varu ning seal kaevandati aastas ligi 0,5 mln m3. Järelikult jätkub praeguste mäeeraldiste dolokivivaru veel vaid 14 aastaks.

Kuigi nimetatud varude mahu järgi ei tundu olukord väga kriitilisena, tuleb siiski arvesse võtta mäeeraldiste paiknemist ja maavara kasutuskoha kaugust kaevandamispiirkonnast, samuti lähiaja suuri teeprojekte ning teisi ehitisi. Sestap on juba nüüd õige aeg tulevikule mõelda, sest maavara kaevandamise loa saamine on aeganõudev. Kaevandamiseni jõutakse reaalselt 4–6 aasta või veelgi pikema aja pärast.

Praegu annab ehituskillustiku puudus tunda Tallinna ümbruses. Olukord võib kriitiliseks muutuda 5–10 aasta pärast või isegi varem, kui pealinna lähistel käivituvad mahukad teetööd, mis vajavad suuri killustikukoguseid. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab Harjumaa ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis. Tallinna linnalähedased lubjakivikarjäärid asuvad Lasnamäel paiknevas Väo maardlas, Õismäe külje all asuvas Harku maardlas ning Tallinnast veidi kaugemal asetsevas Maardu maardlas. Kõige piiratumad on Väo maardla varud. Lahendus oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see ei ole linnalähise tiheda asustuse tõttu mõeldav.

Liiva ja kruusa kasutamisel ei ole logistikaprobleem nii terav kui lubjakivi korral, kuna maardlaid on arvele võetud üle Eesti. Seisuga 31. jaanuar 2006 oli liivamaardlate mäeeraldistes arvel 79,4 mln m3 varu ning nendest kaevandati aastas ligi 2,9 mln m3. Seega jätkub mäeeraldistes liivavaru praeguse kaevandamismahu juures 27 aastaks. Seisuga 31. detsember 2006 oli kruusamaardlate mäeeraldistes arvel 17,3 mln m3 varu ning aastas kaevandati ligi 1,3 mln m3. Nii jätkub praeguste mäeeraldiste kruusavaru vaid 13 aastaks.

Kuigi olukord tundub olevat parem kui lubjakivi kaevandamisel, tuleb ka siin arvestada uute kaevandamislubade saamise aeganõudva protsessiga ja samuti lähitulevikku kavandatud suuremahuliste ehitiste rajamisega. Kaevandamist piiravaks teguriks on looduskaitsealade kõrval ka maaomand, kuna kaevandamiseks on vajalik maakasutusõiguse saamine.

Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud (taotlejat on teavitatud taotluste menetlusse võtmisest ja algatatud on keskkonnamõju hindamine). Graniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m (Soomes lasub graniit maapinnal, kuid selle sissetoomine Eestisse on liiga kallis). Maardu maardla avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.

Savimaardlaid on maardlate nimistus arvel kokku 46, nendest 44 on keraamilise savi maardlad (neist kahes on ka keramsiidisavi varu), ülejäänud on tsemendisavi ja raskeltsulava savi maardlad. 2006. a kaevandati Kunda maardlast 139,3 tuh m3 tsemendisavi ja Aseri ning Arumetsa maardlast kokku 148,8 tuh m3 keraamilist savi.

 

Arengukava olulisemad küsimused

Olulisemad probleemid, millele ehitusmaavarade arengukava koostamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu ja kavandada meetmeid lahenduste leidmiseks, on järgmised:
1)  maardlate nimistus arvel oleva aktiivse maavaravaru kasutamine ei ole piisavalt säästlik;
2)  eri piirkondade kohaliku ressursi kasutamine ei ole piisavalt tõhus, võttes seejuures arvesse majanduslikult optimaalset veokaugust;
3)  kohalikelt omavalitsustelt nõusoleku küsimine kaevandamisloa andmiseks on omavalitsuste järjest kasvava kaevandamise vastase hoiaku tõttu viinud maavarade, sh ehitusmaavarade ressursi kasutuselevõtu aeglustumisele ja toorme ebapiisavusele;
4)  loa andjal peab olema küllaldane õiguslik alus teha positiivne otsus maapõuealaste lubade andmise asjus neil aladel, mis on arengukavas määratud maavarade uuringuks või kaevandamiseks ka siis, kui kohalik omavalitsus ei ole asjakohase loa andmiseks oma nõusolekut andnud;
5)  maapõueseaduses ja kaevandamislubades tuleb täpsustada sätestatud kohustust kasutada kaasnevaid maavarasid maksimaalselt ning ladustada muld ja pinnas viisil, mis võimaldab nende taaskasutust (Valitsusliidu programm 2007–2011);
6)  kaevandamislubade andmisel tuleb arvestada kõiki võimalusi vähendada kaevandamise keskkonnamõju, eriti veealuse kaevandamise korral;
7)  kaevandamisest elanikkonnale tulenevat kahjulikku mõju tuleb maksimaalselt vähendada (elanikkonna kindlustamine joogiveega, müra ja tolmu lubatud normide järgimine jne);
8)  peab rakendama põhimõtet, et kaevandamisprotsess toimub võimalikult lühikese aja jooksul, et kasutatakse ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ja kaevandamisega rikutud maa antakse pärast korrastamist võimalikult kiiresti tsiviilkäibesse.

I planeeritav eesmärk:  tagada Eesti tingimustes riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning kõigi tarbijate nõuetekohane varustamine ehitusmaavaradega.

II planeeritav eesmärk:  ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse suurendamine ning võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutuselevõtt.

III planeeritav eesmärk:  ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.

Planeeritavatest eesmärkidest tulenevalt on Ehitusmaavarade arengukava ülesanded järgmised:

1)  kirjeldada seoseid teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega;
2)  teha ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise hetkeolukorra ülevaatlik analüüs;
3)  koostada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise prognoos aastateks 2010–2020 ning kindlaks määrata riigi huvi;
4)  määrata ehitusmaavarade kasutamise varustuskindluse tagamiseks vajalike tootmisvõimsuste maht ja struktuur aastani 2020;
5)  seada ehitusmaavarade kasutamise arendamise eesmärgid, sh võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide tootmise arendamise sihid;
6)  määrata ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist mõjutavad piirangud ja kohustused;
7)  määrata meetmed kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks;
8)  määrata meetmed kaevandamise tagajärgede likvideerimiseks.

 

Ministeerium kaasab palju huvirühmi

Ehitusmaavarade arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on maapõueseaduse järgi maavara kasutamisega seotud lubade andja ning omab selle kaudu võimalust suunata ehitusmaavarade kasutamist. Ehitusmaavarade arengukava väljatöötamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium  ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub muu hulgas elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, samuti tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon, sh ka kaevandamisküsimustes ning selle valdkonna arengu korraldamine.

Keskkonnaministeerium korraldab erinevate huvirühmade (keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste ja ehitusmaavaradega seotud ettevõtjate esindajad) kaasamiseks arengukava koostamisse avalikke arutelusid. Esimene avalik arutelu toimus 19. veebruaril. Arengukava eelnõu peaks valmima 2009. aasta lõpuks ja siis esitatakse see Vabariigi Valitsusele.

 


Pressiteated

   Teine ehitusmaavarade arengukava avalik arutelu keskendus uurimistööle
   Toimub ehitusmaavarade arengukava teine avalik arutelu  
   Toimus esimene ehitusmaavarade arengukava koostamise avalik arutelu
   Toimub avalik arutelu ehitusmaavarade arengukava koostamiseks

 

Lisainfo
  Maapõu
  Maapõueseadus