Esileht » Valdkonnad » Maapõu
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava aastateks 2011–2020. Vabariigi Valitsus kiitis ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava heaks 10. märtsil 2011.
Ehitusmaavarade ehk looduslike ehitusmaterjalide arengukava on maapõuealane strateegiline dokument, mille eesmärk on määrata riigi huvi ja selle alusel lahendada koostamise ettepaneku eelnõus nimetatud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamisega seotud vastuolud ja probleemid, kindlustades Eesti järjepideva varustatuse nimetatud ehitustoormega. Arengukava koostatakse kuni aastateni 2020 ja see hakkab käsitlema kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukava eelnõu koostamise aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakendusplaan ehk Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013.
Arengukava eelnõu tutvustamine avalikel aruteludel 19.02.2009 Keskkonnaministeeriumis
10.06.2009 Keskkonnaministeeriumis
29.10.2009 Jõelähtme rahvamajas kohtumine kohaliku omavalitsuse kutsel 24.11.2009 Keskkonnaministeeriumis (EKO ümarlaud) 26.11.2009 Tartus 2.12.2009 Endlas Keskkonnaameti teabepäeval 8.12.2009 kohtumisel Eesti Maaomavalitsuste Liiduga 9.12.2009 Jõhvis
Ehitusmaavarade arengukava KSH läbiviimine
Samaaegselt arengukava koostamisega korraldab AS Maves selle keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).
Arengukavaks vajaliku uurimistöö koostas OÜ Inseneribüroo Steiger. Vaata
Tekstilisa 2 : Maardlate varu
Vt 10.06.2009 teisel avalikul arutelul peetud Steigeri ettekannet:
Ehitusmaavarade tarbimisega kaasnevad probleemid Vajaduse sellise arengukava koostamiseks on tekitanud ehitusmaavarade tarbimisega kaasnevad probleemid. Kuna ehitusmaavarade, eelkõige lubja- ja dolokivi nappus hakkab lähiaastail järjest enam takistama Eesti majanduse arengut, tuleb kavandada võimalused pidevalt kasvava ehitusmaavarade vajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu leevendamiseks. Seisuga 31. detsember 2006 oli lubjakivimaardlate mäeeraldistes arvel 54,6 mln m3 varu ning sealt kaevandati aastas ligi 2,8 mln m3. Praeguse kaevandamismahu juures jätkub mäeeraldiste lubjakivivaru veel 20 aastaks. Dolokivimaardlate mäeeraldistes oli seisuga 31. detsember 2006 arvel 7,1 mln m3 varu ning seal kaevandati aastas ligi 0,5 mln m3. Järelikult jätkub praeguste mäeeraldiste dolokivivaru veel vaid 14 aastaks. Kuigi nimetatud varude mahu järgi ei tundu olukord väga kriitilisena, tuleb siiski arvesse võtta mäeeraldiste paiknemist ja maavara kasutuskoha kaugust kaevandamispiirkonnast, samuti lähiaja suuri teeprojekte ning teisi ehitisi. Sestap on juba nüüd õige aeg tulevikule mõelda, sest maavara kaevandamise loa saamine on aeganõudev. Kaevandamiseni jõutakse reaalselt 4–6 aasta või veelgi pikema aja pärast. Praegu annab ehituskillustiku puudus tunda Tallinna ümbruses. Olukord võib kriitiliseks muutuda 5–10 aasta pärast või isegi varem, kui pealinna lähistel käivituvad mahukad teetööd, mis vajavad suuri killustikukoguseid. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab Harjumaa ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis. Tallinna linnalähedased lubjakivikarjäärid asuvad Lasnamäel paiknevas Väo maardlas, Õismäe külje all asuvas Harku maardlas ning Tallinnast veidi kaugemal asetsevas Maardu maardlas. Kõige piiratumad on Väo maardla varud. Lahendus oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see ei ole linnalähise tiheda asustuse tõttu mõeldav. Liiva ja kruusa kasutamisel ei ole logistikaprobleem nii terav kui lubjakivi korral, kuna maardlaid on arvele võetud üle Eesti. Seisuga 31. jaanuar 2006 oli liivamaardlate mäeeraldistes arvel 79,4 mln m3 varu ning nendest kaevandati aastas ligi 2,9 mln m3. Seega jätkub mäeeraldistes liivavaru praeguse kaevandamismahu juures 27 aastaks. Seisuga 31. detsember 2006 oli kruusamaardlate mäeeraldistes arvel 17,3 mln m3 varu ning aastas kaevandati ligi 1,3 mln m3. Nii jätkub praeguste mäeeraldiste kruusavaru vaid 13 aastaks. Kuigi olukord tundub olevat parem kui lubjakivi kaevandamisel, tuleb ka siin arvestada uute kaevandamislubade saamise aeganõudva protsessiga ja samuti lähitulevikku kavandatud suuremahuliste ehitiste rajamisega. Kaevandamist piiravaks teguriks on looduskaitsealade kõrval ka maaomand, kuna kaevandamiseks on vajalik maakasutusõiguse saamine. Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud (taotlejat on teavitatud taotluste menetlusse võtmisest ja algatatud on keskkonnamõju hindamine). Graniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m (Soomes lasub graniit maapinnal, kuid selle sissetoomine Eestisse on liiga kallis). Maardu maardla avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus. Savimaardlaid on maardlate nimistus arvel kokku 46, nendest 44 on keraamilise savi maardlad (neist kahes on ka keramsiidisavi varu), ülejäänud on tsemendisavi ja raskeltsulava savi maardlad. 2006. a kaevandati Kunda maardlast 139,3 tuh m3 tsemendisavi ja Aseri ning Arumetsa maardlast kokku 148,8 tuh m3 keraamilist savi.
Arengukava olulisemad küsimused Olulisemad probleemid, millele ehitusmaavarade arengukava koostamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu ja kavandada meetmeid lahenduste leidmiseks, on järgmised: I planeeritav eesmärk: tagada Eesti tingimustes riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning kõigi tarbijate nõuetekohane varustamine ehitusmaavaradega. II planeeritav eesmärk: ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse suurendamine ning võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. III planeeritav eesmärk: ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine. Planeeritavatest eesmärkidest tulenevalt on Ehitusmaavarade arengukava ülesanded järgmised: 1) kirjeldada seoseid teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega;
Ministeerium kaasab palju huvirühmi Ehitusmaavarade arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on maapõueseaduse järgi maavara kasutamisega seotud lubade andja ning omab selle kaudu võimalust suunata ehitusmaavarade kasutamist. Ehitusmaavarade arengukava väljatöötamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub muu hulgas elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, samuti tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon, sh ka kaevandamisküsimustes ning selle valdkonna arengu korraldamine. Keskkonnaministeerium korraldab erinevate huvirühmade (keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste ja ehitusmaavaradega seotud ettevõtjate esindajad) kaasamiseks arengukava koostamisse avalikke arutelusid. Esimene avalik arutelu toimus 19. veebruaril. Arengukava eelnõu peaks valmima 2009. aasta lõpuks ja siis esitatakse see Vabariigi Valitsusele.
Pressiteated Teine ehitusmaavarade arengukava avalik arutelu keskendus uurimistööle
Lisainfo |
