Esileht » Valdkonnad » Kliima
Alates 2008. aastast algas teine EU ETS kauplemisperiood (samuti ka Kyoto protokolli järgne esimene riikidevaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisperiood ehk Commitment Period 1 - CP1). Selleks tuli Euroopa Liidu liikmesriikidel koostada ja esitada Euroopa Komisjonile taaskord uued riiklikud jaotuskavad aastateks 2008-2012. Täiendavat teavet Euroopa Liidu liikmesriikide riiklike jaotuskavade kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/allocation/2008/documentation_en.htm.
Eesti esitas 06. juunil 2006. a esimese riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava aastateks 2008-2012. Esitatud kava kohta tegi 04. mail 2007. a Euroopa Komisjon otsuse, millest lähtuvalt tuli Eestil vähendada taotletud heitkogust 47,8% võrra. Antud otsuse peale esitati 04. mail 2007. a Euroopa Komisjoni otsuse kohta hagi Euroopa Kohtusse, mille 23. septembri 2009. a otsusega Euroopa Kohus tühistas. 11. detsembril 2009. a lükkas Euroopa Komisjon Eesti poolt 2006. aastal esitatud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskava tagasi. Riikliku jaotuskava kohta, mis Eesti 5. septembril 2011. a esitas, tegi Euroopa Komisjon heakskiitva otsuse 5. detsembril 2011. a.
Vastavalt Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava punktile 2.6 võivad kauplemise süsteemi käitised (sh uued sisenejad) tagastamistehingute raames kasutada Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide (puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse) ühikuid (nn CER-ud ja ERU-d). Iga käitis võib kasutada Kyoto ühikuid kuni 10% ulatuses talle aastatel 2011 ja 2012 tasuta eraldatavatest LHÜ-dest (s.h antud aastaks reservist eraldatud LHÜ-d). Kui käitis kasutab 2011. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus vähem kui 10% Kyoto ühikuid, võib üle jäävaid Kyoto ühikuid kasutada 2012. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus.
|
