Esileht » Valdkonnad » Kliima
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlike mehhanismide elluviimise asjatundjate komisjon otsustas 8. aprilli 2004 a. koosolekul, et RJK koostamise aluseks võetakse baasperioodi 1995-2003 kolme suurima KHG-de heitkogusega aasta keskmine. Käitajatele KHG lubatud heitkoguste määramisel võeti veel aluseks käitajate poolt esitatud KHG heitkoguse prognoosid aastateks 2005-2007 ning nende poolt tehtud varajasi tegevusi (investeeringuid tehnoloogiasse). Eesti KHG lubatud heitkoguse esimene RJK avalikustati aprillis 2004. Vabariigi Valitsus andis esialgse heakskiidu RJK-le 20. mail 2004 ning Eesti esitas selle Euroopa komisjonile 24. mail 2004. Euroopa komisjon kiitis sügisel Eesti RJK heaks ilma lisatingimusteta. RJK-ga oli hõlmatud 43 käitist.
Igal RJK-s oleval käitajal peab olema väljastatud KHG heitkogustega kauplemisluba. Kauplemisluba määrab käitajale vastavalt RJK-le lubatud heitkogused ning kohustab esitama KHG-de heitkoguse aruande ning loovutama käitise iga-aastase tegelike tõendatud KHG-de heitkogusega võrdse hulga lubatud heitkoguse ühikuid (edaspidi: LHÜ). Kui käitaja summaarne heide on kauplemisloas antud lubatud heitkogusest madalam, siis ta võib lubatud heitkoguse ja summaarse heite vahe maha müüa. LHÜ-de hind on sõltuv paljudest faktoritest ning kujuneb lõplikuks KHG heitkogustega kauplemise turul. Kui käitaja paiskab õhku rohkem, kui oli temale RJK-ga eraldatud heitkogus, peab ta LHÜ-sid turult juurde ostma.
Alates 2005. aastast peab igal LR-l olema KHG heitkogustega kauplemise register. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti register sisaldab käitajate arvelduskontosid ning isiku arvelduskontosid, mida füüsilised või juriidilised isikud on endale avanud kauplemissüsteemis osalemiseks. Arvelduskontodel saab hoida kauplemisperioodil kehtivaid ühikuid ning teha ülekandeid nii Eestisse kui teistesse Euroopa liidu riikidesse. Euroopa komisjoni juures töötab tehingute sõltumatu logiraamat (inglise keeles Community Independent Transaction Log ehk CITL ), mis kontrollib lubatud heitkoguste väljastamist, ülekandmist, tagastamist ja tühistamist.
Vabariigi Valitsuse ja Euroopa komisjoni poolt kinnitatud kasvuhoonegaaside lubatud riiklik jaotuskavaga (RTI, 01.02.2005, 6, 22) määrati 43-le Eesti käitisele kokku 56 290,413 tuh tonni CO2 eqc, mida käitised võivad paisata õhku ajavahemikul 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2007. See on nn ettevalmistav periood aastateks 2008-2012, mil algab ka Kyoto protokollijärgne rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine.
Vastavalt KHG kauplemise direktiivi lisale I osalevad EU ETS-is käitised, mis kuuluvad 4 alljärgnevasse sektorisse:
1) energiatootmine, sh koksiahjud ja naftasaaduste ümbertöötlemine; 2) metallide tootmine ja töötlemine; 3) mineraalsete materjalide töötlemine; 4) muud tegevused – tselluloosi- ja paberitootmine.
Eesti käitised kuuluvad energiatootmine, sh koksiahjud ja naftasaaduste ümbertöötlemine, mineraalsete materjalide töötlemine ja muud tegevused – tselluloosi- ja paberitootmine sektoritesse. Metallide tootmise ja töötlemisega seotud sektoris käitised direktiivi lias I määratud piirväärtusi ei ületa ning see ei ole nad kohustatud EU ETS-is osalema.
Suurim osa KHG lubatud heitkoguseid eraldati energiatootmissektorile- 92% RJK-ga määratud CO2 kogusummast 36 käitisele. Viiele mineraalsete materjalide töötlemisega tegelevale ettevõttele eraldati kokku 6% ning kahele muu tegevusvaldkonna esindajale kokku 1% lubatud heitkogustest.
Lisaks ettevõtetele eraldatud heitkogustele oli olemas riiklik reserv uute sisenejate jaoks, kes antud ajavahemikul plaanisid turule siseneda. Reservis oli 1% lubatud heitkoguse kogusummast.
|
