Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Kliima

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon

Konventsiooni osalised,
tunnistades, et Maa kliima muutumine ja selle ebasoodsad mõjud on kogu inimkonna ühine hool,
tundes muret, et inimtegevus tõstab oluliselt kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris, see aga suurendab looduslikku kasvuhoone-efekti, viib maapinna ja atmosfääri soojenemiseni ning võib kahjustada looduslikke ökosüsteeme ja inimkonda,
märkides, et valdav osa kasvuhoonegaaside globaalsest emissioonist on läbi aegade lähtunud arenenud maadest, kuid arengumaade sotsiaalsete ja arenguvajaduste rahuldamine suurendab ka nende maade seni suhteliselt madalat osatähtsust globaalses emissioonis,
olles teadlikud kasvuhoonegaaside neeldajate ja reservuaaride osast ning tähtsusest maismaa ja mere ökosüsteemides, märkides, et kliimamuutused, eriti nende toimumisaeg, ulatus ja piirkondlikud iseärasused on raskesti prognoositavad,
tunnistades, et kliimamuutuste globaalne iseloom eeldab kõikide riikide võimalikult laialdast koostööd ning riikide ühistele, kuid diferentseeritud kohustustele ja võimalustele ning sotsiaalsetele ja majanduslikele tingimustele vastavat efektiivset rahvusvahelist reageerimist,
tuginedes 16. juunil 1972 Stockholmis ÜRO inimkeskkonna alasel konverentsil vastu võetud deklaratsiooni vastavatele sätetele,
tuletades meelde, et vastavalt ÜRO hartale ja rahvusvahelise õiguse printsiipidele on riikidel suveräänne õigus kasutada oma ressursse vastavalt oma keskkonna- ja arengupoliitikale ning nad vastutavad selle eest, et nende jurisdiktsiooni- või kontrollialune tegevus ei tekitaks kahju teiste riikide keskkonnale või väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatele piirkondadele,
taaskinnitades riikide suveräänsuse printsiipi kliimamuutuste alases rahvusvahelises koostöös,
tõdedes, et riigid peaksid rakendama efektiivset keskkonna-alast seadusandlust; et keskkonna-alased standardid, juhtimise eesmärgid ja prioriteedid peaksid kajastama keskkonna ja arengu konteksti, millele nad on kohaldatud; et mõnede riikide poolt rakendatavad standardid ei pruugi sobida teistele riikidele, eriti arenguriikidele, kus nende majanduslik ja sotsiaalne maksumus pole tagatud,
tuginedes Peaassamblee 1989. aasta 22. detsembri resolutsiooni nr 44/228 ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi käsitlevatele sätetele ja maakera kliima kaitset käsitlevatele resolutsioonidele nr 43/53 6. detsembrist 1988, nr 44/207 22. detsembrist 1989, nr 45/212 21. detsembrist 1990 ning nr 46/169 19. detsembrist 1991,
tuginedes ka ÜRO Peaassamblee 1989. aasta 22. detsembri resolutsiooni nr 44/206 sätetele merepinna tõusu võimalikust ebasoodsast mõjust saartele ja rannikualadele, eriti madalal paiknevatele rannikualadele ning Peaassamblee 1989. aasta 19.detsembri resolutsiooni nr 44/172 vastavatele sätetele,
tuginedes juba 1985. aastal Viinis sõlmitud osoonikihi kaitse konventsioonile ning 1987. aastal Montrealis sõlmitud osoonikihti lõhkuvate ainete alasele protokollile ja selle 1990. aasta 29. juuni parandustele ja täiendustele,
märkides 1990. a 7. novembril II ülemaailmsel kliima-alasel konverentsil vastu võetud valitsuste deklaratsiooni,
teadlikena väärtuslikust analüütilisest tööst, mida paljud riigid kliimamuutuste alal teevad ning nii Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni, ÜRO Keskkonnaprogrammi ja teiste ÜRO süsteemi organite ja organisatsioonide kui ka teiste rahvus- ja valitsustevaheliste organite tähtsast panusest teadusuuringute tulemuste vahetamisel ja uuringute koordineerimisel,
tunnistades, et kliimamuutuste mõistmiseks ja nende tõrjeks vajalikud sammud on keskkonnakaitse, ühiskonna ja majanduse seisukohalt kõige efektiivsemad siis, kui need rajanevad asjakohastel teadus-, tehnika- ja majanduskaalutlustel ning võtavad pidevalt arvesse uusi uurimistulemusi, tunnistades, et mitmesugune kliimamuutuste vastu suunatud tegevus võib olla majanduslikult õigustatud ning aidata kaasa ka teiste keskkonnaprobleemide lahendamisele, tunnistades ka vajadust, et arenenud riigid astuksid kohe paindlikke ja selgetel prioriteetidel põhinevaid esimesi samme globaalsel, riiklikul ja kokkuleppel ka piirkonna tasandil toimivate laiahaardeliste reageerimisstrateegiate suunas, mis võtaksid arvesse kõiki kasvuhoonegaase ja nende osatähtsust kasvuhooneefekti suurendamises,
tunnistades veel, et madalal paiknevad ja väikesed saareriigid, madalate rannikualadega riigid, sademetevaesed ja poolkuivad piirkonnad või alad, kus esineb üleujutusi, põuda ja kõrbestumist ning nõrkade mäestiku-ökosüsteemidega arenguriigid on kliimamuutuste ebasoodsate tagajärgede suhtes eriti tundlikud,
tunnistades kasvuhoonegaaside eraldumise vähendamiseks astutud sammudest tulenevaid erilisi raskusi neis maades, eriti arengumaades, mille majandus on eriti sõltuv fossiilse kütuse tootmisest, kasutamisest ja väljaveost,
kinnitades, et reageeringud kliimamuutustele peaksid olema kooskõlas ühiskonna ja majanduse arenguga, ühtlasi vältima majandusele ebasoodsa mõju avaldamist ja võtma täielikult arvesse arengumaade põhjendatud prioriteetseid vajadusi kindla majandusliku juurdekasvu saavutamise ning vaesusest jagu saamise järele,
tunnistades, et kõik maad, eriti arengumaad vajavad juurdepääsu ühiskonna ja majanduse arengu saavutamiseks vajalikele ressurssidele ja selle sihi poole liikumiseks peab nende energiatarbimine kasvama kooskõlas energeetika suurema efektiivsuse saavutamise ja kasvuhoonegaaside emissiooni piiramise võimalustega, sealhulgas uute tehnoloogiate rakendamisega majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikel tingimustel,
otsustanud kindlalt kaitsta kliimasüsteemi praeguse ja tulevaste põlvkondade jaoks, leppisid kokku järgmises:

Artikkel 1. Definitsioonid
Selles konventsioonis:
1. Kliimamuutuste ebasoodne mõju tähendab kliimamuutustest tulenevaid füüsilise keskkonna või elustiku muutusi, mis avaldavad märgatavat kahjulikku mõju looduslike või kultuurökosüsteemide koosseisule, taastumisvõimele või produktiivsusele, sotsiaal-majandus süsteemide toimimisele või inimese tervisele ja heaolule;
2. Kliimamuutus tähendab muutust Maakera kliimas, mille Maa atmosfääri koostise muutmise kaudu otseselt või kaudselt põhjustab inimtegevus ning mis ilmneb lisaks kliima looduslikule varieerumisele võrreldavatel ajaperioodidel;
3. Kliimasüsteem tähendab atmosfääri, hüdrosfääri, biosfääri ja geosfääri ning nende vastastikkuse mõju eri liikide summat;
4. Emissioon tähendab kasvuhoonegaaside ja/või nende lähteainete heidet atmosfääri teatud alal teatud ajaühiku jooksul;
5. Kasvuhoonegaasid tähendavad nii atmosfääri looduslikke kui inimtekkelisi gaasilisi koostisosi, mis neelavad ja kiirgavad infrapunast kiirgust;
6. Piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioon tähendab konkreetse regiooni suveräänsetest riikidest moodustatud organisatsiooni, mis on kompetentne seda konventsiooni või selle protokolle puudutavates küsimustes ja on kooskõlas oma siseprotseduuridega volitatud nõuetekohaselt alla kirjutama, ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma asjassepuutuvaid dokumente või nendega ühinema;
7. Reservuaar tähendab kliimasüsteemi komponenti või komponente, kus kasvuhoonegaas või selle lähteaine ladestub;
8. Neeldaja tähendab mis tahes protsessi, tegevust või mehhanismi, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;
9. Allikas tähendab mis tahes protsessi või tegevust, mille käigus eraldub atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet.

Artikkel 2. Eesmärk
Konventsiooni ja selle osaliste konverentsil potentsiaalselt vastu võetavate seadusaktide lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära inimese sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peaks saavutama ajavahemikus, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kliimamuutusega kohanemiseks, kindlustaks toiduainete tootmise ja võimaldaks majanduse arengu jätkumist säästlikul viisil.

Artikkel 3. Põhimõtted
Konventsiooni eesmärgi saavutamisel ja selle sätete elluviimisel juhinduvad osalised muu hulgas järgnevast:
1. Praeguse ja tulevaste inimpõlvede huvides peavad osalised võrdsetel alustel kaitsma kliimasüsteemi kooskõlas osaliste ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja võimalustega. Järelikult peavad arenenud riikidest osalised võtma enda peale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgede vältimises.
2. Täit tähelepanu tuleb pöörata kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes eriti tundlike osaliste erivajadustele ja oludele ning nendele osalistele, eriti arengumaadest osalistele, kellel selle konventsiooni kohaselt tuleks kanda ebaproportsionaalset või ebanormaalset koormat.
3. Osalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks. Tõsiste või pöördumatute kahjustuste ohu korral ei tohiks selliste abinõude rakendamist lõplike teaduslike seisukohtade puudumise ettekäändel edasi lükata, võttes ühtlasi arvesse, et kliimamuutuste suhtes rakendatavad abinõud peavad olema efektiivsed ja kindlustama madalaima võimaliku hinnaga globaalse kasu. Selle saavutamiseks tuleks abinõude rakendamisel arvesse võtta erinevaid sotsiaal- ja majandustingimusi. Abinõud peavad olema laiahaardelised, hõlmama kõiki kasvuhoonegaaside allikaid, neeldajaid ja reservuaare ning adaptsiooni ja kaasama kõiki majandusharusid. Huvitatud osalised võivad ühendada oma kliimamuutuste vastu suunatavad jõupingutused.
4. Osalistel on õigus ja kohustus edendada säästvat arengut. Meetmed kliimasüsteemi kaitsmiseks inimese põhjustatud muutuste eest peavad vastama iga osalise eritingimustele ja olema integreeritud riigi arenguprobleemidega, võttes arvesse, et kliimamuutuste vastaste meetmete rakendamiseks on oluline majanduslik areng.
5. Osalised peaksid tegema koostööd, et luua toetav ja avatud rahvusvaheline majandussüsteem, mis viib kõikide osaliste, eriti arengumaade säästvale majanduskasvule ja -arengule, võimaldades neil seega paremini läheneda kliimamuutustega seonduvatele probleemidele. Kliimamuutuste vastu suunatavad, kaasa arvatud ühepoolsed abinõud ei tohi rahvusvahelises kaubanduses muutuda omavolilise või õigustamatu diskrimineerimise või varjatud piirangute abinõuks.

Artikkel 4. Kohustused
1. Kõik osalised, võttes arvesse oma ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja oma eripäraseid riigi ja regiooni arengu prioriteete, eesmärke ning tingimusi:
a) vastavalt artiklile 12 koostavad, perioodiliselt ajakohastavad, avaldavad ja teevad kõigile konverentsi osalistele kättesaadavaks riiklikud inventuuriandmed kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni ja neeldumise kohta, kasutades selleks osaliste konverentsil paika pandud võrreldavaid metoodikaid,
b) regulaarselt formuleerivad, viivad täide, avaldavad ja ajakohastavad riikide ja võimaluse korral regiooni programme, kuhu on lülitatud kliimamuutuste leevendamise meetmed, püüdes vähendada kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelist emissiooni nende allikatest ja soodustada nende sidumist neeldajate poolt, samuti abinõud kliimamuutustega kohanemise kergendamiseks;
c) aitavad koostööd tehes kaasa kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni kontrollimise, vähendamise või vältimise tehnoloogiate, kogemuste ja protsesside arendamisele, rakendamisele ja levitamisele kõikides asjakohastes sektorites, kaasa arvatud energia, transport, tööstus, põllumajandus, metsandus ja jäätmekäitlus;
d) aitavad koostööd tehes kaasa kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaaride ja neeldajate säästvale majandamisele, kaitsele ja suurendamisele, kaasa arvatud nii biomass, metsad ja ookeanid kui teised maismaa, rannikualade ja mere ökosüsteemid;
e) teevad koostööd kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks valmistumise alal; töötavad välja ja arendavad edasi sobivaid ja terviklikke plaane rannikualade, veeressursside ja põllumajanduse korraldamiseks ning, eriti Aafrikas, nii põua ja kõrbestumise kui ka üleujutuste mõjustatud alade kaitse ja rehabilitatsiooni korraldamiseks;
f) võtavad kliimamuutuste kaalutlusi võimaluste piires arvesse oma sotsiaal-, majandus- ja keskkonnapoliitikas ning vastavas tegevuses, kasutades neile sobivaid meetodeid nagu näiteks riiklikult formuleeritud ja kindlaks määratud mõjuliikide hindamist eesmärgiga viia miinimumini ebasoodus mõju majandusele, rahva tervisele ja keskkonna kvaliteedile ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks kasutusele võetud projektidele ja meetmetele;
g) edendavad koostööd tehes teadus-, tehnoloogia-, tehnika-, sotsiaal- ja majandusalaseid ning teisi uurimistöid, süstemaatilisi vaatlusi ja andmebaaside arendamist, mis on seotud kliimasüsteemiga ja on määratud parandama arusaamist kliimamuutuste põhjustest, mõjust, ulatusest ja kiirusest ning mitmesuguste reageerimisstrateegiate majandus- ja sotsiaaltagajärgedest ning vähendama või kõrvaldama kliimamuutuste-alast ebaselgust;
h) edendavad koostööd tehes küllaldast, avalikku ja kiiret teadus-, tehnoloogia-, tehnika-, sotsiaal- ja majandusalase või õigusalase info vahetust kliimasüsteemi, kliimamuutuste ning ka mitmesuguste reageerimisstrateegiate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede alal;
i) edendavad koostööd tehes kliimamuutuste-alast haridustööd, inimeste väljaõpet ja avalikku informeeritust ning ergutavad kõige laialdasemat, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide osavõttu sellest protsessist;
j) annavad osaliste konverentsile informatsiooni kohustuste täitmisest kooskõlas artikliga 12.
2. Arenenud riikide osalised ja teised lisas 1 nimetatud osalised võtavad endale alljärgnevad erikohustused:
a) iga osaline võtab vastu oma riigi tegevussuunad ja rakendab neile vastavaid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni piiramise ning neeldajate ja reservuaaride kaitsmise ja tugevdamise teel. Nende tegevussuundade ja meetmetega demonstreerivad arenenud riigid oma eestvedaja rolli inimtekkelise emissiooni pikema-tähtajalises piiramises kooskõlas konventsiooni eesmärkidega. Oluline panus sellesse oleks süsihappegaasi ja teiste Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni viimine varasemale tasemele käesoleva kümnendi lõpuks, võttes seejuures arvesse erinevusi osaliste lähtepunktides ja lähenemisviisides, majandusstruktuurides ja ressursibaasides; vajadust säilitada tugev ja säästlik majanduskasv, käepärased tehnoloogiad ja teised eritingimused; aga samuti vajadust iga osalise õiglase ja kohase panuse järele ülemaailmsetesse sellesihilistesse jõupingutustesse. Kõnealused osalised võivad neid tegevussuundi ja meetmeid ellu viia koos teiste osalistega ning abistada teisi osalisi nende panuse andmises konventsiooni, eriti aga selle punkti eesmärgi saavutamisse.
b) selleks, et nimetatud eesmärgil edu saavutada, annab iga osaline kuue kuu jooksul konventsiooni jõustumisest alates ja seejärel perioodiliselt ning kooskõlas artikliga 12 üksikasjalikku informatsiooni punktis a nimetatud tegevussuundade ja meetmete kohta, samuti Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside kavandatava inimtekkelise emissiooni ja neeldumise kohta punktis a viidatud perioodil. Seejuures on osaliste eesmärgiks viia oma süsihappegaasi ja teiste Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissioon kas eraldi või ühiselt tagasi 1990. aasta tasemele. Osaliste konverents vaatab selle informatsiooni läbi oma esimesel istungil ning seejärel perioodiliselt kooskõlas artikliga 7;
c) kasvuhoonegaaside emissiooni ja neeldumise väljaarvutamisel vastavalt punktile b tuleb kasutada kõige paremaid kättesaadavaid teadmisi, sealhulgas teadmisi neeldajate efektiivse mahutavuse kohta ja kasvuhoonegaaside mõju kohta kliimamuutustele. Nende arvutuste metoodikad arutab läbi ja lepib nende suhtes kokku osaliste konverents oma esimesel istungil ja edaspidi vaatab neid regulaarselt uuesti läbi;
d) osaliste konverents vaatab oma esimesel istungil läbi punktide a ja b adekvaatsuse. Sellistel läbivaatamistel kasutatakse parimat kättesaadavat teadusinformatsiooni ning hinnanguid kliimamuutuste ja nende mõju kohta, samuti asjakohast tehnika-, sotsiaal- ja majandusinfot. Selle läbivaatamise alusel võtab osaliste konverents vajalikke meetmeid, mis võivad hõlmata punktides a ja b nimetatud kohustustesse paranduste sisseviimist. Oma esimesel istungil võtab osaliste konverents vastu otsused punktis a märgitud ühistegevuse kriteeriumide kohta. Teistkordne punktide a ja b läbivaatamine peab toimuma hiljemalt 31. detsembril 1998. a ja seejärel toimuma regulaarselt osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud vaheaegade järel, kuni konventsiooni eesmärk on saavutatud;
e) iga osaline peab:
1) nõuetekohaselt koordineerima teiste kõnealuste osalistega konventsiooni eesmärgi saavutamiseks välja töötatud majanduslikke ja administratiivseid dokumente;
2) määrama kindlaks ja perioodiliselt läbi vaatama oma tegevussuunad ja menetlusviisid, mis soodustavad Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni tavapärasest kõrgema tasemeni viivat tegevust;
f) osaliste konverents vaatab hiljemalt 31. detsembriks 1998 läbi olemasoleva info, et vajadusel ja asjassepuutuva osalise heakskiidul võtta vastu otsused lisade 1 ja 2 nimekirjadesse tehtavate paranduste suhtes;
g) iga osaline, keda ei ole lülitatud lisasse 1, võib oma ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendis või ükskõik millal edaspidi teatada depositaarile, et ta kavatseb ennast siduda ülalesitatud punktidega a ja b. Mis tahes sellisest teatest annab depositaar teada teistele allakirjutanutele ja osalistele.
3. Arenenud maadest osalised ja teised lisas 2 nimetatud osalised kindlustavad uued ja täiendavad finantsressursid katmaks kõiki arengumaadest osaliste kanda olevaid kokkulepitud kulutusi artikli 12 lõikes 1 esitatud kohustuste täitmisel. Nad kindlustavad ka sellised finantsressursid, kaasa arvatud tehnoloogia edasitoimetamisega seotud ressursid, mida arengumaadest osalised vajavad kõigi käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud abinõude elluviimisel tekkivate lisakulutuste katmiseks ja mille suhtes on omavahel kokku leppinud arengumaast osaline ja artiklis 11 märgitud rahvusvaheline organ või organid kooskõlas nimetatud artikliga. Nende kohustuste täitmisel võetakse arvesse ressursside liikumise adekvaatsuse ja ennustatavuse vajadust ning maksukoormuse sobiva jaotumise tähtsust arenenud maadest osaliste vahel.
4. Arenenud maadest osalised ja teised lisas 2 nimetatud osalised aitavad kliimamuutuste ebasoodsatele mõjudele eriti vastuvõtlikke arengumaadest osalisi ka nende ebasoodsate mõjudega kohanemiseks vajalike kulutuste katmisel.
5. Arenenud maadest osalised ja teised lisas 2 nimetatud osalised rakendavad kõiki teostatavaid meetmeid, et soodustada, kergendada ja finantseerida keskkonna seisukohalt usaldatavate tehnoloogiate ja teadmiste kättesaadavust ja edasiandmist teistele, eriti arengumaadest osalistele, et võimaldada neil konventsiooni sätteid ellu viia. Selles protsessis toetavad arenenud maadest osalised arengumaadest osaliste sisemiste võimsuste suurendamist ja tehnoloogiate arendamist. Teised osalised ja organisatsioonid, kelle olukord seda võimaldab, võivad samuti hõlbustada selliste tehnoloogiate edasiandmist.
6. Lisas 1 märgitud osalistele, kes on üleminekul turumajandusele, lubab osaliste konverents lõikes 2 esitatud kohustuste täitmisel mõningast paindlikkust, et tõsta nende osaliste kliimamuutuste vastu tegutsemise võimet, sealhulgas suutlikkust vähendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelist emissiooni.
7. Arengumaadest osaliste konventsioonijärgsete kohustuste täitmise efektiivsus oleneb sellest, kui efektiivselt täidavad arenenud maadest osalised oma konventsioonijärgseid finantsressursside ja tehnoloogia edasiandmisega seotud kohustusi, võttes täielikult arvesse, et arengumaadesst osaliste esmased ja eriti kaalukad prioriteedid on majanduse ja ühiskonna areng ning vaesuse väljajuurimine.
8. Käesolevas artiklis nimetatud kohustuste täitmisel pööravad osalised täit tähelepanu konventsioonist tulenevale tegevusele, sealhulgas finantseerimisele, kindlustamisele ja tehnoloogia edasiandmisega seotud tegevusele, mis on vajalik kliimamuutuste ebasoodsatest mõjudest ja/või nende vastaste abinõude rakendamisest tulenevate erivajaduste ja probleemidega toimetulekuks arengumaadest osalistes, eriti:
a) väikestes saareriikides;
b) madalate rannikualadega riikides;
c) riikides, kus leidub sademetevaeseid ja poolkuivi maa-alasid, metsaga kaetud alasid ja hävimisele kalduvate
metsadega alasid;
d) riikides, kus on loodusõnnetustele alteid piirkondi;
e) riikides, kus on põuale ja kõrbestumisele alteid piirkondi;
f) riikides, kus on linnade poolt tugevasti saastatud atmosfääriga piirkondi;
g) riikides, kus on tundlike ökosüsteemidega alasid, sealhulgas mägialasid;
h) riikides, kelle majandus sõltub suurel määral fossiilse kütuse ja sellega seotud energiamahukate toodete tootmisest, töötlemisest ja ekspordist ja/või tarbimisest saadud sissetulekutest;
i) mandrisisestele riikidele ja transiitmaadele. Seda lõiget võib osaliste konverents edaspidi vajaduse korral täiendada.
9. Finantseerimisega ja tehnoloogia edasiandmisega seotud tegevuses arvestavad osalised täielikult kõige vähem arenenud maade eritingimuste ja -vajadustega.
10. Kooskõlas artikliga 10 võtavad osalised konventsiooni kohustuste täitmisel arvesse olukorda, mis valitseb sellistes osalistes, eriti arengumaades, kus majandus on tundlik kliimamuutuste vastaste abinõude elluviimise ebasoodsate mõjude suhtes. Eriti puudutab see neid osalisi, kelle majandus sõltub suurel määral kaevandatava kütuse ja sellega seotud energiamahukate toodete tootmisest, töötlemisest ja ekspordist ja/või tarbimisest saadavast sissetulekust ja/või selliste fossiilkütuste kasutamisest, millelt alternatiivsetele kütustele üleminekuga on sellistel osalistel tõsiseid raskusi.

Artikkel 5. Uuringud ja süstemaatilised vaatlused
Täites artikli 4 lõike 1 punktist g tulenevaid kohustusi, osalised:
a) toetavad ja arendavad vastavalt vajadusele edasi riikide- ja valitsustevahelisi programme ja organisatsioonide võrgustikke, mille eesmärgiks on määratleda, läbi viia, hinnata ja finantseerida uuringuid, andmete kogumist ja süstemaatilisi vaatlusi, võttes arvesse vajadust viia miinimumini jõupingutuste dubleerimine;
b) toetavad riikide- ja valitsustevahelisi jõupingutusi süstemaatiliste vaatluste ning riiklike teadus- ja tehnikauuringute mahu ja taseme tõstmisel, eriti arengumaades, ja riikliku jurisdiktsiooni välistelt aladelt saadud andmete ja nende analüüsimistulemuste kättesaadavuse ning vahetamise soodustamisel;
c) võtavad arvesse arengumaade erivajadusi ja -probleeme ning teevad koostööd, et parandada nende sisemisi võimsusi ja võimalusi osaleda punktides a ja b märgitud jõupingutustes.

Artikkel 6. Haridus, personali ettevalmistus ja üldsuse teadlikkus
Täites artikli 4 lõike 1 punktist i tulenevaid kohustusi, osalised:
a) toetavad ja kergendavad vastavalt vajadusele riigi, subregiooni või regiooni tasandil ning kooskõlas riigisiseste seaduste ja normidega ja oma vastavate võimaluste piires:
1) kliimamuutusi ja nende mõju käsitlevate haridus- ja üldsuse teadlikkust tõstvate programmide väljatöötamist ja elluviimist;
2) üldsuse juurdepääsu kliimamuutuste ja nende mõjude alasele informatsioonile;
3) üldsuse osavõttu kliimamuutuste ja nende mõjude vastasest tegevusest ning adekvaatsete reageeringute väljatöötamisest;
4) teadus-, tehnika- ja juhtivkaadri väljaõpet;

b) aitavad rahvusvahelist koostööd tehes ja vajaduse korral olemasolevaid organeid kasutades kaasa:
1) kliimamuutusi ja nende mõjusid käsitlevate haridus- ja üldsuse teadlikkust tõstvate materjalide väljatöötamisele ja vahetamisele;
2) haridus- ja väljaõppeprogrammide väljatöötamisele ja ellurakendamisele, kaasa arvatud riiklike institutsioonide tugevdamine ja kaadrivahetus või komandeerimine sellealaste ekspertide väljaõpetamiseks, eriti arengumaade jaoks.

Artikkel 7. Osaliste konverents
1. Raamkonventsiooniga moodustatakse osaliste konverents.
2. Osaliste konverents kui käesoleva konventsiooni kõrgeim organ jälgib regulaarselt konventsiooni ja iga sellega seotud juriidilise dokumendi täitmist, mille osaliste konverents võib vastu võtta, ja teeb oma volituste piires konventsiooni edukale elluviimisele kaasaaitamiseks vajalikke otsuseid. Sel eesmärgil osaliste konverents:
a) vaatab perioodiliselt läbi osaliste konventsioonijärgsed kohustused ja institutsioonilise korralduse, pidades silmas konventsiooni eesmärki, selle elluviimisel saadud kogemusi ning teadus- ja tehnikaalaste teadmiste arengut;
b) edendab ja soodustab kliimamuutuste ja nende mõjude vältimiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete alase informatsiooni vahetust, võttes arvesse osaliste erinevaid olukordi, vastutust ja võimalusi ning nende vastavaid konventsioonijärgseid kohustusi;
c) kahe või enama osalise palvel kergendab nende poolt kliimamuutustele ja nende mõjudele reageerimiseks rakendatavate abinõude koordineerimist, võttes arvesse osaliste erinevaid olukordi, vastutust ja võimalusi ja nende vastavaid konventsioonijärgseid kohustusi;
d) kooskõlas konventsiooni eesmärgi ja tingimustega, edendab ja juhib osaliste konverentsi poolt kokku lepitavate võrreldavate metoodikate väljatöötamist ja regulaarset täiustamist, mis on muuhulgas vajalik kasvuhoonegaaside emissiooni ja neeldumise inventeerimise ettevalmistamiseks ning gaaside emissiooni piiramise ja neeldumise suurendamise abinõude efektiivsuse hindamiseks;
e) hindab konventsiooni sätete kohaselt ja kogu esitatud informatsiooni alusel konventsiooni tingimuste täitmist osaliste poolt, konventsiooni kohaselt rakendatavate abinõude kogumõju, eriti ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset efekti ning nende ühismõju, aga ka konventsiooni täitmisel saavutatud edu ulatust;
f) vaatab läbi ja võtab vastu regulaarseid ettekandeid konventsiooni täitmise kohta ja kindlustab nende avaldamise;
g) annab soovitusi igasugustes konventsiooni täitmist puudutavates küsimustes;
h) püüab mobiliseerida finantsressursse vastavalt artikli 4 lõigetele 3, 4 ja 5 ja artiklile 11;
i) moodustab sellised allorganid, mida peetakse konventsiooni täitmiseks vajalikuks;
j) vaatab läbi allorganite esitatud ettekanded ja kindlustab allorganite juhendamise;
k) kooskõlastab ja võtab konsensuse põhimõttel vastu protseduuri ja finantsreeglid enda ja mis tahes allorgani jaoks;
l) vajaduse korral otsib ja kasutab kompetentsete rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste ja valitsusväliste organite kaastööd ja teenuseid ning nende poolt antud informatsiooni;
m) rakendab konventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid ja ka kõiki teisi talle konventsiooniga omistatud funktsioone.
3. Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil vastu oma protseduurireeglid ja ka konventsiooni poolt moodustatud allorganite protseduurireeglid, mis sisaldavad otsuste vastuvõtmise protseduure sellistes küsimustes, mida ei kajasta konventsiooniga määratud otsuste vastuvõtmise protseduurid. Sellised protseduurid võivad sisaldada täpsustusi eriotsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse suhtes.
4. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku artiklis 21 märgitud ajutine sekretariaat ja see toimub mitte hiljem kui üks aasta pärast konventsiooni jõustumist. Pärast seda peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid igal aastal, kui osaliste konverents ei otsusta teisiti.
5. Osaliste konverentsi erakorralised istungid toimuvad konverentsi poolt vajalikuks peetaval ajal või mis tahes osalise kirjalikul palvel tingimusel, et kuue kuu jooksul pärast palve edastamist teistele osalistele toetab seda vähemalt kolmandik osalistest.
6. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle eriorganid ja Rahvusvaheline Aatomienergia Komitee, samuti nimetatud organisatsioonide kõik liikmesriigid või vaatlejariigid, kes ei ole konventsiooni osalised, võivad osaleda osaliste konverentsi istungitel vaatlejatena. Mis tahes riigi- või riikidevaheline, valitsuse või valitsusväline organ või komitee, mis on konventsioonis käsitletavais küsimustes kompetentne ja on teatanud sekretariaadile oma soovist osaleda konverentsil vaatlejana, saab selleks loa, kui seda toetab vähemalt kaks kolmandikku kohalolevatest osalistest. Vaatlejate juurdepääs ja osavõtt allub osaliste konverentsi poolt vastuvõetud protseduurireeglitele.

Artikkel 8. Sekretariaat
1. Raamkonventsiooniga moodustatakse sekretariaat.
2. Sekretariaadi funktsioonid on:
a) teha ettevalmistusi osaliste konverentsi ja konventsiooniga moodustatud allorganite istungiteks ja tagada nende nõuetekohane teenindamine;
b) koguda kokku ja edastada talle esitatud ettekanded;
c) osaliste palvel hõlbustada nende, eelkõige arengumaade abistamist konventsiooni sätete kohaselt nõutava informatsiooni kogumisel ja edastamisel;
d) valmistada ette ettekanded oma tegevuse kohta ja esitada need osaliste konverentsile;
e) kindlustada vajalik koordinatsioon teiste asjaosaliste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega;
f) osaliste konverentsi üldjuhendamisel astuda administratiiv- ja lepingusuhetesse, mis võivad olla vajalikud tema funktsioonide edukaks täitmiseks;
g) täita teisi konventsioonis ja selle mis tahes protokollis määratletud sekretariaadi funktsioone ning funktsioone, mille määrab kindlaks osaliste konverents.
3. Osaliste konverents määrab oma esimesel istungil püsiva sekretariaadi ja korraldab selle funktsioneerimise.

Artikkel 9. Teadus- ja tehnoloogiaküsimustes nõuandev allorgan
1. Raamkonventsiooniga moodustatakse teadus- ja tehnoloogiaküsimustes nõuandev allorgan, et tagada osaliste konverentsile ja vajadusel selle allorganitele õigeaegne informatsioon ja nõuanded konventsiooniga seotud teadus- ja tehnoloogiaküsimustes. See organ on multidistsiplinaarne ja selles võivad osaleda kõik osalised. Ta hõlmab ka vastaval alal kompetentseid valitsuste esindajaid. Oma töö kõikidest aspektidest annab organ regulaarselt aru osaliste konverentsile.
2. Osaliste konverentsi juhtimisel ja olemasolevatele rahvusvahelistele organitele toetudes see organ:
a) hindab kliimamuutuste ja nende mõjude alase teadusinformatsiooni seisukorda;
b) valmistab ette konventsiooni täitmiseks võetud meetmete mõju teaduslikku hindamist;
c) leiab uusi, efektiivseid ja kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid ja oskusi ning annab nõu selliste tehnoloogiate arengule ja/või edasiandmisele kaasa aitamise teede ja vahendite alal;
d) annab nõu kliimamuutustega seotud arengu ja uuringute alase riikidevahelise koostöö ja teadusprogrammide alal ning arengumaade seesmise potentsiaali suurendamise teede ja vahendite alal;
e) annab vastused teadus-, tehnoloogia- ja metodoloogia-alastele küsimustele, mida osaliste konverents ja selle allorganid võivad esitada.
3. Selle organi funktsioone ja volituste tingimusi võib edaspidi täiendada osaliste konverents.

Artikkel 10. Täidesaatev allorgan
1. Raamkonventsiooniga moodustatakse täidesaatev allorgan, mille ülesandeks on aidata osaliste konverentsil hinnata ja üle vaadata konventsiooni efektiivset ellurakendamist. See organ on avatud osavõtuks kõikidele osalistele ja hõlmab ka kliimamuutuste alal kompetentseid valitsuste esindajaid. Organ annab oma töö kõigist aspektidest regulaarselt aru osaliste konverentsile.
2. Osaliste konverentsi juhendamisel see organ:
a) vaatab läbi artikli 12 lõike 1 kohaselt edastatud informatsiooni, et hinnata osaliste võetud meetmete üldist koguefekti uusimate kliimamuutusi puudutavate teadushinnangute valguses;
b) vaatab läbi artikli 12 lõike 2 kohaselt edastatud informatsiooni, et abistada osaliste konverentsi artikli 4 lõikes 2 nõutud ülevaadete tegemisel;
c) abistab vajadusel osaliste konverentsi otsuste ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Artikkel 11. Finantsmehhanism
1. Raamkonventsiooniga määratakse mehhanism, mis korraldab finantsressursid annetus- või kontsessioonipõhimõtte alusel, kaasa arvatud tehnoloogia edasiandmine. See funktsioneerib osaliste konverentsi juhtimisel ja on talle aruandekohustuslik. Osaliste konverents otsustab ka selle konventsioonijärgsed tegevussuunad, programmilised prioriteedid ja valikukriteeriumid. Mehhanismi juhtimine usaldatakse ühele või enamale eksisteerivale riikidevahelisele organile.
2. Kõik osalised on õiglaselt ja tasakaalustatult esindatud finantsmehhanismi avatud juhtimissüsteemis.
3. Osaliste konverents ja organ või organid, kellele on usaldatud finantsmehhanismi juhtimine, lepivad kokku ülal esitatud lõigete täitmiseks vajalike korralduste suhtes, mis hõlmavad järgmist:
a) mooduseid, kuidas tagada kliimamuutustega seotud finantseeritud projektide vastavus osaliste konverentsi poolt kehtestatud tegevussuundadele, programmilistele prioriteetidele ja valikukriteeriumidele;
b) mooduseid teatud kindla finantseerimisotsuse läbivaatamiseks nende tegevussuundade, programmiliste prioriteetide ja valikukriteeriumide valguses;
c) organi või organite poolt osaliste konverentsile regulaarsete ettekannete esitamist finantseerimisoperatsioonide kohta kooskõlas ülalpool lõikes 1 püstitatud aruandluse nõudega;
d) selle konventsiooni elluviimiseks vajalike ja kasutada olevate finantsvahendite piiritlemist prognoositaval ja identifitseeritaval viisil ning tingimuste piiritlemist, mille alusel neid vahendeid regulaarselt üle vaadatakse.
4. Osaliste konverents teeb oma esimesel istungil korraldusi ülal esitatud lõigete elluviimiseks, vaadates läbi ja võttes arvesse artikli 2 lõikes 3 esitatud esialgseid korraldusi ning otsustab, kas jätta need esialgsed korraldused alles või mitte. Nelja aasta pärast vaatab osaliste konverents finantsmehhanismi uuesti läbi ja võtab vajalikud meetmed.
5. Arenenud maadest osalised võivad anda ja arengumaadest osalised kasutada konventsiooni elluviimisega seotud finantsressursse kahepoolsete, piirkondlike ja teiste mitmepoolsete kanalite kaudu.

Artikkel 12. Elluviimise alase info edastamine
1. Kooskõlas artikli 4 lõikega 1 peab iga osaline esitama osaliste konverentsile sekretariaadi kaudu järgmise informatsiooni:
a) ülevaate riigis toimuva kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni ja oma võimaluste piires neeldajate poolt sidumise kohta, kasutades osaliste konverentsi poolt esitatud ja kooskõlastatud võrreldavaid metoodikaid;
b) üldülevaate konkreetse osalise kavandatud või ettevõetud sammudest konventsiooni elluviimiseks;
c) igasuguse muu info, mille osaline leiab olevat seotud konventsiooni eesmärgi saavutamisega ja esitamiseks sobiva, sealhulgas võimaluse korral globaalse emissiooni trendi arvestusega seotud materjalid.
2. Iga arenenud maast osaline ja iga lisas 1 nimetatud osaline lülitab oma esitatavasse infosse järgmised elemendid:
a) üksikasjaliku kirjelduse tema poolt vastu võetud tegevussuundadest ja abinõudest artikli 4 lõike 2 punktide a ja b järgsete kohustuste täitmisel ja
b) hinnangu sama lõike punktis a nimetatud tegevussuundade ja abinõude mõju kohta kasvuhoonegaaside inimettelisele emissioonile ja sidumisele neeldajate poolt artikli 4 lõike 2 punktis a märgitud perioodil.
3. Lisaks sellele esitab iga arenenud maast osaline ja iga muu lisas 2 nimetatud osaline üksikasjad nende abinõude kohta, mis on ette võetud kooskõlas artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 5.
4. Arengumaadest osalised võivad soovi korral teha ettepanekuid projektide finantseerimiseks, lülitades neisse andmed projektide elluviimiseks vajalike eritehnoloogiate, materjalide, sisseseade, tehnika või praktiliste oskuste kohta, võimaluse korral koos lisakulutuste eelarve ja hinnanguga kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemise ja neeldumise suurenemise ning sellest tulenevate tulude kohta.
5. Iga arenenud maast osaline ja iga muu lisas 1 märgitud osaline esitab oma esialgse informatsiooni kuue kuu jooksul alates konventsiooni jõustumisest selle osalise suhtes. Ülejäänud osalised esitavad oma esialgse informatsiooni kolme aasta jooksul alates konventsiooni jõustumisest selle osalise suhtes või peale finantsvahendite kättesaamist kooskõlas artikli 4 lõikega 3. Kõige vähem arenenud maadest osalised võivad esitada oma esialgse informatsiooni oma äranägemisel. Kõikide osaliste järgneva informatsiooni esitamise sageduse määrab osaliste konverents, võttes arvesse selles lõikes esitatud diferentseeritud ajakava.
6. Osaliste poolt selle artikli kohaselt esitatud info annab sekretariaat võimalikult kiiresti edasi osaliste konverentsile või mis tahes asjaosalisele abiorganile. Vajaduse korral võib osaliste konverents info esitamise protseduuri uuesti läbi arutada.
7. Alates esimesest istungist korraldab osaliste konverents arengumaadest osaliste palvel nende kindlustatuse tehnilise ja rahalise toetusega käesolevas artiklis ette nähtud informatsiooni kogumisel ja edastamisel ning esitatavate projektidega ja artikli 4 järgsete reageerimisabinõudega seotud tehniliste ja rahaliste vajaduste kindlaks määramisel. Sellist abi võivad vajadusel osutada ka teised osalised, kompetentsed rahvusvahelised organisatsioonid ja sekretariaat.
8. Igasugune osaliste grupp võib osaliste konverentsil vastu võetud juhendit järgides ja osaliste konverentsile eelnevalt ette teatades esitada ühise informatsiooni oma käesoleva artikli järgsete kohustuste täitmise kohta eeldusel, et see sisaldab infot iga osalise individuaalsete konventsioonijärgsete kohustuste täitmise kohta.
9. Informatsiooni, mille osaline on vastavalt osaliste konverentsi poolt kehtestatavatele kriteeriumidele nimetanud konfidentsiaalseks, liidab sekretariaat saabunud informatsiooni koguhulgaga, et kaitsta selle konfidentsiaalsust enne, kui see saab kättesaadavaks mis tahes informatsiooni edastavale ja läbivaatavale organile.
10. Järgides lõikes 9 sätestatut ja kahjustamata ühegi osalise võimalusi oma teateid millal tahes avalikustada, teeb sekretariaat selles artiklis nõutava osaliste informatsiooni avalikult kättesaadavaks siis, kui see esitatakse osaliste konverentsile.

Artikkel 13. Elluviimisega seotud küsimuste lahendamine
Osaliste konverents kaalub oma esimesel istungil mitmepoolse konsultatiivprotsessi loomist, mis oleks osaliste palvel nende käsutuses, lahendamaks konventsiooni elluviimisega
seotud küsimusi.

Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
1. Kahe või enama osalise vahel konventsiooni tõlgendamist või rakendamist puudutavate vaidluste tekkimisel püüavad asjaosalised lahendada vaidluse läbirääkimiste teel või mis tahes muul rahulikul viisil nende äranägemist mööda.
2. Konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või ükskõik millal pärast seda võib osaline, kes ei ole piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioon, esitada depositaarile kirjaliku teate selle kohta, et ta tunnustab konventsiooni tõlgendamise või rakendamisega seotud mis tahes vaidluse korral kohustuslikuna fakti enese tõttu ja ilma erikokkuleppeta ning mis tahes osalise korral, kes võtab endale sama kohustuse:
a) vaidluse esitamist Rahvusvahelisele Kohtule ja/või
b) arbitraažile üle andmist osaliste konverentsi poolt vastuvõetavate protseduurireeglite järgi, mis võetakse vastu esimesel teostataval võimalusel ja esitatakse arbitraaži käsitlevas lisas.
Piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioon võib esitada samasuguse toimega avalduse arbitraaži kooskõlas ülalpool punktis b esitatud protseduurireeglitega.
3. Lõike 2 järgi esitatud avaldus jääb jõusse, kuni see oma tähtaja möödumisel kehtivuse kaotab, või kolme kuu möödumiseni selle tagasivõtmise kohta kirjaliku teate deponeerimisest depositaari juures.
4. Uus avaldus, avalduse tagasivõtmine või selle tähtaja möödumine ei mõjuta Rahvusvahelises Kohtus või arbitraažis juba arutlusel olevaid protsesse, kui vaidluse osalised ei lepi kokku teisiti.
5. Kui kaheteistkümne kuu möödumisel ajast, mil üks osaline teatas teisele nendevahelisest vaidlusküsimusest, ei ole asjaosalised olnud võimelised oma vaidlust lahendama lõikes 1 esitatud viisil, esitatakse vaidlus lõike 2 toimimise korral ükskõik kumma poole palvel lepituse leidmiseks vastavale komisjonile.
6. Lepituskomisjon moodustatakse ühe vaidluspoole palvel. Komisjon koosneb iga osalise poolt võrdsel arvul esitatud liikmetest ja esimehest, kelle valivad eri osaliste esitatud liikmed ühiselt. Komisjon esitab soovitusliku iseloomuga otsuse, mida osalised heas usus arutavad.
7. Lepitamisega seotud täiendavad protseduurireeglid võtab vastu osaliste konverents niipea, kui see on teostatav ja esitatakse lepitamist käsitlevas lisas.
8. Käesoleva artikli tingimused kehtivad iga juriidilise dokumendi suhtes, mille osaliste konverents võib vastu võtta, kui see dokument ei määra teisiti.

Artikkel 15. Konventsiooni parandused
1. Iga osaline võib teha konventsiooni parandusettepanekuid.
2. Konventsiooni parandused võetakse vastu osaliste konverentsi korralisel istungil. Iga esitatud paranduse teksti teeb sekretariaat osalistele teatavaks vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see vastuvõtmiseks esitatakse. Sekretariaat teatab esitatud parandustest ka konventsioonile allakirjutanutele ja informatsiooniks depositaarile.
3. Osalised teevad kõik, et saavutada esitatud paranduste osas kokkulepe konsensuse põhimõttel. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele pole jõutud, võetakse parandused viimase abinõuna vastu koosolekul kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud parandustest teatab sekretariaat depositaarile, kes saadab need vastu võtmiseks laiali kõigile osalistele.
4. Paranduste vastuvõtmise dokumendid hoiustatakse depositaari juures. Vastavalt lõikele 3 jõustub vastuvõetud parandus selle vastu võtnud osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud selle vastuvõtmise dokumendi vähemalt kolmelt neljandikult konventsiooni osalistelt.
5. Kõigi ülejäänud osaliste suhtes jõustub parandus üheksakümnendal päeval alates sellest, kui see osaline deponeerib kõnesoleva paranduse vastuvõtmise dokumendi depositaari juures.
6. Selle artikli jaoks tähendab "kohalolevad ja hääletavad osalised" osalisi, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Artikkel 16. Konventsiooni lisade vastuvõtmine ja paranduste sisseviimine
1. Lisad on konventsiooni lahutamatud koostisosad ja kui ei ole eraldi määratud teisiti, tähendab viide konventsioonile ühtlasi ka viidet igale selle lisale. Kahjustamata artikli 14 lõike 2 punkti b ja lõike 7 tingimusi, piirduvad sellised lisad nimekirjade, vormide või igasuguse muu kirjeldava iseloomuga teadusalase, tehnilise, protseduuri- ja administratiiv-materjaliga.
2. Konventsiooni lisad esitatakse ja võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud protseduuriga.
3. Lõike 2 kohaselt vastu võetud lisa jõustub kõikide konventsiooni osaliste suhtes kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar teatas neile lisa vastuvõtmisest. Lisa ei jõustu nende osaliste suhtes, kes on nimetatud perioodi jooksul esitanud depositaarile kirjaliku teate lisa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lisa vastuvõtmisest keeldumise tagasi võtnud osaliste suhtes jõustub lisa üheksakümnendal päeval pärast sellesisulise teate laekumist depositaarile.
4. Konventsiooni lisadesse paranduste esitamine, vastuvõtmine ja jõustumine allub samale protseduurile kui konventsiooni lisade esitamine, vastuvõtmine ja jõustumine kooskõlas lõigetega 2 ja 3.
5. Kui lisa või lisa paranduse vastuvõtmine on seotud konventsiooni parandusega, siis ei jõustu lisa või lisa parandus enne, kui jõustub konventsiooni parandus.

Artikkel 17. Protokollid
1. Osaliste konverents võib igal oma korralisel istungil vastu võtta konventsiooni protokollid.
2. Esitatud protokolli teksti teatab sekretariaat osalistele vähemalt kuus kuud enne istungit.
3. Mis tahes protokoll määrab ühtlasi kindlaks oma jõustumise tingimused.
4. Protokolli osalisteks võivad olla ainult konventsiooni osalised.
5. Protokolli puudutavaid otsuseid võtavad vastu ainult asjaomase protokolli osalised.

Artikkel 18. Hääleõigus
1. Igal konventsiooni osalisel on üks hääl, välja arvatud allpool, lõikes 2 nimetatud juhtudel.
2. Piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioonidel on õigus kasutada nende kompetentsi kuuluvates küsimustes hääletamisel sellist arvu hääli, kui mitu tema liikmesriiki on konventsiooni osalised. Selline organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab ükskõik milline selle liikmesriik, ja vastupidi.

Artikkel 19. Depositaar
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on konventsiooni ja vastavalt artiklile 17 vastuvõetud protokollide depositaariks.

Artikkel 20. Allakirjutamine
Konventsioon on avatud allakirjutamiseks ÜRO või mis tahes ÜRO eriorgani liikmesriikidele, Rahvusvahelise Kohtu Statuudi osalistele või piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioonidele Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengu konverentsil ja pärast seda ÜRO Peakorteris New Yorgis 20. juunist 1992. a. kuni 19. juunini 1993. a.

Artikkel 21. Ajutine korraldus
1. Artiklis 8 märgitud sekretariaadi funktsioone täidab kuni osaliste konverentsi esimese istungi lõppemiseni ajutiselt ÜRO Peaassamblee 1990. aasta 21. detsembri otsusega nr. 45/212 moodustatud sekretariaat.
2. Lõikes 1 märgitud ajutise sekretariaadi juhataja teeb tihedat koostööd valitsustevahelise kliimamuutuste grupiga kindlustamaks, et grupp saab reageerida, kui on vaja objektiivset teadus- ja tehnikaalast nõuannet. Konsulteerida võib ka teiste asjaomaste teadusorganitega.
3. ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni ja Arengu Panga poolt moodustatud Ülemaailmne Keskkonnafond on riikidevaheliseks organiks, kellele usaldatakse artiklis 11 märgitud ajutise iseloomuga finantsmehhanismi juhtimine. Sellega seoses tuleb Ülemaailmne Keskkonnafond vastavalt vajadusele ümber korraldada ja selle liikmeskond muuta universaalseks, et oleks võimalik täita artikli 11 nõudeid.

Artikkel 22. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiit või ühinemine
1. Konventsiooni ratifitseerivad, võtavad vastu, kiidavad heaks või sellega ühinevad riigid või piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioonid. See on avatud ühinemiseks päev pärast konventsioonile allakirjutamise lõpetamist. Ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiidu või ühinemise dokumendid deponeeritakse depositaari juures.
2. Piirkonna iga majandusintegratsiooni organisatsioon, kes saab konventsiooni osaliseks ilma et ükski selle liikmesriik oleks osaline, on seotud kõigi konventsioonijärgsete kohustustega. Juhul kui sellise organisatsiooni üks või enam liikmesriiki on konventsiooni osaliseks, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid oma vastutuse üle konventsiooni kohustuste täitmisel. Sellistel juhtudel ei ole organisatsioonil ja liikmesriikidel õigust konventsioonijärgseid õigusi paralleelselt kasutada.
3. Oma ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiidu või ühinemise dokumentides teatavad piirkonna majandusintegratsiooni organisatsioonid, mil määral nad on kompetentsed konventsiooniga reguleeritud küsimustes. Need organisatsioonid peavad samuti informeerima depositaari, kes omakorda informeerib osalisi, oma kompetentsi piiride olulistest muutustest.

Artikkel 23. Jõustumine
1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast viiekümnenda ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiidu või ühinemise dokumendi laekumist.
2. Iga riigi või piirkonna majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks konventsiooni või ühineb sellega pärast viiekümnenda ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiidu või ühinemise dokumendi deponeerimist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast sellesisulise dokumendi deponeerimist.
3. Lõigete 1 ja 2 eesmärkidel ei võeta ühtegi piirkonna majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt deponeeritud dokumenti arvesse täiendava dokumendina selle organisatsiooni liikmesriikide poolt deponeeritutele.

Artikkel 24. Lisatingimused
Konventsioonile ei või esitada lisatingimusi.

Artikkel 25. Väljaastumine
1. Osaline võib konventsioonist välja astuda mis tahes ajal pärast kolme aasta möödumist konventsiooni jõustumisest osalise suhtes, teatades sellest kirjalikult depositaarile.
2. Iga selline väljaastumine jõustub ühe aasta möödumisel väljaastumise teate laekumisest depositaarile või väljaastumise teates märgitud hilisemal kuupäeval.
3. Iga konventsioonist välja astunud osaline loetakse välja astunuks ka igast protokollist, millele osaliseks ta oli.

Artikkel 26. Autentsed tekstid
Käesoleva konventsiooni originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglise-, prantsuse- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures.
Selle tõenduseks allakirjutanud, olles selleks vastavalt volitatud, on sellele konventsioonile alla kirjutanud.
Sõlmitud New Yorgis 9. mail 1992. aastal.
Lisa 1
Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria*, Eesti*, Euroopa Ühendus, Hispaania, Iirimaa, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Leedu*, Luksemburg, Läti*, Madalmaad, Norra, Poola*, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia*, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik, Šveits, Taani, Tšehhoslovakkia*, Türgi, Ukraina*, Ungari*, Uus-Meremaa, Valgevene*, Vene Föderatsioon*.
* Riigid, kus toimub üleminek turumajandusele.
Lisa 2
Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Euroopa Ühendus, Hispaania, Iirimaa, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Luxemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik, Šveits, Taani, Türgi, Uus-Meremaa.