Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Metsaseadus läheb selgemaks

Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi Metsaosakonna juhataja

Keskkonnaministeeriumis on valmimas metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta seadus võimalikult hästi toimivaks ja kõikide huvigruppide huve koosmõjus arvestavaks, et tagada metsandusalase tegevuse parem kooskõla metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning vältida mitmeti tõlgendamise võimalusi.

Samuti on eelnõu eesmärgiks likvideerida mittevajalikud piirangud ja kaotada topeltregulatsioon. Kehtiv metsaseadus sätestab mitmeid täiendavaid piiranguid ja kohustusi metsa majandamisel, mis ei täida oma eesmärki.

Suuremad muudatused
* Metsade uuendamine – tagatisraha kontseptsiooni kaotamine
* Metsamajandamiskavade kehtestamine – kavade kehtestamise kaotamine
* Looduse kaitse läbi looduskaitseseaduse – metsakategooriate kaotamine
*RMK – riigile tulude maksmine läbi dividendide

Metsade uuendamine
Metsade uuendamine on kehtiva metsaseaduse alusel reguleeritud metsa uuendamise võtete üles täheldamise, uuendamiseks ja uuenemiseks seatud tähtaegade, metsa uuendamise tagatisraha, haldussunnivahendina asendustäitmise või sunniraha kaudu. Lisaks on loetletud metsakasvukohatüübile sobivad puuliigid, millega metsa tohib uuendada, sätestatakse puude nõutav minimaalne arv ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus. Kehtestatakse metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjalilubatud päritolupiirkonnad ja metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu.

Eelnõuga vabastatakse metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustusest. Endiselt jäävad kehtima teised metsa uuendamisele suunatud sätted. Metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest (või metsa hukkumisest) arvates rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aasta pärast raiet (või metsa hukkumist) tagaksid uuenenud metsa.

Metsa uuendamise kohustuse mittetäitmise korral on teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe hektari kohta. Seega on täna olemas piisavalt meetmeid tagamaks metsa uuendamise kohustuse täitmine ning sõltumata metsatüübist (sh jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüübis), samuti metsa uuenemine väärtuslikemate puuliikidega ning seeläbi jätkusuutlik metsandus.

Metsamajandamiskavade kehtestamine
Alates 1.05.2004 jõustus metsaseaduse muudatuses, millega muudeti senist metsakorralduse regulatsiooni ning toodi sisse metsamajandamiskava kehtestamise mõiste. Metsaseaduse tänaseni kehtiv redaktsioon, mis jõustus 1. jaanuarist 2007, jätkas metsakorralduse senist loogikat ning muutis metsamajandamiskavade loogikat ainult vähesel määral. Senisest soovituslikust dokumendist metsaomanikule sai regulatiivne haldusakt, millega määratakse kuni kümneks aastaks uuendusraiete maksimaalne lubatud pindala raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa eraldiste viisi, harvendusraie pindala maksimaalne suurus ja metsamajandamiskava kehtivuse lõpptähtaeg.

Täna kehtiv metsakorralduse regulatsioon on seadnud olulised piirangud tavapäraseks metsade majandamiseks (ligikaudu 2/3 erametsadest on kasutusest väljas) ning suurendanud oluliselt bürokraatiat ning riigi administratiivkoormust.

Kehtiv metsamajandamiskavade kehtestamise regulatsioon on tekitanud olukorra, kus tulenevalt kava puudumisest on metsaomanikud sunnitud ootama kuude pikkustes järjekordades, et saada luba metsateatise esitamiseks. Paljud metsaomanikud on olnud pikalt ette mõtlevad ning tellinud omale aegsasti kava, kuid praktiliselt väiksemgi muudatus seadusandlikes aktides või looduslikes tingimustes on loonud olukorra, kus ta on kohustatud uue kava tellima ning selle taas kord kehtestamisele esitama. Aastatel 2006 ja 2007 oli metsaomanikke, kes olid sunnitud eelkõige seadusandluse muudatustest tulenevalt metsamajandamiskava ringi tegema kokku ligikaudu 20%. Samas on kavade kehtestamisest saadav lisandväärtus praktikas rakendamatu.

Riik peab endiselt oluliseks metsainventeerimise andmeid ning nende alusel koostatud metsamajandamiskavasid. Selleks seab seaduse eelnõu metsade majandamise aluseks metsainventeerimise andmete olemasolu. Lisaks inventeerimisandmete koostamisele toetab riik neid metsaomanikke, kes oma majandustegevusi läbi metsamajandamiskava koostamise planeerivad.

Looduse kaitse läbi looduskaitseseaduse
Riigikogu poolt 2002. aastal kinnitatud metsanduse arengukava aastani 2010 näeb ette metsaseaduse muutmise millega kaotatakse metsakategooriate määratlemine.

MAK 2010 – „Likvideerimaks seadusandlusest tulenevaid ning kohtadel võimenduvaid konflikte keelatud või piiratud majandustegevusega metsade majandamisel, loobutakse metsakategooria määratlusest metsaseaduses. Loodusväärtuste hoidmiseks või keskkonnaseisundi kaitseks valitud metsade majandamine korraldatakse looduskaitseseaduse alusel koostatud kaitse-eeskirja, planeeringuid käsitleva seaduse alusel koostatud planeeringu või keskkonnaministri sellekohase määruse alusel.“

Metsa kategooriate ja majandamise eesmärkide sätestamisel metsaseadusega puudub tänaseks sisuline tähendus. Kui vaadata kehtivas seaduses toodud kaitsemetsa või hoiumetsa määratlust, siis tegemist on ühe osaga looduskaitseseaduse alusel määratud kaitse- või hoiualast. Eraldi metsade kaitsemetsaks või hoiumetsaks määramiseks täna kehtivas õiguses alust ei ole, metsaga kaetud alasid võetakse kaitse alla läbi kaitseala või hoiuala moodustamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt käsitletakse kasvavat metsa kui maa olulist osa, seega tuleb käsitleda ka kogu kaitseala ühtse tervikuna. Kui vaadata looduskaitseseaduses sätestatud kaitstavate loodusobjektide kaitseregulatsiooni, on lähtealuseks ala kui terviku kaitse. Kaitse- ja hoiumetsa määratluse kaotamine metsaseadusest ei too endaga kaasa muudatusi kaitserežiimides, sest sisuliselt ei ole nimetatud määratlused kaitseregulatsiooni aluseks.

Metsasektori konkurentsivõime tõstmine
Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast tulenevalt on vajadus parandada EL-i metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade head majandamist. Tagada metsandussektori pikaajaline konkurentsivõime ning soodustada metsasaaduste ning -teenuste säästlikku kasutamist. Metsandussektori konkurentsivõime on aluseks paljudele hüvedele, mida ühiskond saab metsade säästlikust majandamisest. Metsandussektoril on suur potentsiaal arendada edasi taastuval toorainel põhinevaid kvaliteetseid ja lisaväärtusega tooteid ning teenuseid, et rahuldada ühiskonna mitmekesiseid ja kasvavaid nõudmisi.

Säästev metsade majandamine ja metsade pindala pidev suurenemine Euroopas on suurendanud metsade kogutagavara ning saadaoleva puidu mahtu. Seetõttu on Euroopa metsakaitse protsess rõhutanud metsanduse ja metsatööstuse olulisust ning pidanud vajalikuks säilitada sektori pikaajaline majanduslik elujõulisus ning konkurentsivõime.

Metsa majandamise muutmine metsaomanikule paindlikumaks ja efektiivsemaks on üks vajalikest meetmetest erametsade majandamise aktiivsuse tõstmiseks. Täna kehtiva regulatsiooni puuduseks on suur jäikus. Muudatused õigusaktides, omaniku vahetus või muudest tingimustest tulenev metsa majandamise suuna muudatus sunnib kehtivat metsamajandamiskava ümber tegema ja seda uuesti kehtestama, mis toob kaasa põhjendamatut aja- ja rahakulu nii metsaomanikele kui ka riigile (metsamajandamiskavade koostamise topeltkompenseerimine) ning lisakoormust metsakorraldusettevõtetele. Kaudselt on erametsade kasutamine piiratud läbi üldiste metsa kasutamise kitsenduste (raievanused, raielankide suurus jms), metsamajandamiskavade koostamise ja metsateatise esitamise kohustuslikkuse, mis tulenevalt metsakorraldusturu koormusest ja riigi vähesest administratiivsest suutlikkusest võivad saada takistuseks omandi kasutamisel.

Metsa majandamisega kaasnev suur bürokraatia ei ole tasakaalus sellest saadava tuluga. See on oluliselt vähendanud erametsaomanike huvi oma metsa majandada (sealhulgas hooldada), mis omakorda mõjutab negatiivselt Eesti metsade tervislikku seisundit. Metsade kasutamise efektiivsus on viidud sedavõrd madalale, et metsade kasutamise maht moodustab tänaseks vaid napilt üle 50% metsa tagavara aastasest juurdekasvust erametsades. Eeltoodust tulenevalt on vajalik muuta metsamajandamiskava ja metsa inventeerimisandmete kasutamise põhimõtteid ning luua eeldused nende kvaliteedi tõstmiseks.

Metsi majandatakse jätkusuutlikult
Eestis on praegu metsa rohkem kui kunagi varem – metsaga on kaetud 50,1 protsenti maismaast. Aastal 1958 oli Eestis metsamaa pindala 1,42 miljonit hektarit, 2006. aastal aga juba 2,26 miljonit. Metsasuse poolest oleme Euroopas neljandal kohal, jäädes alla vaid Soomele, Rootsile ja Sloveeniale. Metsa sihipärane ja heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise vahendeid.

Euroopa metsakaitsekonverentsil 2007. aastal pidas teiste seas vajalikuks ka Eesti rõhutada metsade olulist elukvaliteedi tõstjana ning võttis kohustuseks metsa kui loodusressurssi kaitsta ja säästlikult kasutada. Samas tõdeti deklaratsiooni allkirjastades, et metsal on oluline roll ka kliimamuutuste leevendamisel, vee kaitsel ja energia varumisel. Riigid kinnitasid vajadust eemaldada ebavajalikud tõkendid, et tagada parem juurdepääs puiduressurssidele ning suurendada puidu kui taastuva loodusressursi kasutamist.

Eesti on metsariik, mets on meie jaoks väärtuslik taastuv loodusvara, millest me kõik väga hoolime. Mets on meile oluline kui puhkamise ja taastumise koht, kus käime marjul, seenel, jahil, matkamas või lihtsalt loodust vaatlemas. Kuid vähem tähtis ei ole ka metsast puidu saamine. Metsaseaduse muutmise tulemusel on tagatud metsade säästlik ning jätkusuutlik kasutamine ka edaspidi.

Seaduse muutmise protsess
Seaduse muutmise ettevalmistamisega on sisuliselt alustatud juba ajast, mil see 7. juunil 2006. aastal vastu võeti. Tulenevalt rakendamise käigus esile kerkinud probleemidest on kaardistatud võimalikke probleemkohti ning koostatud muudatusettepanekuid. Seaduse muutmisse on kaasatud metsanduse huvigrupid, kellelt on eelmise aasta sügisel laekunud hulgaliselt ettepanekuid.

Praeguseks on ministeeriumis muudatusettepanekud kokku võetud ning eelnõu terviktekst koostatud. 24. jaanuaril kogunes metsaseaduse muutmise eelnõuga tutvumiseks keskkonnaministri metsandusnõukogu. Metsandusnõukogu on moodustatud keskkonnaministri 26. novembri käskkirjaga nr 1319 metsanduse arengukava elluviimise toetamiseks ning erinevate huvigruppide kaasamiseks metsanduse strateegiliste probleemide lahendamise tarvis.

Metsandusnõukogus osalevad Eesti Maaülikooli, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Eesti Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsatööstuse Liidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Riikliku Looduskaitse Keskuse, Erametsakeskuse, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Metsandusnõukogu esimees on Keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus.

Keskkonnaministeerium kavandab seaduse esitamist Vabariigi Valitsusele selle aasta märtsikuu viimaseks neljapäevaks.

(Artikkel ilmus lühendatult 21.02.2008 Maalehe vahel õppelehes Sinu Mets.)