Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
Veemajanduse arendamise toetamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Keskkonnaministeeriumi veeoskaonna juhataja Karin Krooni sõnul toetab Euroopa Liit käesoleval programmeerimisperioodil 2000 ja enama elanikuga asula joogiveevarustussüsteemi ehitamist ja rekonstrueerimist ning ühiskanalisatsioonisüsteemi ehitamist ja uuendamist reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on 2000 ja enam inimekvivalenti. Kui meetme eelarve võimaldab, toetatakse ka 50–1999 elanikku teenindavate joogiveevarustussüsteemide uuendamist ning ühiskanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist nendel reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus jääb alla 2000 inimekvivalendi. „Toetuste abil saavad inimesed esiteks kvaliteetse joogivee, mis oluliselt vähendab riske tervisele. Teiseks väheneb tänu korralikult väljaehitatud reovee kogumisele reostuskoormus kogu meie vee- ja elukeskkonnale ning ka Läänemerre ei voola enam nii palju saasteaineid. Kolmandaks on Eesti võtnud Euroopa Liiduga liitudes kohustuse korrastada oma veemajandust," täpsustas Kroon. Eestil on kohustus koguda kokku ja puhastada nõuetele vastavalt reovesi üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel 2010. aasta lõpuks. "Meil elab sellistes piirkondades ligi 933 000 inimest ehk 70% rahvastikust. Praegu on kanalisatsiooniühendus tagatud 89%-le elanikest, 2010. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 95%-ni. 2013. aasta lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. Praegu saab ühisveevärgi vett Eestis umbes 86% elanikkonnast, eesmärk on jõuda 90%-ni," lisas Kroon. EL toetuse maksimaalne määr on 85% taotluse abikõlblikest kuludest ning toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 15 miljonit krooni. „Eraldatav toetus koos projekti omafinantseeringuga peab tagama projekti kogukulude katmise ja projekti majandusliku jätkusuutlikkuse," täpsustas Kroon. Esimene taotlusvoor toetuse saamiseks algab hiljemalt neli kuud pärast määruse jõustumist ning toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ja ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluvad vee-ettevõtted. Meetme määruse eelnõu on valminud Keskkonnaministeeriumi, Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahandusministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi koostöös ning see kooskõlastatakse e-õiguse kaudu Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja regionaalministriga. Seisukohavõtuks saadetakse määruse eelnõu ka Eesti Linnade Liitu, Eesti Maaomavalitsuste Liitu, Eesti Veeühingusse ja Eesti Vee-ettevõtete Liitu. Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames on toetusteks ette nähtud 25,149 miljardit krooni, millest veemajanduse arendamiseks on Eestil võimalik kasutada kokku 7 miljardit. Lisaks infrastruktuuri arendamisele toetatakse veemajanduses veel ka jääkreostuse kollete livideerimist ning vooluveekogude biokeemilise ja biloogilise seisundi parandmist. Lisainfo: Liina Laastik, (19.02.2008) |
