Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Laupäeval, 12. jaanuaril avaldas Põhjarannik artikli, kus arutleti keskkonnatasude tähtsuse üle põlevkivivaldade eelarvetes ning märgiti, et riigil on plaanis muuta kaevandustasude riigi- ja kohalike eelarvete vahel jaotumist. Sellise sisuga seaduseelnõu (täpsemalt: keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu) on tõepoolest valminud. Eelnõu näeb ette, et kaevandustasud üleriigilise tähtsusega maardlatest kaevandamisel hakkavad senisest suuremal määral laekuma riigieelarvesse. Sellise muudatusettepaneku tegid eeskätt Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning Rahandusministeerium ja muudatuse vajaduse tingisid juba aastaid kestnud suured probleemid keskkonnatasude laekumise planeerimisel, mis otseselt mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid. Ehk teisisõnu – kuna kaevandamismahud ja seega ka maavara kaevandamistasude suurus ei ole ette planeeritavad (oma osa mängivad ju isegi ilmastikuolud), siis on ohus omavalitsuste finantsstabiilsus. Selle tagajärjel on mitmed vallad saanud tagasilööke maksevõimes ning jäänud hätta valla arendamiseks planeeritud tegevuste elluviimisega. Kavandatav kaevandamistasude jaotumise muutus ei tooks aga kaasa tagasilööke omavalitsuste eelarvetele, sest saamata jäänud ressursitasude katmiseks rakendatakse kompensatsioonimehhanismi. Põlevkivivaldade eelisseisund Mainitud artiklis käsitletud olukord, kus vallad saavad riigilt keskkonnatasude arvelt väga suuri summasid, puudutab tegelikkuses vaid nn põlevkivivaldasid. Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2006. aastal seitsmesse põlevkivivalda (Illuka, Kohtla, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila ja Vaivara) ca 73 miljonit krooni – see on üle 83% kõikidesse omavalitsustesse laekuvast üleriigilise tähtsusega maavara kaevandamisõiguse tasust kokku. Ülejäänud 220 omavalitsusele laekus kokku (vaid!) 14 miljonit krooni ehk keskmiselt 63 000 krooni ühe omavalitsuse kohta. Põlevkivivaldade jaoks pole prognoosimatu ressursitasu laekumine probleemiks, sest nendele laekuvate summade juures ei ole kõikumine määrav. Samas on ressursitasu saavate omavalitsuste hulgas palju väikesi, kellele see on väga oluline eelarveallikas. Kuid samas kujutab praktiliselt prognoosimatu tasu laekumine neile tõsist finantsriski. Sõltuvad ju kaevandamisõiguse tasud otseselt ilmastikuoludest ja ettevõtete iga-aastastest otsustest kaevandamismahtude osas. Viimastel aastatel ongi alalaekumised ressursitasudest kohalikele omavalitsustele suurenenud. Näiteks Rahandusministeeriumi andmetel täitus 2006. aastal prognoositud laekumisest Tarvastu vallal 41%, Tori vallal 7%, Rakvere vallal 33% jne, kusjuures vähemlaekumised küündisid mõnes vallas üle poole miljoni krooni, mis tähendab kohalike eelarvete jaoks väga suurt raha. Riski maandamiseks tasandusfond Suur osa Eesti omavalitsusi saab toetust riigieelarve tasandusfondist ja see aitab maandada nende finantsriske. Põlevkivivallad tänu suhteliselt suurele ressursitasu laekumisele praegu tasandusfondist toetust ei saa. Rahandusministeerium on juhuks, kui kaevandamisõiguse tasud peaksid põlevkivivaldade jaoks vähenema, välja töötanud kompensatsioonimehhanismi, mis katab eelarvete vähemlaekumised. Kompensatsioonimehhanismi arutatakse nii kohalike omavalitsuste liitude kui ka teiste asjaosalistega. Kuid 2008. aastal jätkub kõik vanaviisi, sest seadusemuudatust alles arutatakse ehk see on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil ja erinevatel huvipooltel on läbirääkimiste võimalus. (Artikkel kirjutatud Põhjaranniku tellimusel, ilmus 17.01.2008.) |
