 Projektijuht Voldemar Rannap Keskkonnaministeerium Tel 53 411 962 |
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Harivesilik » Harivesiliku kaitse korraldamine » Projekt
Projekti taust Kuna harivesilik on haruldaseks muutunud mitmetes Läänemere äärsetes riikides, siis otsustasid Eesti, Soome ja Taani herpetoloogid 2002.a. teha koostööd selle liigi uurimisel ja kaitse korraldamisel. Selleks et koostööd alustada ja ühised probleemid ning võimalikud lahendused välja selgitada, koostati projektitaotlus Euroopa Liidu LIFE-Nature fondile starterprojekti rahastamiseks. Starter-projekt kiideti heaks ning viidi läbi Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt 2003. aastal. Pojekti tulemusena valmis LIFE-Nature projektitaotlus viieaastaseks riikidevaheliseks koostööks harivesiliku kaitse korraldamisel Eestis, Soomes ja Taanis. Projektitaotlus leidis Euroopa Komisjoni poolse toetuse ning alustas tegevusega 1. juunil 2004.a.
Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on tagada harivesiliku soodne seisund, teisisõnu luua tingimused harivesiliku säilimiseks elujõuliste populatsioonidena nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus Ida-Balti regioonis ja spetsiaalselt selleks projektiks väljavalitud kohtades Taanis. Selleks on vaja säilitada ja kaitsta harivesiliku olemasolevaid elu- ja kudemispaiku ning taastada kudemisveekogude ja maismaaelupaikade võrgustik liigi laiemaks levikuks. Kuna harivesiliku kudemisveekogud asuvad sageli taluhoonete vahetus läheduses ning liigi peamiseks ohuteguriks on kudemisveekogude hävimine või kaladega asustamine, siis on väga oluline kaasata kaitsekorralduslikesse tegevustesse ka kohalikud elanikud. Ainult koostöös maaomanikega saab tagada taastatud veekogude säilimise, nii et neid kaladega ei asustataks või kinnikasvada ei lastaks. Seega sõltub suuresti just kohalikest elanikest nii harivesiliku tulevik kui projekti tulemuslikkus.
Projektis osalejad
Projekti elluviijaks on Eesti Keskkonnaministeerium. Partneriteks Eesti Riiklik Looduskaitsekeskus ning Haanja ja Rõuge vallad, Soomes Põhja-Karjala Regionaalne Keskkonnakeskus ning Århusi Keskkonnakeskus Taanis. Projekti on kaasatud Eestis ka Võrumaa ja Põlvamaa Keskkonnateenistused ning Taanis kahepaiksete kaitsega tegelev erafirma Amphi Consult. Lisaks tehakse koostööd Läti ja Leedu kahepaiksete ekspertidega. Projekti tegevused Projektis on hulgaliselt tegevusi, mis hõlmavad kõike harivesilikuga seonduvat ning on üksteisega tihedalt seotud ja läbipõimunud, moodustades ühtse terviku. Nii põhineb harivesiliku kudemisveekogude taastamine ja kaitsekorralduskava koostamine paljuski kudemisveekogude inventuuril, seire meetodite väljatöötamisel, kudemisveekogude asokohtade valikul ja teistel tegevustel, mis annavad vajaliku alusinfo. Õppereiside ja seminar-laagrite käigus toumuvatel aruteludel käsitletakse kõike projektis ette-võetavat ja püütakse leida sobivaimaid lahendusi. Seminaride ajal toimuvad praktilised välitööd koos kahepaiksete seirega. Enamus projekti tegevustest toimuvad kõigis kolmes projektis osalevas riigis: Eestis, Soomes ja Taanis ning need viiakse läbi eri riikide kahepaikseteuurijate vahelises koostöös.
Lühiülevaade projekti tegevustest Väikeveekogude inventuur Selgitatakse välja milliseid veekogusid harivesilikud kudemiseks eelistavad ja miks. Seire meetodite välja töötamine Taanis, Eestis ja Soomes kasutatakse erinevaid seiremeetodeid, millest ükski ei anna populatsiooni seisundist täielikku ülevaadet ning tulemused on raskesti võrreldavad. Projekti raames on kavas välja töödata ühtne seiremetoodika, mis oleks rakendatav ka teistes riikides. Harivesiliku soodsa seisundi kriteeriumite välja töötamine Kriteeriumid peavad võimaldama hinnata populatsiooni seisundit – kas tegemist on elujõulise asurkonnaga või mitte.
Kaitsekorralduskavade koostamine Liigi seisundit käsitlev ning elujõuliste asurkondade tekkimiseks ja püsimiseks vajalikke meetmeid sisaldavad üleriiklikud kaitsekorralduskavad lähemaks 5-10 aastaks koostatakse Eestis ja Soomes. Kuna Taanis ei ole kogemusi sellist tüüpi riiklike kavade tegemiseks ja ellurakendamiseks koostatakse näidiskava Vejle maakonna tarbeks. Kudemisveekogude taastamine Et tagada harivesilikule sobilike veekogude võrgustik taastatakse Eestis 240 väikeveekogu, Soomes 28 ja Taanis 12 veekogu. Veekogude taastamine Eestis ja Soomes toimub Taani ekspertide osavõtul, kes jagavad oma pikaajalisi kogemusi ning annavad praktilisi nõuandeid (Taanis on viimasel kümnendil rajatud ja taastatud tuhandeid veekogusid eri liiki kahepaiksetele). Eesti ja Soome ekspertidel on võimalus ka Taani harivesiliku kudemisveekogude taastamisel osaleda. Kudemisveekogude taastamisele eelneb projektialade põhjalik inventuur, et selgitada välja sobilikud tiikide asukohad ning toimuvad läbirääkimised kohalike maaomanikega.
Harivesiliku maismaaelupaikade hooldamine ja talgud Tagamaks harivesilikule sobilike elupaikade olemasolu ja vältimaks kudemisveekogude ning nende ümbruse võsastumist ja kinnikasvamist hooldatakse kokku üle 600 ha pool-looduslikke kooslusi. Selleks on projektis ette nähtud ka traktori ning niitmistehnika ostmine. Paljud taastatavad kudemisveekogud on võssa kasvanud ning enne kui buldooser saab tööga alustada on neid vaja võsast puhastada. See töö tehakse enamasti talgute korras, kust osa võtma oodatakse nii kohalikke elanikke kui ka teisi huvilisi. Seminar-laagrid Tutvustamaks harivesilikku ja teisi kahepaikseid ning jagamaks teadmisi ja praktilisi kogemusi eri riikide kahepaiksetega tegelejatele, looduskaitse spetsialistidele, kaitsealade töötajatele, üliõpilastele, samuti huvilistele ja kohalikele elanikele, korraldatakse kolm rahvusvahelist seminar-laagrit, kaks neist Eestis ja üks Soomes. Projekti tulemused võtab kokku 2008.a. toimuv lõpuseminar, kuhu oodatakse osavõtjaid nii projektist osavõtvatest riikidest kui ka tesistest Euroopa Liidu riikidest.
Õppereisid Projekti rahvusvahelisus annab hea võimaluse kogemuste vahetamiseks eri riikide looduskaitsjate vahel. Plaanitud on kaks õppereisi Taani ja üks Soome, millest võtavad osa Eesti, Taani ja Soome kahepaiksete spetsialistid ning kohalike keskkonnateenistuste ja looduskaitsealade töötajad. Eraldi õppereise Eestisse pole ette nähtud, kuna siin toimub enamus rahvusvahelistest seminaridest. Õppekäigud Haanjas, Otepääl ja Setumaal korraldatakse igal aastal paar õppekäiku kohalikele elanikele, koolilastele ja teistele huvilistele. Õppekäikudel räägitakse ja tutvustatakse kahepaikseid ja vee-elustikku laiemalt, amuti pööratakse suurt tähelepanu väikeveekogude elustiku kaitsele ning kohalike elanike osale selles. Õppekäike juhivad oma ala asjatundjad Tartu Ülikoolist, kaitsealadelt, keskkonnateenistustest ja Keskkonnaministeeriumist. Vajalikku informatsiooni selliste ürituste kohta hakkame jagama kohalikes ajalehtedes, koolides ja Internetis projekti kodulehel. Teabe jagamine
Lisaks meie kodulehele püüame võimalikult palju oma tegemistest kirjutada nii kohalikes kui vabariiklikes ajalehtedes ning ajakirjas "Eesti Loodus". Infot jagavad kohalikud keskkonnateenistused ja loodusparkide töötajad, samuti võib infot leida nende kodulehekülgedelt. Iga maaomanikuga kelle maadel midagi teha plaanitakse, olgu see siis kudemisveekogu taastamine või inventuur, võetakse ühendust, räägitakse mida ja milleks tehakse ning loomulikult küsitakse tegevusteks luba. Projekti lõpus on kavas koostada kogumik harivesilikust, mudakonnast ja projekti käigus õpitust ja tehtust. Seire Igal aastal toimub harivesiliku seire, mille käigus kogutakse teavet taastatud kudemisveekogude seisundi ja asustamise, samuti teiste kahepaiksete kohta. Samuti jälgitakse ja hinnatakse projekti tegevuste tulemuslikkust.
|
