Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Korralik jäätmehooldus tagab puhtama elukeskkonna

Küsimustele vastab Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.

Eesti elanik tekitab umbes 410 kg (2,6 m³) olmejäätmeid aastas. Kogu Eestis tekib kokku ca 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. Umbes pooled omavalitsused on korraldanud nõuetekohase jäätmekogumisvõrgustiku, mis tähendab, et nende territooriumidel on loodud jäätmetega toimetulekuks vajalikud võimalused. Pooltel omavalitsustel aga korraldatud jäätmevedu puudub – hinnanguliselt pole prügiveoga liitunud vähemalt 270 000 elanikku. Ehk teisisõnu – nende puhul pole teada, kuhu nad oma prügi panevad.

2008. aastast tuleb lisaks üle-eestilisele jäätmeveo paremale korraldamisele senisest rohkem rõhku panna olmejäätmete liigiti kogumisele ja nende tõhusamale taaskasutamisele.

Mida see uuel aastal rakenduv nõue täpsemalt tähendab?
See tähendab, et alates 2008. aastast ei võta prügilad vastu sortimata olmejäätmeid ehk siis enne prügilasse ladestamist tuleb segaolmejäätmed sortida. Kas jäätmed sorditakse tekkekohas (nt kodus ja kontoris) või jäätmekäitlusettevõttes, selle otsustab kohalik omavalitsus, kelle korraldada on kogu kohapealne jäätmehooldus.

Mis tagab kõige tõhusama jäätmehoolduse?
Ikka korraldatud olmejäätmevedu, see on seni ainuke tõhus võimalus, et vältida ebaseaduslikku jäätmekäitlust ehk prügistatud metsaaluseid ja teeääri, jäätmete kodus põletamist, maha matmist, salaja kellegi teise konteinerisse sokutamist jne.

Kes korraldab kohapealset jäätmehooldust?
Jäätmehoolduse korraldamine on omavalitsuse kohustus. Jäätmekäitlus on ju nagu ühistransport – üks inimene ei saa suurt midagi korda saata ilma toetava-korraldava süsteemita. Küll aga saab iga elanik omavalitsuselt jäätmehoolduse korraldamist nõuda, sest sageli ei taju valla- ja linnajuhid, et see teema on oluline.

Aga kui korraldatud olmejäätmevedu puudub?
Kui piirkonnas puudub korraldatud olmejäätmevedu, siis peaks prügiga toimetulekuks vajalikud juhised leidma kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Üheks lahenduseks on see, et elanikel endil tuleb leida prügiveofirma, kellega sõlmida jäätmete äraveo leping. Kui aga millegipärast lepingut sõlmida ei saa, siis võib oma jäätmed ka ise prügilasse või jäätmejaama toimetada.

Kuid tõsi on seegi, et omapäi tegutsedes võivad elanikud just maapiirkondades jäätmehooldusega hätta jääda.

Kes korraldab jäätmete kogumist ja sortimist?
Ka jäätmete kogumist ja sortimist korraldab kohalik omavalitsus, luues liigiti kogumise võimalused soovitatavalt juba jäätmete tekkekohas. Kuid omavalitsus võib oma piirkonnas lubada kokku koguda ka segaolmejäätmeid, mis lähevad sortimisele jäätmekäitlusettevõttesse.

Eelistada tuleks siiski tekkekohas sortimist, see tagab jäätmete parema taaskasutamisvõimaluse. Kui aga jäätmetekitaja (elanik) ise jäätmeid ei sordi, siis teeb seda jäätmekäitleja jäätmetekitaja kulul.

Miks on vaja jäätmeid sortida ehk liigiti koguda?
Iga toode muutub jäätmeks ja vajab uuega asendamist. Enamiku toodete valmistamisel saab kasutada vanade toodete materjale või neist tekkinud energiat. See säästab keskkonda. Jäätmehooldus lähtubki säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtetest. Eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamise laiendamine, jäätmete keskkonnaohutu ladestamine jne.

Mida liigiti koguda?
Liigiti tuleb koguda paberit ja kartongi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid.

Kas iga elanik peab jäätmeid liigiti koguma?
Kui kohalik omavalitsus on oma õigusaktiga nii sätestanud, siis tuleb ka nii teha.

Kas liigiti kogumine säästab raha?
Jäätmete liigiti kogumine säästab raha. Näiteks pakendatud kaupa ostes maksad ka pakendi eest. Kui viskad pakendi koos teiste jäätmetega prügikasti, maksad selle eest jälle – nüüd juba prügivedajale. Seega on kasulikum pakendid eraldi koguda ja lasta need tasuta ära vedada.

Autorehve, olmeelektroonikat jt probleemtooteid ostes on hinna sees ka nende jäätmekäitluse tasu, mis tähendab, et tootja on korraldanud probleemtoodete jäätmete tasuta tagasivõtu. Seega väldid ka nende jäätmete puhul topeltkulusid siis, kui annad need tasuta ära selleks ettenähtud kohtades.

Samuti tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed ja ka nende ära andmine selleks ettenähtud kohtades on tasuta.

Seega – mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid konteinerisse ja seda odavam on jäätmevedu (suurema konteineri saab vahetada väiksema vastu, mille teenindustasu on väiksem).

Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna?
See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks.

Mõned näited:
Tagatisrahaga pakend – viia pakendivastuvõtupunkti.
Muu pakend – viia pakendijäätmete konteinerisse.
Paberi- ja papijäätmed – viia paberi- ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus.
Aia- ja haljastusjäätmed – kompostida võimalusel oma aias või viia jäätmejaama.
Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) – viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.
Romusõidukid – viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist.
Vanad ravimid – viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Miks tuleks biolagunevad jäätmed eraldada segaolmejäätmetest?
Biolagunevad jäätmed muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. Prügilasse ladestatuna aga eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kasvuhooneefekti tekitajatest.

Mida võib kodus põletada?
Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril on lubatud põletada ka selliseid pakendeid, millel on põletamise märge.

Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud ühendid. Samuti võib rikkuda pidev plastipõletus koduse küttekolde.

Kes kontrollib jäätmehooldust?
Eks ikka kohalik omavalitsus kannab hoolt, et tema territooriumil oleks kord majas ja prügi ei satuks metsa alla ning maanteekraavidesse. Riigi tasandil aga teeb jäätmehoolduse järelevalvet keskkonnainspektsioon. Üle-eestiline keskkonnainspektsiooni valvetelefoni number on 1313, kuhu tuleks pöörduda igaühel, kes märkab jäätmete ebaseaduslikku ladestamist (nt metsa alla puistamist) või muud keskkonnakahjulikku tegu.

Lisateavet saab http://www.taaratark.ee/ ja http://www.envir.ee/625

Küsitles Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens.

(Intervjuu ilmus 2007. a lõpus maakonnalehtedes.)