Esileht » Valdkonnad » Vesi » Piiriveekogude Eesti-Vene ühiskomisjon

8. koosolek 20. oktoober 2005, Pihkva

Eesti - Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise

ühiskomisjoni kaheksanda istungi

protokoll

Pihkva, 20. oktoober 2005. a.

Vastavalt Eesti - Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö 20. augusti 1997. a. kokkuleppele toimus 19. ja 20. oktoobril 2005. a. Pihkvas Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni (edaspidi nimetatud Komisjon) kaheksas istung.

Istungit juhatas Komisjoni kaasesimees, Föderaalse Veeressursside Agentuuri ase-juhataja Marina Seliverstova. Marina Seliverstova tervitas istungist osavõtjaid Vene delegatsiooni poolt.

Eesti delegatsiooni poolt tervitas istungist osavõtjaid Annika Velthut, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi kantsler, Komisjoni kaasesimees.

Komisjoni kaasesimehed esitlesid Poolte delegatsioonide koosseise ja külalisi

(lisad 1, 2).

Komisjoni kaasesimees Marina Seliverstova tutvustas delegatsioone istungi program-miga. Komisjon kiitis esitatud programmi heaks.

Poolte kokkuleppel valiti Komisjoni istungi töökeelteks eesti ja vene keel.

Komisjon kinnitas järgmise päevakorra:

1. Veemajandusolukorrast 2004. a. Narva jõe basseinis, k.a. Peipsi järv.

2. 2004. a. Narva jõe basseinis realiseeritud veekaitsemeetmete efektiivsusest.

3. Piiriveekogude seire ja teadusuuringute tulemustest.

4. Tööst reostuskoormuse andmete võrreldavuse parandamiseks ja looduslike ning heitvete interkalibreerimise korraldamisest ja läbiviimisest.

5. Narva veehoidla kasutuseeskirja (koos Narva veehoidla veeressursside kasutuseeskirjaga) 2. redaktsiooni ekspertiisi käigust.

6. Narva hüdrosõlme hüdrotehniliste rajatiste tehnilisest seisukorrast.

7. Rahvusvaheliste koostööprojektide täitmise käigust.

8. Narva elektrijaamades realiseeritud keskkonnakaitsemeetmetest.

9. Rakendusuuringute perspektiivsuundadest.

10. Komisjoni töörühmade 2006. a. tööplaanidest.

11. Komisjoni üheksanda istungi kohast, ajast ja päevakorrast.

Vastavalt päevakorrale vaatas Komisjon läbi järgmised küsimused.

1.

Esimese küsimuse kohta kuulas Komisjon ära Poolte informatsiooni veemajandus-olukorrast 2004. a. Narva jõe basseinis, k.a. Peipsi järv (A. Vaštšilin, H. Liiv; lisad 3, 4).

Komisjon märkis:

Vene poolel on 2004. a. võrreldes 2003. aastaga veetarbimine tervikuna Narva jõe basseinis, kaasa arvatud Peipsi järv, kasvanud 6,4 milj. m³ võrra ja moodustas 123,4 milj. m³. See on tingitud AS “Leningradslanets” kaevanduste veeärastuse suurenemi-sest ja Narva Hüdroelektrijaama GES-13 veetarbimise kasvust.

Reo- ja sadevete heide veekogudesse oli 2004. a. 113,8 milj. m³ (2003. a. – 108,9 milj. m³). Reostatud (puhastamata) veeheite suurenemine on tingitud AS “Leningrad-slanetsi” puhastamata kaevandusvee ärastuse suurenemisest seoses põlevkivitootmise kasvuga.

Pinnaveevõtt Eesti poolel oli 2004. a. 1381 milj. m³ (2003. a. oli 1331,6 milj. m³), millest enamuse moodustas Narva elektrijaamade veekasutus. Reostuskoormus Eesti territooriumilt muutus vähe, täheldatav on stabiilne lämmastiku- ja fosforikoormuse vähenemine.

Komisjon otsustas:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.

2. Veeressursside kompleksse haldamise töörühmal valmistada ette ettepanekud veemajandusalase info vahetamise korra täiustamise ja Poolte esitatava infor-matsiooni unifitseerimise kohta.

2.

Teise küsimuse kohta kuulas Komisjon ära Poolte informatsiooni 2004. a. Narva jõe basseinis realiseeritud veekaitsemeetmete efektiivsusest (P. Gorelov, H. Liiv; lisad 5, 6, 7).

Komisjon märkis:

Vene poolel on reostuskoormus Narva jõe basseinis, k.a. Peipsi järv, 2004. a. võrrel-des 2003. aastaga veidi vähenenud heljumi, orgaaniliste ainete (BHT) ja biogeenide (üldfosfor ja -lämmastik) osas.

Pihkva munitsipaalettevõttes “Gorvodokanal” on heitvete maht, samuti orgaaniliste ainete (KHT_tot järgi), heljumi ja biogeenide (üldfosfori ja –lämmastiku järgi) heide jäänud 2003. aasta tasemele. Vastavalt veekaitsemeetmete plaanile jätkus ettevõttes 6. sekundaarse settebasseini ehitus. Ette valmistatud on õhustuskambri nr. 1 1. liini rekonstrueerimine. Ivangorodi linna elamu-kommunaalmajanduse munitsipaalette-võttes jäi heitvete maht 2004. a. 2003. a. tasemele, vähenes heljumi, orgaaniliste ainete (BHT_tot järgi) ja biogeenide heide (üldlämmastiku ja –fosfori järgi). Linna-kanalisatsiooni puhastusseadmetel jätkusid fosforiärastusprotsessi seadistustööd.

Kokku on Narva jõe basseinis, k.a. Peipsi järv, 2004. a. veekaitsemeetmetele kuluta-tud 15,67 milj. rubla.

Seoses rea veemajandusobjektide ehituse või rekonstrueerimise mittelõpetamisega

esitatakse veekaitsemeetmete efektiivsuse andmed ainult Ostrovi linna kanalisatsiooni puhastusseadmete kohta, kus seadmete rekonstrueerimise tulemusena vähenes 2004. a. teise poolaasta jooksul üldlämmastiku heide Velikaja jõkke 1,1 t võrra, BHT_tot heide 1,7 t võrra.

Eestis investeeriti 2004. a. veemajandusse 180,7 milj. krooni ( 370 milj. rubla). Põhi-listeks objektideks olid Narva linna puhastusseadmete rekostrueerimine (58,7 milj. krooni), mis lõpetatakse 2005. aastal, ja Tartu linna kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja rekonstrueerimine (41 milj. krooni). Tartus lõpetati tunnelkollektori K2 ehitus, mille tulemusena kõik linna reoveed läbivad puhastuse puhastusseadmetel.

Eesti Pool, nentis, et viimaste aastate jooksul on Peipsi vesikonnas rakendatud rida meetmeid, et vähendada Peipsi vesikonna reostuskoormust, ning on tekkinud vajadus hinnata rakendatud meetmete efektiivsust. Eesti Pool tegi ettepaneku alustada rakendatud meetmete hindamise metoodika väljatöötamist, võttes aluseks Euroopa Liidu Vee Raamdirektiivi põhimõtted.

Vene Poole arvates ei saa Euroopa Liidu direktiivid laieneda Komisjoni tegevusele, kuna Vene Föderatsioon ei ole Euroopa Liidu liige.

Komisjon otsustas:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.

2. Jätkata ettevõtete veekaitsemeetmete evitamise kontrolli.

3. Veeressursside kompleksse haldamise töörühmal esitada ettepanekud veemajandusmeetmete efektiivsuse hindamise metoodika väljatöötamiseks.

3.

Kolmanda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära informatsiooni seire ja teadus-uuringute tulemustest piiriveekogudel (S. Bassova, J. Afanasjev, M. Melnik,

E. Loigu; lisad 8, 9, 10, 11).

Komisjon märkis:

Piiriveekogude seireprogrammid on 2004. a. Poolte poolt täidetud. Tehnilistel põhjus-tel oli seire andmete vahetus 2004. a. ebaregulaarne. Ei teostatud ühist proovivõttu Peipsi järvel 2005. a. talvel. Tehti suvine ühisekspeditsioon Peipsi järvele. Poolte hinnangul on järve seisund stabiilne, kuid Pihkva ja Lämmijärv eutrofeeruvad intensiivselt. Makrofüütide uuringud näitavad järve kinnikasvamise suurenemist suurtaimestikuga ning suuri muutusi makrofüütide kooslustes, mis kinnitab sellesuunaliste tööde aktuaalsust järve ökoloogilise seisundi seire koosseisus. Väljaselgitatud muutused veetaimestiku levikus ja koosseisus võivad olla seotud nii looduslike tingimuste kui ka antropogeensete muutustega (järve troofsuse kasv).

Eesti pool informeeris regulaarsetest põhjasetete seisundi uuringutest (mida tehakse peamiselt raskmetallide sisalduse määramiseks), soovitas Vene poolele korraldada analoogsed uuringud, milleks võtta seireprogrammide koosseisu eksogeensete kaldaprotsesside jälgimine, samuti laiendada määranguteringi järve ja veehoidla sisekoormuse määramiseks.

Eesti Pool tegi Vene Poolele ettepaneku osaleda 2006. a. piiriveekogude seire-programmi arendustöös.

Vene pool informeeris piiriüleste põhjavete seire alal tehtavate töödest. Tehakse põhjavee seisundi vaatlusi, välja on töötatud ühine piiriäärsete territooriumide põhja-vee filtratsiooni numbriline mudel. Küsimus seisneb praegu põhjavee seire program-mide kooskõlastamises ja andmevahetuse reglemendi väljatöötamises.

Narva jõe vee kvaliteedi hinnang 7,7 km suudmest oli 2004. a. Vene klassifikatsiooni järgi mõõdukalt reostatud (III klass).

Komisjon otsustas:

1. Pooltel kinni pidada seireandmete vahetuse kooskõlastatud korrast.

2. Jätkata iga-aastaste ühisekspeditsioonide korraldamist Peipsi järvel suvel ja talvel, Narva veehoidlal suvel.

3. Seire, hinnangu ja rakendusuurigute töörühma järgmiseks koosolekuks töötada välja Peipsi järve, Narva jõe ja Narva veehoidla ihtüoloogilise seire program-mi projekt.

4. Soovitada Vene poolele korraldada Peipsi järve ja Narva veehoidla põhjasetete seire.

5. Soovitada Vene Poolel tagada piiriveekogude ühis-seiretööde Vene poole osa rahastamine.

6. Pooltel 31. märtsiks 2006 kooskõlastada igapäevatöö korras piiriüleste põhja-vete seire programm ja põhjavee seisundi andmete vahetuse reglement.

7. Pidada otstarbekaks Vene ekspertide osalemine Eesti Poole poolt 2006. aastaks kavandatud piiriveekogude seire programmi arendustööst; Eesti Poolel anda Vene Poolele õigeaegselt üle vastavad materjalid.

4.

Neljanda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära M. Kazmina informatsiooni tööst reostuskoormuse andmete võrreldavuse parandamiseks ja looduslike ning heitvete interkalibreerimise korraldamisest ja läbiviimisest (lisa 12).

Komisjon märkis:

2004. a. jätkasid Pooled tööd veeproovide analüüsitulemuste võrreldavuse parandami-seks. 22. septembril 2004 tehti ekspeditsioon Narva veehoidlale Eesti kaatril. Kahes ühisproovis veehoidla jõelises osas Balti Elektrijaama heitveekanalist allpool ja Pljussa jõe suudme vastas määrati järgmised näitajad: pH, BHT_7, permanganaatne ja dikromaatne hapenduvus, üldlämmastik ja –fosfor. Rahuldav oli võrreldavus dikro-maatse hapenduvuse ja BHT₇ osas, permanganaatse hapenduvuse ja üdlämmastiku osas olid lahknevused, üldfosfori osas võis tulemusi vastuvõetavateks pidada. Teistes lävendites, kus proove võtsid laboratooriumide spetsialistid eraldi, saadi enamuse ingredientide osas võrreldavad tulemused.

Komisjon otsustas:

1. Jätkata tööd veeanalüüside võrreldavuse parandamiseks.

2. Teha augustis 2006 ühisproovivõtt Narva veehoidlast üldlämmastiku (sh läm-mastiku mineraalse ja orgaanilise vormi) ja –fosfori, BHT₅ ja dikromaatse hapenduvuse määramiseks.

3. Teha seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühmale ülesandeks analüüsida HELCOMile esitatavate Narva jõe, sh Peipsi järve valgala reostuskoormuse rahvuslike ettekannete võrreldavust ja kanda tulemused ette Komisjoni üheksandal istungil.

5.

Viienda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära D. Zaitsevi informatsiooni Narva veehoidla kasutuseeskirja (koos Narva veehoidla veeressursside kasutuseeskirjaga)

2. redaktsiooni ekspertiisi käigust (lisa 13).

Komisjon märkis:

2004. a. novembrist vaadati Narva veehoidla tehnilise ekspluatatsiooni ja heakorra eeskiri ning Narva veehoidla veeeressursside kasutuseeskirja 2. redaktsioon läbi Vene poole sõltumatute ekspertide poolt. Ekspertide kokkuvõtte, asjasthuvitatud organisatsioonide ja Eesti Poole märkuste ja ettepanekute põhjal tuli Vene Pool järeldusele, et enne selle esitamist Vene Föderatsiooni Loodusvarade ministeeriumile kinnitamiseks vajab eeskiri viimistlemist, sealhulgas:

- Eeskirja väljatöötajal teha kontrollarvutused 0,01 % tagatusega 2500 m³/s suurvee ohutuks läbilaskmiseks veehoidla suurvee-eelse mahatöötamise arvel, muude madalaima paisutusveetaseme parameetrite määramiseks;

- läbi vaadata küsimus veehoidla praegse madalaima paisutusveetaseme (MPT) alandamisest hüdroelektrijaama tööks minimaalselt lubatud kõrguseni;

- määrata hüdroelektrijaama garanteeritud tootlikkus uute survete korral.

Komisjon otsustas:

Vene Poolel viimistleda Narva veehoidla tehnilise ekspluatatsiooni ja heakorra ees-kiri ning Narva veehoidla veeeressursside kasutuseeskiri, arvestades ekspertide kokkuvõtet ja ettepanekut, asjasthuvitatud organisatsioonide ja Eesti Poole märkusi, ja esitada see uuesti Vene Föderatsiooni Loodusvarade ministeeriumile läbivaatamiseks. Informatsioon Narva veehoidla tehnilise ekspluatatsiooni ja heakorra eeskirja ning Narva veehoidla veeressursside kasutuseeskirja väljatöötamise käigu kohta esitada Komisjoni üheksandal istungil.

6.

Kuuenda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära O. Medvedevi informatsiooni Narva hüdrosõlme hüdrotehniliste rajatiste tehnilise seisukorra kohta (lisa 14).

Komisjon märkis:

Narva hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 125 MW (suurveerežiimis 140 MW) on alalisse ekspluatatsooni võetud 1969. a. Osa hüdrosõlme rajatisi - vasakkalda muldtamm (pikkusega 1294 m ja kõrgusega kuni 9 m) ning pool betoon-ülevoolu-paisu (üldpikkus 206 m, 11 ava) asuvad Eesti territooriumil. Hüdrosõlme ülejäänud rajatised asuvad Vene Föderatsiooni territooriumil.

Eesti territooriumil asuvate Narva hüdroelektrijaama rajatiste tehniline seisukord (vasakkalda muldtamm) tekitab muret seoses informatsiooni puudumisega. Vene Poole andmetel:

- muldtammi ülemine nõlv betoonpaisust 60 m ulatuses Balti Elektrijaama poole vajab kindlustamist suuregabariidilise kivipuistega (soovitavalt gabioonidega, nagu paremkalda tammil);

• seoses depressioonikõvara tõusuga tammi kehas pikettidel 10 ja 11 on vaja välja töötada selle koha alumise nõlva kapitaalremondi projekt;

• samuti on vajalik paisu alumise bjefi drenaaž-äravoolukraavi kapitaalremont.

Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatiste ülevaatus Venemaa instituudi Gidroprojekt poolt on kavandatud 2006. aastaks.

Narva hüdroelektrijaamas on kalatrepp, mis ei ole kasutusel 1993. aastast.

Komisjon otsustas:

Vene Poolel:

• teha Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatiste ülevaatus 2006. a., kaasates vasakkalda rajatiste ülevaatusse Eesti Poole esindajad, ja tutvustada Eesti Poolt kogu hüdrosõlme ülevaatuse tulemustega;

• koos Eesti Poolega valmistada 2005. a. ette ettepanekud vasakkalda tammi hooldus- ja remonditööde korralduse kohta;

• teostada kalatrepi töö efektiivsuse ja kalatrepi kasutamise otstarbekuse uuring; informatsioon asjade seisu kohta kalatrepi kasutuselevõtuks esitada Komisjoni üheksandal istungil.

7.

Seitsmenda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära informatsiooni rahvusvaheliste koostööprojektide täitmise käigu kohta (P. Gorelov, L. Koivunen, N. Aleksejeva,

H. Liiv; lisad 15, 16).

Komisjon märkis:

TACISe programmi projekt “Veeressursside haldamine Peipsi järve basseinis” plaani-takse lõpetada 2005. a. novembri lõpuks. Pilootprojekti “Pihkva linna kanalisatsiooni puhastusseadmete moderniseerimine (õhustuskambri nr. 1 rekonstrueerimine)” raames on lõpetatud uute seadmete montaaž. Uue õhustustehnoloogia evitamine vähendab fosfori ja üldlämmastiku koormust. Laboratooriumi- ja GIS-seadmestik on täies mahus tarnitud. Keemialaborite töö on paranenud. Oudova linna puhastusseadmete jaoks plaanitakse seadmete tarnimist. Oudova linna kompleksse pilootprojekti raamides lõpetatakse settebasseinide ehitust. Töötati välja projekti veebileht. Kavandatakse projekti põhitulemuste tutvustamist.

UNDP/GEFi projekti “Peipsi järve basseini haldamisprogramm” raamides on lõpeta-tud tööd piiriülese diagnostilise analüüsi, Eestis biogeense koormuse vähendamise, ökoturismi ja mahepõllunduse alal Peipsi järve basseini Eesti- ja Venemaa-poolses osas (projektieelsed uuringud), välja on töötatud avalikkuse kaasamise kava, on hangitud seadmeid Komisjoni jaoks, esitatud on Narva jõe basseini, kaasa arvatud Peipsi järv, haldamisprogrammi projekt.

Eesti Pool informeeris Komisjoni EU/LIFE projekti täitmise käigust. Projekt on lõpetamisjärgus, lõpparuanne saab olema aluseks Eesti veemajanduslike integreeritud rakendusprogrammide väljatöötamiseks kuni aastani 2015.

Komisjoni töörühmas on läbi vaadatud Soome ekspertide poolt esitatud „Pilot project between Estonia, Finland and Russia to test the UNECE Guidelines on Monitoring and Assessment of Transboundary and International Lakes”. Soome ekspert esitab projekti lõppvariandi Komisjoni kaasesimeestele kooskõlastamiseks.

Komisjon otsustas:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.

2. Küsimused rahvusvahelistes koostööprojektides osalemise otstarbekuse kohta arutada tingimata läbi töörühmade koosolekutel.

3. Komisjoni töörühmade liikmetel vaadata kahe nädala jooksul läbi Peipsi järve haldamisprogrammi projekt ja esitada märkused ning ettepanekud UNDP/GEF projekti juhile programmi projekti korrigeerimiseks.

4. UNDP/GEF projekti juhil esitada programmi täpsustatud projekt Komisjoni kaasesimeestele heakskiitmiseks.

5. Veeressursside kompleksse haldamise töörühmal uurida Narva jõe basseini veemajanduse arendamise ühise programmi eelnõu väljatöötamise võimalust praegu täidetavate rahvusvaheliste projektide tulemuste analüüsi alusel ja esitada tulemused Komisjoni üheksandale istungile.

8.

Kaheksanda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära A. Ersi informatsiooni Narva elektrijaamades realiseeritud keskkonnakaitsemeetmetest (lisa 17).

Komisjon otsustas võtta informatsioon teadmiseks.

9.

Üheksanda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära seire, hinnangu ja rakendus-uuringute töörühma (A. Ovanesjants) informatsiooni rakendusteaduslike uuringute perspektiivsete suundade kohta.

Komisjon märkis, et rakendusuuringute vajadus Peipsi järve seisundi aktuaalsete probleemide lahendamiseks on ilmne. Rakendusuuringud on arvestatud pika aja peale ja vajavad mahukat rahastamist, mis omakorda eeldab erinevate rahastamisallikate kaasamise vajadust.

Komisjon otsustas:

1. Rakendusteaduslike uuringute perspektiivsed suunad heaks kiita (lisa 18) ja soovitada Pooltel kasutada neid rakendusteaduslike uuringute jooksvate plaanide koostamisel.

2. Pooltel osutada teadusasutustele igakülgset kaasabi rakendusuuringute rahasta-misel, sealhulgas investeeringute kaasamisel.

10.

Kümnenda küsimuse kohta kuulas Komisjon ära töörühmade informatsiooni

(P. Gorelov, A. Ovanesjants) töörühmade 2006. a. tööplaanide kohta.

Komisjon otsustas:

1. Kinnitada töörühmade tööplaanid (lisad 19, 20).

2. Määrata töörühmade koosolekute ajaks 2006. a. III kvartal.

11.

Komisjon kuulas ära Eesti poole ettepaneku (A. Velthut) Komisjoni üheksanda istungi koha, aja ja päevakorra kohta.

Komisjon võttis vastu Eesti Poole ettepaneku ja otsustas korraldada Komisjoni üheksas istung 2006. a. septembris järgmise esialgse päevakorraga:

1. Veemajandusolukorrast ja evitatud veemajandusmeetmete efektiivsusest 2005. a. Narva jõe basseinis, kaasa arvatud Peipsi järv.

2. Piiriveekogude seire, sh ühisekspeditsioonide, ja rakendusteaduslike uuringute tulemused.

3. Ülepiiri-põhjavete seire programm ja põhjavee seisundi andmete vahetuse reglement.

4. Tööst reostuskoormuse andmete võrreldavuse parandamiseks ja looduslike vete interkalibreerimise korraldamisest.

5. Narva hüdroelektrijaama rajatiste ohutuse tagamiseks tehtavatest töödest.

6. Narva veehoidla kasutuseeskirja 2. redaktsiooni väljatöötamise seisust.

7. Rahvusvaheliste koostööprojektide täitmise käigust ja Narva jõe ning Peipsi järve vesikonna veemajanduse arengu ühisprogrammi eelnõu ettevalmistamise võimaluste uurimise tulemustest.

8. Maavarade kaevandamise mõjust piiriveekogudele.

9. Komisjoni töörühmade 2007. a. tööplaanid.

10. Komisjoni kümnenda istungi kohast, ajast ja päevakorrast.

Komisjoni sekretäridel kaks kuud enne Komisjoni istungit täpsustada päevakord.

Komisjoni istungi toimumiskoht täpsustatakse töökorras.

Komisjoni töö kulges asjaliku koostöö ja vastastikuse arusaamise õhkkonnas.

Käesolev protokoll on alla kirjutatud Pihkvas 20. oktoobril 2005. aastal kahes eksemplaris, eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemal tekstil on ühesugune jõud.

Eesti Vabariigi poolt	Vene Föderatsiooni poolt
A. Velthut	M. Seliverstova