Esileht » Valdkonnad » Keskkonnakorraldus » Keskkonnamõju strateegiline hindamine » Piiriülene hindamine

Piiriülene hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

11. juulil 2010. a jõustus piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll, mis käsitleb kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide eelnõude keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Vajaduse korral tuleb hinnata ka strateegiliste dokumentide elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju.

Protokoll põhineb suuresti direktiivil 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KSH direktiiv). Sellest tulenevalt lähtutakse ka protokolli rakendamisel üldtunnustatud põhimõtetest nagu laiaulatuslik avalikkuse kaasamine, asjaomaste asutustega konsulteerimine, aruande koostamine, tulemuste integreerimine dokumentide koostamisesse jmt.

Eesti allkirjastas protokolli 21. mail 2003 Kiievis toimunud viiendal ministrite konverentsil ning arvestas protokolli sätetega 3. aprillil 2005 jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) koostamisel. Riigikogu võttis 13. jaanuaril 2010. a vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse (RT II, 2010, 3, 6). Eesti oli 16. osalisriik, kes ratifitseeris kõnealuse protokolli (protokolli on ratifitseerinud ka Euroopa Ühendus organisatsioonina).

Protokoll on leitav siit:

KSH protokoll

SEA Protocol

Täiendavat informatsiooni protokolli kohta on võimalik leida ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsiooni) koduleheküljel (http://www.unece.org/env/eia).

Üldine informatsioon

* Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale või kui seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik, tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamisest teavitada mõjutatavat riiki.

* Kui KSH programmi koostamisel selgub, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale, saadab Keskkonnaministeerium sellele riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui toimub programmi avalikustamine Eesti Vabariigis.

* Teade mõjutatavale riigile sisaldab:

- kava nime ja selle lühikirjeldust;

- andmeid kava koostaja ja kehtestaja kohta;

- kava koostamise ja KSH ajakava ning tõenäoliselt olulise keskkonnamõju lühikirjeldust;

- teatele vastamise ja kommentaaride esitamise tähtaega.

* Kui mõjutatav riik soovib osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises:

- edastab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande enne selle heakskiitmist;

- võimaldatakse mõjutataval riigil osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises ja alustatakse konsultatsioone keskkonnamõju ning selle leevendamise ja kõrvaldamise meetmete asjus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.