Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Kaili Kuusk, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Mullu riigimetsast kogutud 600 tonni prügi vedamiseks läinuks vaja 30 vagunit ja see kogus oleks täitnud kahekorruselise maja kõrguselt korvpalliväljaku. Prügi vedeleb ka erametsades, teeäärtes, põldudel ja mujal. Kõigest sellest jõutakse kokku koguda küllalt vähe, aga seegi töö läheb maksma ca 15 miljonit krooni aastas. Nii aastast aastasse, sest igal kevadel sulab lume alt välja uus rämps. Uuringud näitavad, et ühe elaniku kohta tekib 170–560 kilo olmejäätmeid aastas. Kogu Eesti aastane olmejäätmekogus küünib poole miljoni tonnini. Kõige selle taustal aga leidub küllaga neid, kes väidavad, et neil üldse prügi ei teki ja seega pole neil ka prügivedamislepingut vaja. Kui prügivedu ei toimu Kuigi nii 1998. kui ka 2004. aastal kehtima hakanud jäätmeseadus kohustab omavalitsusi korraldama olmejäätmevedu, on neist seni seda sätet täitnud vaid pool. Teine pool on jätnud jäätmehoolduse korraldamata. See tähendab, et poolte omavalitsuste elanikel pole kohustust jäätmekogumissüsteemiga liitumiseks ja prügiautod ei vea regulaarselt nende prügi. Keskkonnaministeeriumi andmetel jääb väljapoole jäätmekogumisvõrgustikku vähemalt 270 000 elanikku. Mõnes maapiirkonnas ei toimu korraldatud prügivedu suisa 85% majapidamiste puhul. On ju maal üsna tavaline, et vaid vallakeskuse kortermajadel on konteinerid ja nende tühjendamise lepingud, enamus eramajade ja suvilate elanikest lahendab oma prügiküsimusi nii, kuidas heaks arvab, sokutades jäätmeid kortermajade, kooli, lasteaia, bussipeatuse jne konteineritesse. Äraveo eest nad muidugi ei maksa. Imelik – elektri, vee, soojuse jm tarbimist kellegi teise kulul peetakse küll varguseks! Ligi 140 000 inimest aga põletab prügi ahjus või lõkkes, mürgitades välisõhku ja ohustades nii enda kui ka teiste tervist, sest tossav plastmass paiskab õhku vähkitekitavaid ühendeid. Ja muidugi “aitab hädast välja” prügi kottide ja autokoormate kaupa metsa alla toimetamine! Niisugune on siis pilt Eestis 2007. aasta lõpus. Skandinaavias ja Kesk-Euroopas oli prügiteema päevakorral enam kui inimpõlv tagasi, Soomes 1990ndate algul… Suund prügi vähendamisele Korraldatud jäätmevedu on seni ainuke põhimõte, millega enamusel Euroopa riikidel on juba mitu aastakümmet õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust. Jäätmeveo korraldamine on omavalitsuste töö. Kui see on jäänud tegemata ja elanikud veo eest ei tasu, siis ei ole neil motivatsiooni panna prügi õigesse kohta. Kuigi oleme viimaste aastatega jäätmekäitluse korraldamises ära teinud väga palju tööd ja Eesti ei ole selles osas Euroopa viimaste seas, tuleb ikka veel tublisti pingutada. Nii nagu kogu Euroopas on meiegi eesmärk jäätmekoguste vähendamine ja jäätmete maksimaalse taaskasutamise. Euroopa Keskkonnaagentuuri värskest ülevaatest selgub, et näiteks Hollandis, Taanis ja Rootsis jõuab prügilatesse alla 20%, mõnes riigis isegi alla 10% olmejäätmetest. Selline tulemus on valdavalt saavutatud jäätmete ulatusliku tööstusliku põletamise ehk jäätmetest energia tootmise kaudu. Näiteks Taanis saadakse nõnda 4% elektrist. Oluliselt vähendab ladestamist ka jäätmete materjalina ringlusevõtt ehk taaskasutamine paberi-papi, klaasi, metallide ja komposti tootmiseks. Lisaks säästab see toorainet ja energiat. Uuest aastast tuleb ka Eestis senisest rohkem rõhku panna olmejäätmete liigiti kogumisele ja nende suuremale taaskasutamisele. Jäätmete sortimist peab taas korraldama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on luua oma elanikele võimalikult arusaadavad ja soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused. Omavalitsused, ühinege! Paraku ei ole Eestis olmejäätmete käitlust lihtne arendada, sest meil on 227 eraldi toimivat ja mitte eriti koostöövalmis kohalikku omavalitsust. (Võrdluseks: Rootsis on ca 9 mln elaniku kohta 270 ja Leedus 3,4 mln elaniku kohta 60 omavalitsust.) Selge, et väiksematel valdadel nii meil kui ka mujal napib jõudu. Näiteks Soome lõunaosas on omavalitsused ühinenud ühtse regionaalse jäätmekava koostamiseks, sest tööstuslik jäätmepõletus vajab suuri koguseid ja suurt koostööpiirkonda Ka meil kavandatakse jäätmepõletustehaseid, seni pole aga kuigivõrd kuulda, kuidas neid vajalike kogustega varustatakse – ilma omavalitsusteta (loe: koostööta) see ei sünni. Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise-haldamise osas on meil küll häid omavalitsuste koostöönäiteid (AS Väätsa Prügila, AS Uikala Prügila, OÜ Paikre, Maasi Jäätmehoolduse OÜ jt), kuid seni puudub toimiv koostöö jäätmekäitluse korraldamise osas. Korralduslikuks koostööks on seni arvestatavaima katse teinud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kuid kohalikud volikogud ei ole seda kuigivõrd heaks kiitnud. Mulle tundub küll, et kuni ei ole toimunud radikaalsemat haldusreformi, pole ka jäätmekäitluse arendamiseks peale omavalitsuste koostöö muid lahendusi. Jäätmekäitlus on nagu ühistransport – üksikisik ei saa suurt midagi ära teha ilma toetava-korraldava süsteemita. Bussiga saab sõita siis, kui on marsruudid paika pandud, peatused ja sõiduplaanid olemas, bussid iga päev olemas. Ka jäätmekäitlus vajab samasugust konkreetsust. Kuni jäätmekäitlust ei ole korda saadud, seni ei saa oma prügist keskkonnasõbralikult lahti ka need inimesed ja ettevõtted, kes seda juba praegu väga soovivad. Küll aga saab igaüks omavalitsusele meelde tuletada, et ka jäätmeseadust tuleb täita. (Kirjutatud Maalehele, ilmus 6.12.2007.) |
