|
|
Esileht » Valdkonnad » Vesi » Uuringud ja aruanded
Euroopa Liidu prioriteetsete ainete nimekirja potentsiaalsete uute kandidaatainete esinemise uuring Eesti pinnaveekogudes II. Töö eesmärgiks on Euroopa Liidu prioriteetsete ainete nimekirja potentsiaalsete uute ainete ning muude veekeskkonnale ohtlike ainete esinemise uuring Eesti suuremate reoveepuhastite väljalaskude suublateks olevates pinnaveekogudes.  EL Prioriteetsete ainete kandidaatide uuring 2012 aKliimamuutuste mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad. Käesolev aruanne annab olemasoleva info põhjal ülevaate kliimamuutuste mõjust vee ökosüsteemidele ja põhjaveele Eestis ning hindab veeseireprogrammi võimalusi seda mõju muust inimmõjust eristada. Töös analüüsitakse juba täiendatud ja prognoositud kliimamuutuse ilminguid Euroopas ja Eestis. Ülevaade kliimamuutuste mõjust Eesti veeökosüsteemidele on koostatud tuginedes Eesti teadlaste poolt avaldatud kliimamuutuseteemalistele teadusartiklitele ning vaadeldes eraldi rannikumerd, jõgesid, järvi, märgalasid ja põjavett. Arvestades muutuste praegust ulatust ja võimalikke arenguid hinnatakse olemasoleva riikliku veeseire programmi tõhusust eristamaks kliimamuutuste mõju vahetu inimtegevusega seotud surveteguritest vee ökosüsteemidele ning antakse soovitusi seireprogrammide võimalikuks ümberkujundamiseks lähtudes Guidance document NO. 24 toodud põhimõtetest.
Soojussüsteemi puurkaevu ja -augu mõju põhjavee ja pinnase füüsikalistele omadustele ning põhjavee keemilisele koostisele Eesti tingimustes. Euroopa Liit on võtnud vastu ulatusliku kliima- ja energia paketi, mille eesmärgid on vähendada energiatarbimist 20%, vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes 1990. aasta näitajatega 20%, ja suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 20%-ni. Aastaks 2050 peaks taastuvenergia kasutus olema 75%. Selle paketi üks tulemeid on, et alates 2020. aastast tohib ehitada ainult nullilähedase energiatarbimisega hooneid. Suure energiasäästu saavutamine ainuüksi parema soojustamisega on Eesti kliimas üsna keeruline. Aruanne vaatleb soojuspuurkaevude ja –aukudega seotud mõjusid põhjaveele ja soojusväljale vastavalt Keskkonnaministeeriumi püstitatud lähteülesandele ning on täienduseks varem tehtud tööle (Jõeleht, 2007). Põllumajanduse hajukoormuse piiramise meetmete väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine. Hinnang pinnaja põhjavee hea seisundi saavutamise ja veesäästu võimaluste kohta. Ehkki Eestis on rakendatud vägagi erinevaid meetmeid hajukoormuse vähendamseks põllumajandusest, ei kajastu see paljudel juhtudel muutustena pinnavee kvaliteedis või toitainete koormuse vähenemisena (Iital et al., 2010). Viimastel aastatel aset leidev põllumajandustootmise intensiivistumine on nitraaditundlikul alal ja mujalgi pinnaveekvaliteeti kohati isegi halvendanud, ehkki rakendatud on erinevaid meetmeid ja kehtestatud täiendavaid piiranguid põllumajandustootjatele. Vaatamata erinevate põllumajanduslike keskkonnameetmete rakendamisele on nende mõju veekvaliteedile ja toitainete koormusele olnud keeruline tuvastada näiteks ka Soomes (Ekholm et al., 2007), kus üheks põhjuseks on peetud põllumajandusmaa pindala üldist suurenemist, aga ka põllumajandustootmise spetsialiseerumist (teravilja, piima, lihalooma farmid) ja intensiivistumist ning kontsentreerumist selleks sobivatesse piirkondadesse (Huhtanen et al., 2009), aga ka näiteks üha ulatuslikumaks muutuvat lihaloomade aastaringset väljas pidamist. Sellest tulenevalt oli töö eesmärgiks: 1. Anda ülevaade seni Eestis rakendatud hajukoormuse vähendamise meetmetest ja nende tõhususest; 2. Välja pakkuda stsenaariumid Eestis sobivate meetmete rakendamiseks ja hinnata orienteeruvalt nende rakendamise mahtu; 3. Prognoosida hea põhja- ja pinnavee saavutamise võimalusi meetmete rakendamise tulemusena; 4. Koostada prognoos põhja- ja pinnaveekogumite kohta, kus pole võimalik saavutada head seisundit ja analüüsida selle põhjuseid; 5. Anda hinnang veekasutamisest põllumajanduses ja veesäästu võimalustest. Veemajanduse korraldamise majanduslike meetmete vastavuse hinnang veepoliitika raamdirektiivi nõuetele ning majanduslike meetmete ajakohastamine Uuringu käigus kontrolliti ja hinnata veepoliitika raamdirektiivist tulenevate nõuete täitmist majandusanalüüside ja erinevate majanduslike hinnangute kohaldamsie osas veemajanduskavade koostamsel ja rakendamisel. Töö tulemusena esitatakse ülevaade peamistest puudustest, mis tuleb hiljemalt järgmise veemajanduskava koostamise käigus kõrvaldada.
Üks olulisemaid võtmesamme Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi (VPRD) täitmisel on põhjaveekogumite iseloomulike näitajate analüüsimine ning inimtegevuse keskkonnamõju ja veekasutuse majandusanalüüs, nagu see on sätestatud raamdirektiivi artiklis 5 ja mis lähemalt on kirjeldatud raamdirektiivi lisas II, selleks et määratleda põhjaveekogumeid. Sellega seoses koostavad liikmesriigid kõikide põhjaveekogumite iseloomustuse, kaasa arvatud nende asukoha ja piiride kirjeldamise ning survetegurite identifitseerimise, mis kujutava ohtu VPRD eesmärkide saavutamisel. Käesoleva aruande sisu ja ülesehitus põhinevad juhenditel, mis on koostatud VPRD ühise täitmise strateegia väljatöötamise käigus. Iga põhjaveekogum on iseloomustatud vastavalt lähteülesande punktidele. Põhjavee seirekaevude määratlemine on tehtud koostatud kontseptuaalsetele mudelitele tuginedes. Aruande koostas Eesti Geoloogiakeskus. Tööd ei ole võimalik liiga suure mahu tõttu kodulehel lisada ja seetõttu on see kättesaadav plaadil Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast.
Direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks uuringu korraldamine prioriteetsete ainete sisalduse määramiseks vees, vee elustikus ning põhjasetetes. Töö eesmärgiks oli selgitada ja kaardistada prioriteetsete ja muude ohtlike ainete esinemine ja sisaldus Eesti veekogude vees, põhjasetetes ning vee-elustikus. Saadud tulemused võetakse lähtetasemeks edasiste veekaitse meetmete kavandamisel ning uuringute planeerimisel. Töö käigus analüüsiti olemasolevaid seirepunkte seireandmete piisavuse ja usaldusväärsuse suhtes ja selgitati võimalikku vajadust seirepunktide nimekirja täiendamiseks. Samuti võeti kokku antud uuringu ja varasemate uuringute tulemused prioriteetsete ja muude ohtlike ainete kohta ning anti soovitused edasiste seire- ning meetmeprogrammide tarbeks, sealhulgas reostuskoormuse vähendamiseks, ning direktiivides nõutud aruandluse korraldamiseks Euroopa Komisjonile. Intensiivse põllumajandustootmise mõju pinnavee ohtlike ainete sisaldusele. Pestitsiidijääkide dünaamika uuring pinnaveekogudes. Direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardeid (EQS) veepoliitika valdkonnas, kehtestab korra ja nõuded vee raamdirektiiviga püstitatud eesmärkide täitmiseks. Nimetatud õigusakti eesmärk on kindlustada EQS-de kaudu veekogude ja nende ökosüsteemide kaitse veepoliitika raamdirektiivi (VRD - 2000/60/EÜ) lisas 10 toodud 33 prioriteetse aine ning lisas 8 loetletud muude olulisemate saasteainete või saasteainete rühmade eest. Prioriteetsete ainete hulgas on rida pestitsiide, millest näiteks trifluraliin oli Eestis laialdaselt kasutusel veel kolm aastat tagasi. Lisaks prioriteetsetele ainetele on direktiivis 2008/105/EÜ lisas 3 loetletud ained, mida loetakse oma ohtlike omaduste tõttu prioriteetsete ainete nimekirja „kandidaatideks“, millest enamuse moodustavad taimekaitsevahendid. Töö eesmärgiks oli selgitada ja kaardistada pestitsiidijääkide esinemine ja sisaldus Eesti intensiivse põllumajandusega piirkondade pinnavees. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduste analüüs Nitraadidirektiivi kohaselt on liikmesriigid veeseire tulemuste põhjal vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kohustatud läbi vaatama ja vajaduse korral muutma tundlike alade nimistut (piire), et võtta arvesse muutusi ja tegureid, mida ei olnud võimalik ette näha tundlike alade eelmise määramise ajal. Uuringus analüüsiti NTA laiendamisvajadust, tuginedes veeseire ja maakasutuse andmetele, põllumajandusstatistikale surevtegurite intensiivsuse hindamiseks ning majandusliku efektiivsuse hinnangule. NTA piiride muutmisvajaduse selgitamiseks analüüsiti põhja- ja pinnavee seniseid seireandmeid (eelkõige viimase 10 a andmed), et selgitada nitraatiooni või teiste lämmastikuühendite (pinnavees eelkõige N-üld) tõusutrendiga alad Eestis, kus see on tõenäoliselt tingitud põllumajandustegevusest. Põhjavee puhul arvestati ka põhjavee kaitstuse aspektiga, samuti põhjaveekogumite piiridega. Lisaks hõlmas uuring järvede ja rannikumere seireandmete üldistamist ning muutuste iseloomustamist, milleks kasutati ka Eesti jõgede koormusandmeid. (Uuring) Metoodika väljatöötamine ja lähteülesande koostamine ning kooskõlastamine märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks Euroopa veepoliitika üks eesmärk on tagada vee ökosüsteemide kaitse. Vee ökosüsteemide hulka kuuluvad lisaks pinna- ja põhjavetele ka märgalad. Märgalasid kui olulisi veeobjekte veeressursside piisavuse- ja kvaliteedi tagamisel ei ole arvesse võetud. Veemajanduskavades käsitletakse veemajandamise üksustena veekogumeid (pinnaveekogud, põhjaveekihid). Töö eesmärgiks oli selgitada Euroopa kogemustest lähtuvalt Eestile sobivaid valikuid märgalade seostamiseks vee kaitse ja kavandamisega seotud tegevustesse. Töö raames tehti ülevaade senitehtust nii Eestis kui ka Euroopas ning esitati metoodilised selgitused, millistest põhimõtetest lähtuvalt võiks märagalisid veemajanduskavades ning veekaitse- ja kasutamisega seotud tegevustesse siduda. (Uuring) Toitainete koormused Liivi lahe veekogumitesse 1995-2009 Töö eesmärgiks on hinnata Liivi lahe mereveekogumites maismaalt merre kantud/juhitud toitainete koormust, mille alusel oleks võimalik hinnata ja analüüsida toitainete koormuste vähendamise mõju Liivi lahe kui piiriülese piirkonna mereveekogumite ökoloogilisele seisundile. Eesti-Läti piiriveekogude (Mustjõgi ja Pedetsi) valgalal paiknevate punktkoormusallikate koormusandmed 2002-2009 jõgede ja järvede seisundi kirjeldamiseks Aruandes on kogutud Eesti-Läti piiri ületavatesse Eesti jõgedesse ja piirilähedastesse järvedesse juhitud punktallikate toitainete reostuskoormuste andmed Eesti-Läti veemajanduskavade eesmärkide ja ülesannete kooskõlastamiseks tagamaks pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund. Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi Aruanne koondab hetkel olemasolevat kompetentsi ja teavet siseveekogude seisundi hindamisest. Materjali abil on võimalik täiendada keskkonnaministri 28.07.2009 määrust nr 44. EL Balti/Keskökoregiooni riikides toimuv veekogude ökoloogilise klassifikatsiooni võrdlemine, harmoniseerimine ja klassipiiride interkalibreerimine on üldine protsess, millega peab arvestama. Nii Eestis kui ka teistes EL riikides on klassifikatsioonis kasutatavate elustikurühmade ja abiootiliste näitajate kasutamine ebaühtlaselt väljatöötatud. Varem interkalibreerimisprotsessis kasutatud näitajad on paremini läbitöötatud ja klassifikatsioon katsetatud (järvede suurtaimed, väikejärvede põhjaloomad, järvede fütoplankton, jõgede fütobentos, jõgede põhjaloomad, jõgede ja järvede vee omadused). Aruandes esitatakse klassifikatsiooni täiendused väikejärvede kalade, Võrtsjärve peaaegu kõikide näitajate, jõgede suurtaimede, Peipsi põhjaloomade ja kalade kohta. Jõgede kalade kohta on antud ülevaade seire metoodikast ja kasutatavatest meetoditest teistes riikides, kuid klassifikatsiooni ei suuda eksperdid veel esitada.
Ohustatud põhjaveekogumid, ohustatud põhjaveekogumite täiendav kirjeldus, ohustatud põhjaveekogumite seisundit ohustavad saasteained ja nende saasteainete läviväärtused. Piiriülesed põhjaveekihid, piiriüleste põhjaveekihtide täiendav kirjeldus ja võimalik inimtegevusest tingitud negatiivne piiriülene mõju põhjaveele Töö tehti Keskkonnaministeeriumi veeosakonna tellimisel eesmärgiga koostada ohustatud põhjaveekogumite ja piiriüleste põhjaveekihtide täiendav kirjeldus ja esitada iga ohustatud põhjaveekogumi kohta nimekiri saasteainetest, mis ohustavad põhjaveekogumi hea seisundi saavutamist 2015. aastaks. Töös esitatakse ettepanekud läviväärtuste kehtestamiseks põhjaveekogumi head seisundit ohustavatele saasteainetele. (Uuring) NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur Uuringu objektiks on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) üle 10 loomühiku (lü) farmid ja nende sõnnikuhoidlad ning sõnnikukäitlus. Uuringu üldeesmärgiks on viia kooskõlla säästva põllumajandusetootmise areng ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimine NTA alal. Uuringu otseseks eesmärgiks on saada ülevaade NTA üle 10 lü farmide sõnnikuhoidlate tegelikust olukorrast. Uuringu mahuks on kõik NTA- asuvad ja vähemalt 10 lü hulgal loomi pidavad loomakasvatushooned. (Uuring) Direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks prioriteetsete ainete inventuur ning seirekorralduse analüüs Viimaste aastate uuringud veekeskkonnas ohtlike ainete leviku kohta on keskendunud ainete sisalduse määramisele elustikust (räim ja ahven vastavalt jõgede suudmealadelt ja avamerest). Vee ja heitveeproove on võetud vähem, viimane suurem vastav töö tehti aastal 2006. Töö eesmärk oli selgitada ja kaardistada prioriteetsete ainete esinemist ja sisaldusi Eesti pin‐navees. See on lähtetasemeks edasiste veekaitsemeetmete kavandamisel ning uuringute planeerimisel. Töö käigus analüüsiti olemasolevate ohtlike ainete seirepunktide seireandmete piisavust ja esitati ettepanekud seirepunktide muutmiseks. Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine Läänemere riikide keskkonnaministrite 15. novembri 2007. aasta istungil Krakowis heaks kiidetud HELCOM-i Läänemere tegevuskava kohaselt tuleb hea veekvaliteedi taseme saavutamiseks 2021. aastaks vähendada valglalt tulevat fosfori koormust vähemalt 42% ning lämmastiku koormust 18%. Sellest lähtuvalt seati HELCOM-i liikmesriikidele toitainete koormuse vähendamise sihtarvud, mille kohaselt Eesti peab fosfori koormust valglalt merre vähendama vähemalt 220 tonni ja lämmastiku koormust 900 tonni võrra. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad kõik HELCOM-i liikmesriigid koostama 2010. aastal vastava tegevuskava, millega määratletakse sobivaimad ja tulupõhised meetmed toitainete koormuse ja ohtlike ainete heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu koostati vastav ülevaade, kas Eestis kasutatavates fosfor- ja lubiväetistes sisalduv kaadmium kujutab keskkonnariski, kuidas toimub järelevalve fosfor- ja lubiväetistega keskkonda viidava kaadmiumi koguste üle ja kuidas ennetatakse reostusohtu. Hea veeseisundi saavutamiseks ÜPP rakendamise seadustest ja MAK tulenevate meetmete ja toetuste rakendamise analüüs Töö on koostatud eesmärgiga saada ülevaade Eestis rakendatavate ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmetest ja toetustest ning kuivõrd need vastavad Euroopa Liidu (EL) poolt seatud eesmärkidele. Nimetatud eesmärkide all mõeldakse EL poolt ÜPP rakendamise seadusega antud võimalustele kaasa aidata veepoliitika raamdirektiivi (VRD) eesmärkidele ehk hea veeseisundi saavutamisele ning säilitamisele. Lisaks on töö eesmärgiks esitada ettepanekuid järgmise finantseerimisperioodi meetmete ja toestuste rakendamiseks. Analüüsi tulemusena on antud hinnang meetmete piisavusele põllumajandustootmise mõju vähendamiseks hea veeseisundi saavutamisel või säilitamisel. Võimalikel probleemidel on põhjus ning seetõttu on antud hinnang, millised võimalikud takistused segavad seatud eesmärkide saavutamist. Töös on antud ka soovitusi järgmise ÜPP ja MAK finantsperioodi võimalike meetmete täiendamiseks ning muutmiseks. (Uuring) Uuring suurtootjate mõjust põhja- ja pinnaveele, ettepanekud mõju vähendamiseks Uuringu käigus ei tuvastatud anomaalselt suurt lämmastikukoormust farmide ümbruse pinna- ega põhjavees. Väetamisnormidest peetakse suures plaanis kinni ning ei toimu üleväetamist farmide ümbruses. Enamus vedelsõnnikust kasutatakse mõlema farmi puhul kuni 10 km raadiuses farmist. Pandivere kõrgustikul asuva farmi ümbruses lähtutakse vedelsõnniku laotamisel viljavaheldusest, kogu sõnnik kasutatakse oma põldudel. Põltsamaa paeplatoo farmi puhul kasutatakse vedelsõnnikut farmi ümbruse põldudel praktiliselt igal aastal. Arvestades suurtootjate osakaalu tootmismahus ja seni esinevaid mittevastavusi tuleb tööd suurtootmise keskkonnakoormuse vähendamiseks jätkata. Kõige tulemuslikumaks võib osutuda tootmise kohapealne ülevaatus keskkonnaeksperdi või auditori poolt ja sellele järgnev keskkonnaprobleemide arutelu.(Uuring)
Veetõkestusobjektide kaardistamine ja nende mõju hindamine Töö käigus on võetud hindamiseks ja kirjeldamiseks lähteülesandes esitatud kriteeriumitele vastavad 160 olulsemat paisu. Nende paisude kohta kogutakse teavet ITK paisude andmebaasi täiendamiseks. Hinnatakse paisude tehnilist seiukorda, üleujutusohtlikkust ja paisuga seotud veekogumite ökoloogilist seisundit. Nende hinnangute põhjal pakutakse välja meetmed olukorra parandamiseks.(Uuring)
Kroodi oja ehitusgeoloogiline-ja reostusuuring Uuringu eesmärgiks oli Kroodi oja sängiala ja seal asuvate tiikide põhjasetete reostuse liigi ja mahtude määramine. Reostusuuringu käigus puuriti Kroodi oja sängis, kallastel ja tiikides 144 puurauku põhjasetete kirjeldamiseks ja reostusproovide võtmiseks.(Uuring)
Eesti reostuskoormuse arvutamine ning aruannete esitamine Helsingi Komisjoni PLC-Water töörühmale Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon) võeti vastu 1974. a ning seda täiendati 2000. a. Konventsiooni eesmärk on tagada Läänemere kaitse ning seisundi paranemine. Konventsiooni osapooled on kõik Läänemere äärsed riigid. Läänemere kaitse seisukohalt on peamine probleem reostus maismaalt pärinevatest reostusallikatest. Reostuskoormuste hindamine toimub Pollution Load Compilation – PLC-Water raames ja teostatakse riiklike seireprogrammide andmete alusel. PLC-Water programmi edukaks täitmiseks on Helsingi Komisjon moodustanud PLC projekti toimkond. Projekt lähtub otseselt Läänemere merekeskkonnakaitse konventsiooni nõuetest ning konventsioonist tulenevatest soovitustest ja juhistest reostuskoormuste hindamiseks. Projekti üldist korraldamist finantseerib Helsingi Komisjon, vajalike andmete esitamise kohustus on konventsiooni osapoolteks olevatel riikidel. Töö eesmärk on PLC-Water programmi täitmine – 2008.a. mõõtmisaasta andmete kogumine ja üldistamine. Töö tuleb teostada vastavalt Helsingi Komisjoni vastuvõetud reostuskoormuste arvutamise juhistele, mis on saadav aadressil: http://www.helcom.fi/groups/monas/en_GB/plcwaterguide/
Keskkonnakulude hindamise metoodika koostamine ja keskkonnakulude hindamine peamiste veekeskkonda mõjutavate survetegurite lõikes Keskkonna kasutamisega tekitatakse keskkonnale vähemal või suuremal määral kahju. Igasugust kahju on võimalik väljendada rahaliselt ning selle kahju heastamine või hüvitamine on kellegi jaoks alati kulu. Veekeskkonna jaoks hinnatakse tekitatud kahjusid keskkonn- või ressursikuludena. Keskkonnakuluks veekeskkonnale tekitatud kahju tähenduses on rahaliselt väljendatud kahju suurus, mis on tekkinud veekeskkonna või veekvaliteedi halvendamise tagajärjel, näiteks reostamise tõttu. Ressursikuluks loetakse neid veekeskkonnale tekitatud kahjusid, mille tagajärjel teised veekasutajad ei saa veeressurssi enam kasutada ja saavad veeressursi puudumisest tingituna kahju. Töös analüüsitakse võimalusi keskkonna- ja ressursikulude hindamiseks ning tuuakse näited selle kohta, kuidas selliseid kulusid reaalselt kokku arvutada.(Uuring)
Keskkonnatasude rakendamine veemajanduses Aruande koostamise aluseks on tellija poolt koostatud tehniline ülesanne. Aruande koostamisel on lähtutud veeseaduse ja keskkonnatasude seaduse analüüsist. Eeldatud on, et veekogude kaitse ja kasutamine ning nende hea seisundi säilitamine või saavutamine on reguleeritud veeseaduse ja selle seaduse juurutamiseks vajalike alama astme õigusaktidega. Keskkonnatasude seaduse eesmärk on maksusüsteemi loomine, et toetada veeseadusega püstitatud eesmärkide saavutamist. Töö kokkuvõtteks on koostatud ettepanekud keskkonnatasude seaduse vee erikasutus- ja saastetasusid puudutavate punktide täiendamiseks ja muutmiseks. Rea probleemide lahendamiseks on mitu võimalust. Lõplik valik nende ettepanekute vahel tuleb teha arvestades keskkonnatasude seaduse terviklikkust ja teisi reguleeritavaid valdkondi (veeseadus, õhusaaste, maavarade kasutamine, kalandus jne).(Uuring) Nitraaditundliku ala seirekava korrigeerimine Töö on tehtud lepingu nr 8147 (18‐20/557) “Nitraaditundliku ala seirekava korrigeerimine” raames. Töö eesmärgiks on koostada nitraaditundliku ala seireprogramm, mille täitmise tulemusena oleks võimalik anda ülevaade põllumajandustegevusest tulenevast keskkonnakoormusest ja hinnata rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete tõhusust. Nitraaditundliku ala kahe ülevaatearuande kogemuste järgi on vaja suurendada eestkätt seirepunktide arvu, mis kajastaks trende nitraatide sisalduse muutustest põhjavees. (Uuring) Säästev sanitaarkaitse Kesk- ja Ida-Euroopas väike- ja keskmise suurusega asulatele Raamatus tõdetakse, et sanitaarkaitse on inimeste tervise, väärikuse ja arengu alus. Selles juhitakse tähelepanu tõsisele väljakutsele – kuidas radikaalselt suurendada põhiliste sanitaarseadmete kasutamise võimalusi nii, et selles peegelduksid majandusliku tasuvuse, sotsiaalse õigluse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtted – 3 E-d (Efficiency, Equity, Environmental), mis on veeressursside kompleksse majandamise alused. Vajadus tagada sanitaarkaitsele oma õige koht Johannesburgi rakenduskavas nõutud IWRM ja veevarude ökonoomse kasutamise kavade väljatöötamisel on selle raamatu oluline mõte.(Trükis) Peipsi järve toiteainete bilansi välikoormuse uurimine Peipsi järve kõige enam mõjutav inimtekkeline survetegur on toitesooladega, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühenditega rikastumine. Eutrofeerumine on Peipsi järve seisundi muutumise olulisim probleem. Seejuures tuleb eristada eutrofeerumist kui järve looduslikku suktsessioonilist arengut ja eutrofeerumist kui inimtekkelist protsessi, mis on seotud järve väliskoormuse tõusuga. (Uuring)
Peipsi järve toiteainete bilansi uurimine Viimase aastakümne seiretulemused ja teadusuuringud on näidanud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Ökosüsteemi tasakaalu kadumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, mudastumine, kaldavee reostuse suurenemine, kalakoosluse tasakaalustamatus. (Uuring)
Narva veehoidla veebilansi uurimine Eesti –Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni istungil rõhutati mitmeid prioriteetseid uurimisteemasid ja nende hulgast ka Narva veehoidla vee- ja ainebilanssi. Narva veehoidla veebilansi ja ainebilansi arvutusmetoodika on teaduslik-metodoloogilisest küljest läbi töötamata ja viimaste aastate jooksul on see küsimus seotud otseselt Eesti Vabariigi kohustustega Läänemere kaitse valdkonnas HELCOMI raames. (Uuring)
Põhjavee direktiivi 2006/118/EÜ rakendamine ja veeseaduse muutmine põhjavee osas Vaadati läbi kehtivad ja eelnõu staadiumis olevad Eesti õigusaktid ja EL asjakohased direktiivid (2000/60/EÜ; 2006/118/EÜ) ja juhised. Koondati põhjavee seire materjal aastate 2005-2007 kohta. (Uuring)
Põhjaveeseirekaevude automatiseerimine Töö eesmärgiks oli valida välja põhjavee riikliku tugivõrguseire automatiseerimise seisukohast kõige tähtsamad seirejaamad ja korraldada nende automatiseerimine (Uuring)
Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks (Uuring)
Vee seisundi parandamiseks hajukoormuse mõju vähendamise meetmete hindamine ja määramine (Uuring) Töös esitatakse ülevaade ja ettepanekud võimalike hajukoormuse vähendamise meetmete ning nende maksumuse kohta veekogude lõikes.
Järve- ja jõetüüpide ökoloogilise kvaliteedi klassipiiride interkalibreerimine (Uuring) Töö sisaldab uuringutulemusi veekogude ökoloogilise seisundi klassipiiride määramise kohta mõnede uuritud kvaliteedinäitajate lõikes.
Veekaitse funktsiooniga metsaribade määratlemine põllumajandusmaale hajukoormuse piiramiseks (Uuring) Töö sisaldab ülevaadet metsaribade määramise põhimõtetest hajukoormuse piiramiseks. Kaartidel on esitatud ettepanekud kus ja millises ulatuses tuleks nitraaditundlikul alal metsaribasid rajada, et piirata hajukoormust.
Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks (Uuring) Lõpparuande täismahus versiooniga kaasnevad ka fotod. Lõpparuande täismahus versiooni saamiseks CD-ROMil tuleb pöörduda veeosakonda)
Ülevaade olulistest veemajandusprobleemidest Eestis (Uuring)
Tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite hindamine lõplik kindlaksmääramine (Uuring)
Veemajanduskavade täiendamine ja ajakohastamine (Uuring)
Soovitused alamvesikondade veemajanduskavade meetmeplaanide tegevuste hindamiseks (Juhend)
Eesti hajukoormuse baseline stsenaariumi (tavastsenaariumi) koostamine alamvesikonniti (Uuring) Ülevaade nitraaditundliku ala tegevuskava 2004-2008 rakendamisest, tegevuskava meetmete efektiivsuse hindamine, seirekavade sobivuse hindamine (Uuring)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi arengukava) koostamise juhend (edaspidi juhend) on 1999. aastal koostatud juhendi täiendatud variant, kus arvesse on võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks arengukava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjale, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele. Matsalu ja Haapsalu lahe seisundi täpsustamine ning seisundi vastavuse hindamine aastaks 2015 kehtestatud keskkonnaeesmärkidele (Uuring)
Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine (Uuring)
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala üksiktarbijatele ohutu joogivee tagamiseks vajalikud uuringud Rakvere ja Ambla vallas (Uuring)
Kompleksseire kava koostamine nitraaditundliku ala Jänijõe valgalal (Uuring)
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala veehaarete toitealade piisava kaitse tagamine (Uuring)
Soojuspuuraukude mõju keskkonnale (Uuring)
Põhjaveeseirekaevude inventuur (Uuring)
Veemajanduskavade meetmete tõhususe hindamine (Uuring)
Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul (Uuring)
Üleujutuste ohjeldamise ettevalmistamiseks vajalikud muudatused õigusaktides (Juhend)
Juhise ning tegevuskava koostamine üleujutusriskide haldamiseks (Juhend)
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Uuring)
Hajukoormuse hindamine alamvesikonniti ühtse arvutusmudeli abil (Uuring)
Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Eestis (Aruanne trükisena)
Ettepanekud veemajanduskavade ja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 tegevuste ühitamiseks (Juhend)
Ettepanekud veemajanduskavade, Eesti Riikliku Arengukava (RAK) ning Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 tegevuste ühitamiseks (Juhend)
Veepoliitika raamdirektiivi artikli 5 täitmise aruanne (vesikonna tunnuste analüüs) (Aruanne)
Häädemeeste, Nabala ja Paistu märgalapuhastite töö efektiivsuse analüüs (Uuring)
Eesti põhjaveekogumite kvaliteedistandardid, inimtekkeliste reostusainete ja põhjavee reostuse indikaatorite piirväärtused ning trendide hindamine ja trendide pöördepunktide määramine põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks (Uuring)
Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee päritolu (Uuring) Põhjavee radioaktiivsuse vähendamise veetöötlustehnoloogia efektiivsuse hinnang (Uuring)
Järvetüüpide interkalibreerimiseks vajalike foonitingimuste väljaselgitamine paleolimnoloogiliste uuringute abil Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiv (VRD) sätestab liikmesriikidele eesmärgi saavutada veekogude “hea seisund” hiljemalt aastaks 2015 ning VRD nõuete kohaselt on järvede seisundi määratlemise aluseks eri tüüpi veekogude nüüdisolukorra võrdlemine foonitingimustega, st looduslähedase intensiivsest inimmõjust veel puutumatu seisundiga. Et olemasolevad instrumentaalsed andmeread Eestis tavaliselt nii kaugele minevikku ei ulatu kui veekogud olid veel pristiinses või looduslähedases seisundis, tuleb VRD kohaselt järvede foonitingimuste väljaselgitamiseks kasutada modelleerimist, sh paleoökoloogilistele/paleolimnoloogilistele uuringutele põhinevad mudeluuringuid. Paleolimnoloogia on teadusharu, mis uurib järvesetteid. Tänu setetes säiluvatele mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele ning setete keemilisele koostisele on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu talletub teave limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka selle valglal.(Uuring) Eesti pinnaveekogude jaoks prioriteetsete ohtlike ainete määramine ja seireõrgu moodustamine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2000/60/EÜ ja Nõukogu direktiivist 76/464/EMÜ tulenevate nõuete täitmiseks tuleb liikmesriikidel siseriiklikul tasandil määrata pinnaveekogude jaoks prioriteetsed ohtlikud ained. Veekeskkonna suhtes ohtlik aine on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada veekeskkonda sattudes põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Lisaks tuleb igale veekeskkonna jaoks ohtlikule ainele kindlaks määrata ja seadusega kinnitada piirväärtus, mille ületamise korral on pinnaveekogu reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Prioriteetsete ohtlike ainete sisalduse piirväärtused on aluseks pinnaveekogude seisundi hindamisel ning pinnaveekogude seisundi parandamiseks vajalike meetmete kavandamisel. Üheks põhieesmärgiks, milline on otseselt seotud prioriteetsete ohtlike ainete seirega pinnaveekogudes on keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine.(Uuring)
Rannikuvee tüüpide interkalibreerimine Seadusandlikul tasemel on kogu maailmas järjest laienemas ökoloogilise tervikluse mõiste, milles püütakse koondada kõiki ökosüsteemi toimimist puudutavad küsimusi ja probleeme. Pinnavete puhul on üheks ökoloogilise tervikluse osaks bioloogiline terviklus erilise rõhuasetusega fütoplanktoni, makrozoobentose, põhjataimestiku ja kalastiku analüüsile. Nüüdseks on välja töötatud hulk erinevaid metoodikaid sadade indeksite ja mõõdetavate väärtuste määramiseks ning meetodeid nende põhjal keskkonnaseisundi hinnangu andmiseks. Samas, ökoloogiliselt säästev lähenemine eelistab pigem olemasolevate indikaatorite ja indeksite kasutamist ning nende sobivuse hindamist kui uute väljatöötamist. See haakub otseselt käesoleva töö ühe eesmärgiga, milleks on erinevates Läänemere äärsetes riikides kasutatavate metoodikate võrdlemine ja ühtlustamine saamaks objektiivsemat teavet nende sobivuse kohta veekeskkonna kvaliteedi hindamisel. (Uuring)
Veepoliitika raamdirektiivi artikli 3.8 alusel teabe edastamine Euroopa Komisjonile Aruanne Euroopa Komisjonile, milles sisaldub teave, mille liikmesriigid peavad edastama veepoliitika raamdirektiivi rakendamise kohta. Artiklis 3.8 nõutakse teavet veepoliitika raamdirektiivi rakendamise eest vastutava pädeva asutuse kohta.(Aruanne) Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart on koostatud elektroonilisena programmis MapInfo, mõõtkavas 1:50 000. Paberkandjal väljatrükk on mõõtkavas 1:100 000. Kaart on koostatud olemasoleva kaardimaterjali, põhiliselt Saaremaa kompleksse geoloogilise kaardistamise mõõtkavas 1:50 000 käigus koostatud põhjavee kaitstuse kaardi põhjal, kusjuures täiendavalt on kasutatud viimasel aastakümnel lisandunud andmestikku, mis on saadud uute tarbepuurkaevude puurimisel. (Uuring) Keskkonnanõuete sihipärase rakendamise ettepanekud nitraaditundliku ala tegevuskava raames (Juhend)
Sademevee ärajuhtimise ja sademeveekanalisatsiooni rajamise juhend Aruandes on analüüsitud nii Eestis kui ka Euroopa Liidu liikmesriikides toimivaid sademeveekäitlusaelaseid nõudeid. On koostatud ülevaade Eestile vajalikest investeeringumahtudest sademeveekäitluses ning tehtud lühike juhismaterjal valdkonna planeerimise, ehituse ja ekspluatatsiooni kohta. (Juhend) Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs Töö teostamise eesmärk tuleneb Helsingi Komisjoni poolt vastuvõetud soovitustest, mis käsitleb meetmete rakendamist ja kavandamist transpordi mõju vähendamiseks ning keskkonnakaitseliste eesmärkide rakendamise tagamiseks. Helsingi Komisjoni soovitusena peab keskkonnakaitse moodustama kõigi transport- sektori tegevuste integreeritud osa, et põhimõte “saastaja maksab” oleks juurutatud ka siin. See tähendab koordineeritud programmide vajadust keskkonnamõjude minimiseerimiseks ja keskkonnakaitse tulemuslikkuse edendamist transpordisektoris. Käesolev uuring on suunatud talvehoolduse ja naastrehvide kasutamisega kaasneva keskkonnamõju analüüsile ja keskkonnaseisundi hinnangule. (Uuring) Vooluveekogude hooldamise juhend Veemajanduse meetmete rakendamisel on vähe tähelepanu pööratud vooluveekogude (Juhend) Ökoloogiliste reoveekäitluse meetodite rakendamise juhend Alternatiivsed lahendused reovee puhastamiseks. (Juhend) EL veepoliitika raamdirektiivile vastavad kvaliteedielemendid bioloogilise seisundi klassifitseerimiseks Eesti vooluvetes Bioloogilise seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid vooluvetes on direktiivi V lisa kohaselt veetaimestiku koosseis ja arvukus, selgrootute põhjaloomade koosseis ja arvukus ning kalastiku koosseis, arvukus ja ealine struktuur. Bioloogilisi elemente toetavad hüdromorfoloogilised elemendid: vee vooluhulk ja -dünaamika, ühendus põhjaveekogumitega ning jõevoolu tõkestamatus (hüdroloogiline re¾iim), jõe sügavuse ja laiuse vahelduvus, jõesängi struktuur ja aluspõhi ning kaldavööndi struktuur (morfoloogilised tingimused). (Uuring) EL veepoliitika raamdirektiivile vastavad kvaliteedielemendid bioloogilise seisundi klassifitseerimiseks Eesti järvedes Töö eesmärgiks oli leida tüübispetsiifilised bioloogilised võrdlustingimused (etalontase, "reference conditions") mõnedele Eesti järvede tüüpidele. Võeti aluseks 5 järvetüüpi (Nõges & Ott, 2002). (Uuring) Vooluveekogude ökoloogiliste tüüpide interkalibreerimine Eesti veemajanduse juhtimise aluseks on Euroopa Liidu Veeraamdirektiivi põhimõtted, mis näevad ette veemajanduse juhtimist alamvesikondade kaudu. Direktiivi eesmärk on vee ökosüsteemide kvaliteedi säilitamine ja parandamine Euroopa Liidus. Vastavalt sellele on üheks ülesandeks töötada välja jõgede ökoloogilise seisundi hindamise kriteeriumis ning piiride määramist erineva ökoloogilise seisundi klassidele. Klassifikatsioon peab kirjeldama veekogu ökoloogilist ja keemilist seisundit. Selle lõpp-eesmärgiks on jõgede valgala veekavade planeerimine eesmärgiga taastada veekogude hea seisund. Antud töö käigus on antud Eesti jõgede tüpoloogia ja klassifikatsiooni alused ja analüüs, samuti füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste andmete analüüs ja interkalibreeritavate bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste elementide ja näitajate valik. Käsitletud on inimtegevusest mõjustamata fooni määramise põhimõtteid ja on antud näitajate hinnang. (Uuring) Pinnaveekogude ökoloogilise klassifikatsiooni väljatöötamine ja selle kontroll looduses Eesti veemajanduse juhtimise aluseks on Euroopa Liidu Veeraamdirektiivi põhimõtted, mille eesmärk on vee ökosüsteemide kvaliteedi säilitamine ja parandamine Euroopa Liidus. Vastavalt sellele on üheks ülesandeks töötada välja jõgede ökoloogilise seisundi hindamise kriteeriumis ning piiride määramist erineva ökoloogilise seisundi klassidele. Klassifikatsioon peab kirjeldama veekogu ökoloogilist ja keemilist seisundit. Selle lõpp-eesmärgiks on jõgede valgala veekavade planeerimine eesmärgiga taastada veekogude hea seisund. Antud töö käigus on antud Eesti jõgede tüpoloogia ja klassifikatsiooni alused ja analüüs, samuti füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste elementide ja näitajate valik ning andmete analüüs ja veekogude tüüpide ja klassifikatsiooni vastavus looduses ja füüsikalis-keemiliste. Käsitletud on inimtegevusest mõjustamata fooni määramise põhimõtteid ja on antud näitajate hinnang. Töö koosneb kahest suurest osast. esimeses osas on käsitletud jõgede tüpiseerimist hüdrokeemiliste ja hüdromorfoloogiliste näitajate klassifitseerimist, samuti on välja pakutud veekvaliteedi klassid erinevatele jõe tüüpidele ja on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt . Töö teine osa käsitleb bioloogilisi näitajaid, on esitatud ka metaandmed. kasutatud klassifikatsiooni väljatöötamisel; töö on teostatud Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika instituudi poolt.(Uuring) Raplamaa Kehtna valla Linnaaluste küla Männiku talu puurkaevu reostuse päritolu määramine Töö eesmärgiks on selgitada välja Raplamaa Kehtna valla Linnaaluste küla Männiku talu puurkaevu väidetava reostuse päritolu. Lähteülesande täitmiseks võeti töö käigus Männiku talu puurkaevust ja selle lähinaabruses olevate talude (Kungla, Maasikmäe, Kunilepa, Lauri-Vanakõrtsi) puurkaevude veest analüüsid NO3-, NO2-, oksüdeeritavuse (PHT) ning NH4 määramiseks. Lisaks võeti nimetatud talude puurkaevude veest täiendavad proovid rauasisalduse määramiseks. Keava raba mõju selgitamiseks suurendati ammooniumisisalduse ja vee oksüdeeritavuse määrangute arvu ka teistes Linnaaluste küla kaevudes. (Uuring)
Töö eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis veekeskkonda suunatavatest veekeskkonna suhtes ohtlikest ainetest. Käesolev aruanne viib lõpule varem Tallinna, Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa ohtlike emissioonide uuringutega alustatud töö. Töö hõlbustab veekeskkonna suhtes ohtlike ainete heidete kontroll kehtestamist vastavalt kehtivatele ja lähiajal vastu võetavatele uutele õiguslikele aktidele. Ohtlike ainete heidete inventuuri käigus koguti andmeid veekeskkonna suhtes ohtlikke aineid kasutavatest ja neid käitlevatest ettevõtetest, kontrolliti teabe saamist teistest pädevatest riigiasutustest väljaspool keskkonnaministeeriumi süsteemi. Kokku 12 maakonnast võeti heitveeproovid ohtlike ainete sisalduste määramiseks. Ühtekokku võeti heitveeproovid 42 heitveeväljalasust või kanalisatsiooniga ühinemispunktist. (Uuring) Põhjavee aastaraamat 1999-2001 Aastaraamatu koostamise eesmärgiks on jätkata aastatel 1990–1998 Eesti Geoloogiakeskuse poolt perioodiliselt välja antud ja kirjastustes trükitud aastaraamatuid riikliku põhjaveeseire tulemustest. Käesolev aastaraamat on eelkõige ülevaade aastatel 1999–2001 aset leidnud põhjavee seisundi muutustest riikliku tugivõrgu seire andmetel. Lisaks sellele on antud ülevaade ettevõtteseirest, põhjaveeseire euroharmoniseerimisest ning põhjavee tarbevarust ja selle kasutamisest. (Trükis) Teostatud veekaitseprojektide toimimise uuring ja soovitused (Uuring)
Eestis kuni 2000 ie suuruste reostusallikate reovee (sademe-, olme- ja tootmisvee) puhastustehnoloogiate ja reoveesette käitlemise soovitusliku juhendmaterjali koostamine parima võimaliku tehnika tunnuste määramiseks (Uuring) Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee efektiivdoosi ja EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuete vastavusuuring 2001. ja 2002. aasta uurimistöödega (Savitskaja jt., 2001, 2002) määratud Kambriumi-Vendi veekompleksi avava 21 puurkaevu vee radionukliidide (226Ra, 234U, 238U, 228Ra) sisalduse andmetel arvutati esmakordselt põhjavee aastased oodatavad efektiivdoosid, mis ületasid ettenähtud piirsisalduse 2-7 korda.Erinevates maades on kehtestatud joogiveele erinevad radionukliidide lubatavad piirarvud. Põhjaveeallikate puhul, eriti kui vett võetakse kristalsest aluskorrast või selle lasumisse jäävast veekihist, võivad radionukliidide sisaldused olla suured. Rangete piirarvude kehtestamine kujuneks riigile ülejõukäivaks, sest joogivee nõuetele vastava vee saamiseks tuleks ette näha veetöötlus. Joogivee kvaliteedinõuetest vähesel määral suurem oodatav efektiivdoos Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavees tõenäoliselt ei mõju otseselt terviskahjustavalt, kuid sellekohase seisukoha avaldamiseks on pädevad ainult tervisekaitseorganid. (Uuring)
Veemajanduskavade koostamise juhend Juhend ja soovitused veemajanduskavade koostamiseks Eestis. Sisaldab ülevaadet veepoliitika raamdirektiivi põhimõistetest ja tegevusplaani veemajanduskavade koostamiseks 2001-2004. (Juhend) Veemajanduskavade infosüsteemi kavand Eeluuringu veemajanduskavade koostamiseks ja rakendamiseks vajaliku infosüsteemi moodustamiseks. (uuring) Ohtlike ainete heidete inventuur Lääne- ja Ida-Virumaal Töö eesmärgiks oli saada ülevaade Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal veekeskkonda suunatavatest veekeskkonna suhtes ohtlikest ainetest. Töö hõlbustab veekeskkonna suhtes ohtlike ainete heidete kontroll kehtestamist vastavalt kehtivatele ja lähiajal vastu võetavatele uutele õiguslikele aktidele. Käesolev ja varemvalminud Tallinna ja Harju maakonna ohtlike ainete emissioonide uuring katavad ühtekokku tõenäoliselt 70-80% Eesti veekeskkonna suhtes ohtlike ainete heidetest veekeskkonda.(Uuring) Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Uuring)
(Uuring) Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks regionaalsete andmebaaside korrastamine (Uuring) Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavuse hindamine EL joogiveedirektiivi (98/83/EÜ) nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel EL Joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ja sotsiaalministri 2001. a. 31. juuli määrusega nr 82 kehtestatud "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid" on joogivee radioloogilistest kvaliteedinäitajatest normeeritud aasta keskmine efektiivdoos. Efektiivdoosi arvutamiseks võeti veeproovid 21 Kambriumi-Vendi veekompleksi avavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel 238U, 234U, 226Ra, 210Po, 210Pb, 40K ja 228Ra määramiseks uurimistöö mõlema etapi jooksul kokku. Analüüsid tehti Soome Radiatsiooni ja Tuumakiirguskaitse Keskuse Loodusliku Radiatsiooni ja Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli Radiokeemia laboratooriumis. Aasta keskmine efektiivdoos arvutati vastavalt keskkonnaministri 1998. aasta 24. augusti määruses nr 55 toodud metoodikale.
Turbatootmise mõju pinnavee kvaliteedile (Uuring)
Läänemere vetikavarude kui taastuva loodusvara säästlik ja majanduslikult optimaalne kasutamine (Uuring)
Pandivere Riiklik Veekaitseala/The Pandivere State Water Protection Area Ülevaade veekaitse korraldusest Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Overview of water management in the Pandivere State Water Protection Area. |
|
