Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2007 » November
Kirde-Atlandil püüab kala 2–3 Eesti kalalaeva kahest ettevõttest ning see püügiala on Loode-Atlandi kõrval meie kaugpüügilaevadele sama oluline. Peamiselt püüavad Eesti laevad Kirde-Atlandil meriahvenat, makrelli, mitmeid süvaliike ning krevetti. Meriahvena kogu püügikvoot on tuleval aastal Norra meres kokku 14 500 tonni, makrelli kvoot 385 366 tonni; heeringat tohib püüda 1 518 000 tonni ja putassuud 1 150 514 tonni. Eestil on nende liikide puhul eraldi makrelli ja meriahvena püügimaht. Makrelli tohime tuleval aastal püüda ca 122 tonni; meriahvena puhul on aga nii, et kui lubatud üldkogus on täis püütud, ei tohi keegi enam edasi püüda. Meriahvena kvoot Irmingeri meres jäi praegu määramata, seda arutatakse järgmise aasta esimeses kvartalis. Kuni 1. aprillini on meriahvena püük Irmingeri meres keelatud. EL riikidele ette nähtud kvoodid täpsustatakse ja kinnitatakse detsembris EL kalandusnõukogus. Lisaks pikendas NEAFC aastakoosolek ka kõikide tundlike merealadega seotud kaitsemeetmeid kuni 2008. aasta lõpuni – nendel aladel on keelatud põhjatraalimine. Hattoni ja Rockalli madalikul suleti täiendav veeala korallide kaitseks, ka seal on põhjatraalimine keelatud. Tehes aastakoosolekul kokkuvõtteid kontrolli- ja järelvalve meetmetest märkisid mitmed liikmesriigid, et tänavu käivitunud sadamariigi kontrollimeetmed olid väga tõhusad võitlemisel ebaseadusliku kalapüügi vastu. Näiteks järgiti seda, et Kirde-Atlandil püütud ja külmutatud kala tohtis lossida vaid lipuriigi loal. Lisainfo: (20.11.2008) |
