Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Kaili Kuusk, Kuigi Eesti ei ole jäätmekäitluse korraldamises Euroopa viimaste seas, tuleb meil tublisti pingutada, et olla võrreldav nt Põhjamaadega. Eesti jäätmekäitlus on küll viimastel aastatel tublisti arenenud – aga sellest ei piisa, kui tahame säästvas arengus tõsiselt kaasa rääkida. Pooled meie kohalikud omavalitsused ei ole veel suutnud kõigile oma elanikele tagada korraldatud jäätmevedu, tulevast aastast aga jõustub jäätmete liigiti kogumise nõue. Vähe sellest – Euroopa Parlament on teinud ettepaneku aastaks 2025 jäätmete ladestamine üldse lõpetada. Suured väljakutsed seisavad meie ees… Paraku ei olegi Eestis olmejäätmete käitlust lihtne arendada, sest meil on 227 eraldi toimivat ja mitte eriti koostöövalmis kohalikku omavalitsust. (Võrdluseks: Rootsis on ca 9 mln elaniku kohta 270 ja Leedus 3,4 mln elaniku kohta 60 omavalitsust.) Selge, et väiksematel valdadel napib jõudu eraldi jäätmekavade koostamiseks, jäätmejaamade rajamiseks-haldamiseks, veokonkursside ja kogumisaktsioonide korraldamiseks, elanike nõustamiseks jne. Näiteks Soome lõunaosas (kolmandik Soomest) on omavalitsused koostamas ühtset regionaalset jäätmekava. Nii suurt ühist koostööpiirkonda on vaja jäätmepõletuseks vajalike koguste optimaalseks haldamiseks. Ka meil kavandatakse jäätmepõletustehaseid, seni pole aga kuigivõrd kuulda, kuidas neid vajalike kogustega varustatakse – ilma omavalitsusteta (loe: koostööta) see ei sünni. Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise-haldamise osas on meil küll häid omavalitsuste koostöönäiteid (AS Väätsa Prügila, AS Uikala Prügila, OÜ Paikre, Maasi Jäätmehoolduse OÜ jt), kuid seni puudub toimiv koostöö jäätmekäitluse korraldamise osas. Aga just sellest on kõige rohkem vajaka! Usk rajatiste imettegevasse jõusse ei ole end õigustanud – mitmed neist seisavad juba jõude või on alakoormatud. Nt sortimistehas Narvas, kompostimisalad Väätsal, Orissaares, Põltsamaal, Raplas jt – kõik ehitatud olulise riigipoolse teotusega. Kompostitavad jäätmed ei jõua kompostimisplatsile iseenesest, vaid selgete reeglite alusel, mida saavad kehtestada vaid omavalitsused. Korralduslikuks koostööks on seni arvestatavaima katse teinud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kuid kohalikud volikogud on nüüdseks sellegi sisuliselt tasalülitanud.... Niikaua, kui ei ole silmapiiril radikaalsemat haldusreformi, pole ka jäätmekäitluse arendamiseks peale omavalitsuste koostöö muid lahendusi. Keskkonnaministeerium ei saa kohapeale karjaseks tulla, sest kohalik omavalitsus on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon – nüüd tuleks seda ka jäätmekäitluse korraldamise kaudu tõestada. Kuni jäätmekäitlust ei ole korda saadud, seni ei saa jäätmeid keskkonnasõbralikult käidelda ka need üksikisikud ja ettevõtted, kes seda juba praegu väga soovivad. Jäätmekäitlus on nagu ühistransport – üksikisik ei saa suurt midagi ära teha ilma toetava-korraldava süsteemita. Siiski saab igaüks kohaliku elu korraldajatele reaalseid probleeme esile tuua ja seaduste täitmist nõuda. Seda tulebki teha, sest sageli ei taju valla-linnajuhid, et see teema üldse inimesi huvitaks, miks muidu räägitakse jäätmeseadusest kui millestki ebaolulisest. Tavapärane kohalike jäätme-eeskirjade säte „viige taaskasutamiseks sobivad jäätmed selleks ettenähtud kohta, kui selline on olemas“, oleks ühistranspordiga võrreldes sama, mis „minge sõidusoovi korral teile sobivasse kohta ja oodake seni, kuni liin avatakse“. Ühistranspordis nali, jäätmekäitluses paraku sage tegelikkus. Omavalitsusjuht ei peagi olema bussijuht, aga ta peaks korraldama, et bussid sõidavad, on peatused ja sõiduplaanid. Samasugust konkreetsust vajab ka jäätmekäitlus. (Artikkel kirjutatud Äripäevale, ilmus 15.11.2007.) |
