Esileht » Avalik teave » Keskkonnaministeeriumi väljaanded

Siit leheküljelt leiavad huvilised informatsiooni nii  Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonnaameti, Keskkonnateabe Keskuse ja Keskkonnainspektsiooni osalusel ilmunud trükiste ja teiste teavikute kohta (annotatsioonid ja kaanepildid, mõningal juhul ka otselink elektroonilisele väljaandele). Selleks, et värskem info võimalikult lihtsalt leitav oleks, on väljaanded esitatud pöördkronoloogiliselt, st kõige uuem on kõige eest. Informatsiooni trükiste jaotamise kohta saab  Keskkonnaministeeriumi raamatukogust: Tallinn, Narva mnt 7a, ruum 602, tel 6260705,

 

	Pargisuitaja teejuht. Põhja-Eesti pargid. Tallinn, 2012. 148 lk. ISBN 9789949935406
	Pargisuitaja teejuht. Lõuna-Eesti pargid. Tallinn, 2012. 148 lk. ISBN 9789949935413

Mõlemad raamatud on Keskkonnaameti väljaanded ja ilmunud Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti "Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia" raames. Koostaja Katrin Möllits.
Eestis on olnud rohkem kui 1000 parki, neist looduskaitse all on üle 400. Enamjaolt on pargid ümbritsenud mõisasüdameid, aga on ka talu- ja kirikuparke, endisi kalmistuid ja kollektsioonaedu.
Kahes "Uitaja" raamatus tutvustatakse 78 parki. Parke tutvustavates tekstides käsitletakse nende kujunemislugu ja stiili, hoonete arhitektuuri, väikevorme ja mälestusmärke, kaitsealuseid looma- ja taimeliike.
Igaüks saab kokku panna oma marsruudi - pargid on kaunid kevadõites ja sügiseses värvikülluses, talvises vaikuses ja suve lämbuses.

 

Eesti pargid II. Tallinn, 2012. 640 lk. ISBN 9789985326206

„Eesti pargid“ on Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös ette valmistatud teatmeteos, mille 1. köide ilmus 2007. aastal ning 2. köide nüüd. See sisaldab süstematiseeritult koondatud andmetele tuginevad kirjeldused Eesti kaitsealuste parkide kohta. Need on esitatud maakondade kaupa ning ühistel alustel on käsitletud nii muinsus- kui looduskaitsealuseid parke. 1. köite juhatas sisse ajaloolase Ants Heina põhjalik artikkel, mis andis ülevaate Eesti parkide kujunemise ajaloost ning aitas omavahel siduda nii ajaliselt kui ruumiliselt järgnevaid üksikkirjeldusi. 1. köites käsitleti Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa parke, 2. köide sisaldab tähestiku järjekorras kõiki ülejäänud maakondi. Iga pargi ajalugu, kujundust, hetkeolukorda ning taimestikku käsitletakse eraldi. Kirjeldused tuginevad varemavaldatud kirjalikele allikatele, arhiivimaterjalidele, koostamise käigus tehtud välitöödele ja taimestiku osas Tallinna Botaanikaaia andmetele ning on rikkalikult illustreeritud ajalooliste ja tänapäevaste plaanide ning fotodega.

Lisainfo: Urve Sinijärv, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist, , tel 6262878

 

Eesti parkide almanahh 3. Tallinn, 2012. 136 lk. ISBN 9789985989678.
Väljaandjad: Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet.
Kolleegium: Piret Palm, Urve Sinijärv, Tiina Tammet.

Kolmas pargialmanahhi väljaanne koondab nii ajaloolisi ülevaateid kui ka tänapäevaseid mõtteid parkide hooldamisest ja majandamisest. Raamatu praktiline osa keskendub parkide taimestiku ja loomastiku kooseksisteerimisele, et pargi kujundus, inimkasutus ja elurikkus tasakaalus püsiksid.
Trükis on suunatud parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele.

Lisainfo: Urve Sinijärv, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist, , tel 6262878

Eesti keskkonnanäitajad 2012. Tallinn, 2012. 77 lk. ISBN 9789985881828 ; ISSN 1736-3373

Toimetajad: Kait Antso, Ingrid Hermet
„Eesti keskkonnanäitajad 2012” on raamat, mis annab keskkonnaindikaatorite põhjal lühiülevaate Eesti keskkonnaseisundist. Seekordses raamatus on suurem rõhk lisaks seisundinäitajatele ka neil näitajatel, mis keskkonnaseisundit mõjutavad.
Struktuurilt jaguneb raamat 11 plokiks – taustanäitajad, maavarad, kalastik, ulukid, vesi, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis ning rahastamine. Enamik temaatilisi plokke koosneb kas üksikult võib kombineeritult kolme tüüpi näitajatest: survenäitajatest, seisundinäitajatest ja meetmenäitajatest. Iga näitaja puhul on selle tüüp välja toodud, samuti on enamike näitajate juures välja toodud sellega seostuvad olulisimad keskkonna- või taustanäitajad.
Keskkonnaindikaatoritel põhinev väljaanne on mõeldud kõigile, kellele Eesti keskkonnaseisund huvi pakub. Raamat sisaldab iga peamise keskkonnateema kohta strateegilist eesmärki, aegrida ning lühianalüüsi, tuginedes värskeimatel andmetel, mis on olnud 2012. aasta esimeses pooles kättesaadavad.

Väljaandega saad tutvuda SIIN

Alla laadida saad siit: Eesti keskkonnanäitajad 2012.pdf

Lisainfo: Kait Antso, Keskkonnateabe Keskuse juhtivspetsialist. , 6736613

 

 

 

Eesti looduse kaitse aastal 2011. Tallinn, 2012. 124 lk. ISBN 9789985881781 ; ISSN 1406-2399.
Väljaanne "Eesti looduse kaitse aastal 2011" on järg neli aastat tagasi avaldatud trükisele "Eesti looduse kaitse aastal 2007". Trükis keskendub looduskaitses toimunud muutustele, kuid käsitletakse ka looduskaitse hetkeolukorra statistilisi näitajaid. Kui nelja aasta tagune ülevaade algas ajaloolise käsitlusega, siis praeguses tuuakse kõigepealt välja strateegilised suunad ja eesmärgid. Seejärel kirjeldatakse kaitstavaid loodusobjekte ja nende kaitse korraldust, liikide ja elupaikade levikut ning kaitset. Ka mahult on seekordne trükis enam kui kolmandiku võrra kasvanud.

Kuna mööduva looduskaitsekuu teemaks olid jõed ja allikad, siis mõned faktid trükisest:

• Keskkonnaregistris on 2059 vooluveekogu kogupikkusega 19317 km, umbes viiendik sellest jääb kaitstavatele aladele.
• Keskkonnaregistri andmetel jääb Eesti territooriumile 2763 järve kogupindalaga 210427 ha, sellest 73,7% moodustab Peipsi järve Eestisse jääv osa (koos Pihkva- ja Lämmijärvega), 6,5% Võrtsjärv ning 0,8% Narva veehoidla. Peipsi järve Eesti osast jääb kaitstavatele aladele 34,9%,  Võrtsjärvest 100% ja Narva veehoidlast 0%.
• 3/5 Eesti väikejärvede kogupinnast jääb kaitstavatele aladele. Tervenisti kaitstavatel aladel asub 969 järve.

Väljaandega saad tutvuda SIIN

Lisainfo: Lauri Klein, Keskkonnateabe Keskuse elurikkuse nõunik, , 6737573

 

 

Estonian nature conservation in 2011. Tallinn, 2012. 124 lk. ISBN 9789981804 ; ISSN 1406-2399

Eesti looduse kaitse aastal 2011 inglise keeles.

Väljaandega saad tutvuda SIIN

 

 

 

 

 

 

Keskkonnajärelevalve 2011. Tallinn, 2012. 41 lk.
Keskkonnainspektsiooni väljaanne. Aastaraamatusse on koondatud Keskkonnainspektsiooni olulisemad statistilised andmed, mis puudutavad avastatud õigusrikkumisi ning menetluste tulemusi.

Alla laadida saad siit: Keskkonnajärelevalve_2011.pdf

Lisainfo: Leili Tuul, Keskkonnainspektsiooni nõunik, , 6962227

 

 

Looduslikud pühapaigad : juhend kaitsealade valitsejaile. Tartu : Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, 2011. Kaitsealade hea tava suunised nr 16. 106 lk. ISBN 9789949218721.

Maavalla Koja ja Keskkonnainvesteeringute koostöös ning Keskkonnaministeeriumi heakskiidul ilmuv juhend toob rahvusvaheliselt heaks kiidetud pühapaikade haldamise põhimõtted Eesti looduskaitsesse ning rikastab maastikke ning elurikkuse kaitsmist. Juhendi suunised täiendavad oluliselt Kultuuriministeeriumi kinnitatud looduslike pühapaikade arengukava meetmeid. Juhend on suunatud eelkõige keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise keskuse töötajatele, kes kavandavad ja korraldavad looduskaitse all olevate pühapaikadega seotud tegevusi alates riiklikust poliitikast kuni vahetute hooldustöödeni.

Alla laadida saad siit:  Looduslikud pyhapaigad.pdf

Lisainfo: Urve Sinijärv, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, , 6262878

Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine / koostaja ja toimetaja Jaanus Paal.Tartu, 2011. 159 lk. ISBN 9789949300389

Raamat tutvustab erinevaid jääksoode kasutamise võimalusi ning maastikulise korrastamise (rehabiliteerimise) meetodeid. Meetodite parema mõistmise ning tööde kavandamise huvides esitatakse lühike ülevaade looduslikest soodest, nende peamistest omadustest, turbavarudest ja turba kaevandamisest Eestis. Raamat on mõeldud abiks spetsialistidele, kes tegelevad turba kaevandamisega, maastike ja looduskasutuse planeerimisega., samuti maaomanikele, kellel on kavatsus rajada jääksoosse marjaistandik, energianiit või mets.

Raamat valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja MTÜ Eesti Turbaliit toetusel. Keskkonnaministeeriumist kuulub autorite kollektiivi Rein Raudsep.

Alla laadida saad siit:  Jääksood.pdf

Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011. 66 lk. ISBN 9789985881750

Keskkonnaministeeriumi ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi koostöös on valminud väljaanne „Vee võõrliikide käsiraamat“, mille koostasid Keskkonnaministeeriumi nõunik Liina Eek ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadurid Henn Ojaveer ning Jonne Kotta.
Käsiraamatust saab lugeda, kuidas reguleeritakse võõrliikide temaatikat Eestis ja rahvusvahelisel tasandil, samuti antakse ülevaade mõnedest tavalisematest ja ohtlikematest võõrliikidest meie veekogudes. Raamatus jagatakse ka praktilisi juhiseid, kuidas võõrliikidega käituda ja mida nende kasutamisel silmas pidada.
Raamatut võiks sirvida iga kalamees ja lemmikloomapidaja, sest paljud kalameeste kasutatavad söödakalad ja ka lemmikloomad on võõrliigid ning nende süütu välimuse taga võib end peita võimalik oht meie oma loodusele. Neid ohte on võimalik enneteda või leevendada, kui teada mõningaid lihtsaid reegleid võõrliikidega ümberkäimisel.
Käsiraamatu valmimist rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja USA Suursaatkond Eestis.

Alla laadida saad siit: Vee võõrliikide käsiraamat.pdf

Lisainfo:

Õppemapp "Eesti Looduskaitse". Tallinn, 2010. 50 lk. ISBN 9789949905713

Õppemapp "Eesti Looduskaitse"on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele suunatud õppematerjal, tutvustamaks Eesti looduskaitset minevikus ja tänapäeval (teemadeks liigikaitse, kaitsealad, rahvusvaheline koostöö, looduskaitse ajalugu jne). Lisaks sisaldab õppemapp töölehti, mis aitavad õpitavat omandada ja saadud teadmisi kinnistada.

Õppemapi koostasid Arne Ader ja Urmas Tartes.
Väljaandja: Keskkonnaamet.
Koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õppemapi tiraaž on 2000 eksemplari ning see saadetakse tasuta kõigile üldhariduskoolidele ja looduskeskustele.

Alla laadida saad siit:  Eesti_looduskaitse.pdf

Keskkonnajärelevalve 2009. Tallinn, 2010. 48 lk.

Keskkonnainspektsiooni aastaraamat. Statistiliste andmete kõrval leiab väljaandest ülevaated peamiste järelevalve valdkondade kohta. Eraldi osadena on välja toodud keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse. Raamatu lõpus on toodud kõigi keskkonnakaitse büroode kontaktandmed.

Alla laadida saad siit: Keskkonnajärelevalve 2009.pdf

Lisainfo: Leili Tuul, Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht, , 6962227

Eesti keskkonnaseire 2009. Tallinn, 2010. 199 lk. Elektrooniline teavik. ISSN 1736-4434

Keskkonnateabe Keskus avaldas keskkonnaseire tulemusi koondava väljaande „Eesti keskkonnaseire 2009”. Väljaanne sisaldab nii 2009. aasta kui varasemate aastate riikliku keskkonnaseire tulemuste andmeid ja järeldusi.

Koostajateks on Kadi Liiv ja Kait Antso.

Keskkonnaseire veebiväljaande eesmärgiks on anda lihtsalt, lühidalt ja laiale kasutajaskonnale mõeldes ülevaade keskkonnaseire tulemustest, võimaldades huvilisel viidete kaudu jõuda teda huvitava teema või valdkonna lisainfoni. Ülevaade on jaotatud temaatilisteks osadeks, järgides riikliku keskkonnaseire programmi struktuuri. Iga seire allprogrammi juures on välja toodud lühike seiretulemuste üldhinnang ning tähelepanuväärseimad faktid. Eesti keskkonnaseisundist parema ülevaate andmiseks on koostatud seirejaamade paiknemist ning seiretulemusi illustreerivad teemakaardid, mis paiknevad väljaande lõpus. Viited teemakaartidele on hüperlinkidena leitavad ka allprogrammide tulemuste kokkuvõtete juurest.

Alla laadida saad siit: Eesti keskkonnaseire 2009.pdf

Lisainfo: Kadi Liiv
Keskkonnateabe Keskus Seireosakonna spetsialist
Tel: 673 6614
E-post:

Eesti parkide almanahh 2. Tallinn, 2009. 135 lk. ISBN 9789985976869

Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaministeeriumi ühisväljaanne.

Kahe aasta jooksul, mis lahutab esimest väljaannet teisest, on pargimaastikel juhtunud mõndagi. On ilmunud põhjalik koguteos „Eesti pargid“, toiminud rahvusvaheline konverents, valminud mitu uut parki ja haljasala. Eesti parkide almanahhi teine number toob lugejani parkidega seotud temaatika ning probleemid erialaspetsialisti pilgu läbi nii Eestist kui kaugemalt.

Almanahhi koostamisest võtsid osa Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialistid Urve Sinijärv ja Piret Palm.

Väljaandmist toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet.

Lisainfo: Urve Sinijärv, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262878,

Eesti viies kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi elluviimise kohta. Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2009. 191 + 19 lk.

Estonia`s fifth national communication under the UN framework convention on climate change. Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2009. 200 + 19 lk.

Kliimamuutuse raamkonverentsil põhinev viies riiklik kliimaaruanne hõlmab Eesti põhimõtteid ja tegevusi kuni 2009. a septembrini.

Lisainfo:
Anne Mändmets, Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist, , 6262817

Alla laadida saad siit:

V_kliimaaruanne_est.pdf
V_kliimaaruanne_eng.pdf

 

 

Loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevad kohtuasjad : Euroopa Kohtu otsused. Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2009. 120 lk. ISBN 9279025619

Raamatu eesmärk on esitada lühike ja käepärane kogum Euroopa Kohtu tähtsamatest lahenditest (kuni 2006.a), mis puudutavad linnudirektiivi ja loodusdirektiivi. Esimene osa sisaldab Euroopa Kohtu sedastusi vastavalt igas linnudirektiivi ja loodusdirektiivi asjaomaseid artikleid käsitlevas kohtuasjas esitatule ning sedastusi, mida võib pidada mõlema nimetatud direktiivi ühiseks põhimõtteks. Nende kohtulahendite põhjalikumad versioonid kohtus sõnastatud kujul koos poolte argumentide ja iga kohtuasja taustteabega on raamatu teises osas. Kohtulahendi algversiooni leidmiseks on iga kohtuasja alguses antud Interneti-link. Raamatu lisas on esitatud ülevaade kõigist Euroopa Kohtu asjaomase valdkonna lahenditest nende väljaandmise järjekorras koos lühikokkuvõttega, kus on kirjas sirektiivide vastavad artiklid.

Alla laadida saad siit: Euroopa_kohtu_lahendid_LK.pdf

Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi nõunik, 6262876,

Tootjavastutus elektroonikaromu, romusõidukite, vanarehvide ning patarei- ja akujäätmete käitlemisel. Tallinn, 2009. 32 lk.

Koostaja: Harri Moora. Keskkonnaministeeriumi väljaanne.

Tootjavastutus on "saastaja maksab" põhimõtte laiendus. Toote valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena ja
2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes.

Tootja on ka kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.

Alla laadida saad SIIT või Tootjavastutus 2009.pdf

Lisainfo: Malle Piirsoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist, 6262859.

Keskkonnaülevaade 2009. Tallinn, 2009. 184 lk. ISSN 1736-3373

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse väljaanne, ilmub sarjas „Eesti keskkond“.

Ingliskeelne väljaanne „Estonian environmental reveiw 2009“ on kättesaadav ainult elektrooniliselt.

Toimetaja Karmen Kaukver.

Keskkonnaülevaade 2009 sarnaneb ülesehituselt eelmise, 2005. aastal ilmunud keskkonnaülevaatega, et tagada teemade võrreldavus. 2009. a ülevaate aegread ulatuvad 2007., mõned ka 2008. aastasse. Seega on ülevaatest näha, kas või kuidas on Eesti majanduslikult väga edukatel aastatel saanud hakkama Euroopa Liidu direktiividest tulenevate, sageli üsna kõrgete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega.

  Keskkonnaülevaade 2009.pdf 
  Estonian_environmental_review 2009.pdf

Lisainfo: Karmen Kaukver, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskuse toimetaja, 6736620,

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009. Tallinn, 2009. 70 lk. ISBN 9789985881736

Estonian Environmental Indicators 2009. Tallinn, 2010. 74 lk. ISBN 9789985881736
Keskkonnaministeerium Info- ja Tehnokeskuse väljaanne, ilmub sarjas „Eesti keskkond“.

Toimetajad Kait Antso ja Karmen Kaukver.

Keskkonnaindikaatoritel tuginev väljaanne annab kontsentreeritud ülevaate Eesti keskkonnaseisundi kohta, sisaldades iga peamise keskkonnateema kohta strateegilist eesmärki, aegrida, analüüsi ja hinnangut. Keskkonnaseisundi iseloomustamiseks on kasutatud keskkonnaseisundi näitajaid ehk keskkonnaindikaatoreid. Aegridade pikkus sõltub olenevalt teemast, milleks on metsandus, kalandus, maavarad, kliima, õhu- ja veekvaliteet, elusloodus, jäätmed, aga ka keskkond ja tervis ning maakasutus. Et Eesti keskkonda mõjutavad oluliselt energeetika- ja transpordisektor, on ka nende valdkondade näitajad leidnud kajastamist.

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009

Estonian Environmental Indicators 2009.pdf

Lisainfo: Karmen Kaukver, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskuse toimetaja, 6736620,

Eesti harrastuskalamehe taskuaabits 2009. Tallinn, 2009.
Koostanud SA Eesti Forell ja Keskkonnaministeerium. Ilmumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Taskuformaadis väljaanne  tutvustab Eesti vabariigis kalapüüdmist reguleerivaid seadusakte ja selgitab meie harrastuskalastuse süsteemi, õigusaktide terviktekstidega saab tutvuda Riigi Teataja vahendusel. Teatmiku 1. osa toob ära üldised ja tähtsamad reeglid ja piirangud, 2. osa kirjeldab lubatud harrastuslikke püügivahendeid, nende kasutamise õigusi ja reegleid ning 3. osa annab ülevaate kalastuskaardiga saadavatest lisavõimalustest.

Harrastuskalamehe_taskuaabits_est.pdf

Harrastuskalamehe_taskuaabits_eng.pdf

Harrastuskalamehe_taskuaabits_ru.pdf

 

 

Jäljeaabits. Riiklik Looduskaitsekeskus, 2009.

Koostajad: Margit Turb, Tarmo Evestus.

Lamineeritud ja spiraalköites õppevahend välitingimustes kasutamiseks.. Sisaldab 28 imetaja- ja linnuliigi lühitutvustust, põhitähelepanu on pööratud nende talvistele liikumisjälgedele.

LKK Põlva-Valga Võru regiooni väljaanne, jagatakse tasuta regiooni koolidele ja looduskeskustele üle Eesti.

Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaljeaabits.pdf

Lisainfo: Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja , 7829090,

Maismaa võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2008. 81 lk.

Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Koostanud Liina Eek ja Toomas Kukk.

Võõrliikideks nimetatakse liike või alamliike või veel madalamaid taksonoomilisi üksusi, mis on levinud väljapoole oma looduslikku leviala inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Võõrliikide kasvatamist ei saa keelata, kuid tuleb vältida ohte kohalikele liikidele ja ökosüsteemisele.

Raamatu eesmärk on pöörata tähelepanu võõrliikidele ning anda juhiseid, kuidas neid majandada ja mil viisil vältida nende sattumist loodusesse, aga ka ergutada koodtööd ja teabevahetust eri sihtrühmade vahel. Võõrliikide loodusesse sattumist täielikult vältida pole võimalik, kuid kindlasti saab vähendada nende tahtlikku lahtipäästmist.

Alla laadida saad siit maismaa_voorliikide_kasiraamat.pdf

Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262877,

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraatreostuse eest, täitmine Eestis 2004-2006. Tallinn, 2008. 56 lk.

Põllumajandusest tekkivate toitainete koormus Eesti siseveekogudele on kõrge ja moodustab ca 60% lämmastiku- ja ŧ fosforikoormusest. Sellest tingituna on siseveekogude ja rannikumere eutrofeerumine jätkuvalt tõsiseks probleemiks ja nõuab piirangute rakendamist tööstusele.

Nitraadidirektiivi täitmine on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva lämmastiku- ja fosforikoormuse vähendamiseks. Eestis on põhilised veekaitse kohustused määratud veeseadusega, milles on arvesse võetud ka kõik nitraadidirektiivist tulenevad kohustused toitainete koormuse alandamiseks.

Alla laadida saad siit Nõukogu direktiivi.pdf

 

 

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne : Eesti Vabariik. Tallinn, 2008. 67 lk.

IV National Report to the Convention on Biological Diversity : Estonia. Tallinn, 2008. 75 lk.

Eestis arvatakse esinevat ca 40000 elustikuliiki. Umbes viiendikul neist on hinnatud ka ohustatuse taset. 1314 liiki on ohus või välja surnud.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni  3 eesmärki on: 1) bioloogilise mitmekesisuse kaitse, 2) selle komponentide säästlik kasutamine ja 3) geneetiliste ressursside kasutamisest tekkiva kasumi aus ja tasakaalukas jaotamine. Kui bioloogilise mitmekesisuse kaitse on Eestis teadvustatud ja sellega tegeldakse, siis selle komponentide säästliku kasutamise osas on arenguruumi. Kolmanda eesmärgiga Eestis praktiliselt ei tegelda.

Neljanda riikliku aruande juhtkomiteesse kuulusid Liina Eek, Lauri Klein, Mart Külvik, Tiiu Kull, Tõnu Oja, Toomas Kokovkin ja Kalev Sepp. Aruande aluseks on mitmed juba avaldatud ja avalikult kättesaadavad aruanded ja strateegilised dokumendid, neist olulisemad Säästev Eesti 21, Keskkonnastrateegia aastani 2030, Looduskaitse arengukava aastani 2035 eelnõu, Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2010 jm.

IV riiklik aruanne.pdf

IV national report.pdf

Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262877,

Kuidas hinnata GMOde mõju inimesele ja loodusele = Как оценивать влияние ГМО на человека и природу . Tallinn, 2008. 2., täiendatud tr.

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud.

Trükis annab ülevaate GMOde saamisest, kasutamisest eri maades ja riskianalüüsist. Paralleelteksid eesti ja vene keeles.

Trükise koostamist ja väljaandmist rahastasid Keskkonnaministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool.

GMO raamat eesti 2008.pdf 

GMO raamat vene 2008.pdf

Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262877,

Harivesilik. Tallinn, 2005
Protection of the Great Crested Newt. Tallinn, 2006.
Rupilisko Suomen salamanteri. Tallinn, 2008

Pakenditeatmik. Tallinn, 2008. 20 lk.

Pakendijäätmete käitluse juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele. Tallinn, 2008. 12 lk.

Trükis on koostatud 2005.a välja antud juhise põhjal. Koostaja on Harri Moora Säästva Eesti Instituudist.
Rahastas Keskkonnaministeerium.

Alla laadida saad siit  Pakendijaatmete käitlus.pdf

Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides. Tallinn, 2008. 24 lk.

Protection of the great crested newt in the Eastern Baltic region.  Tallinn, 2008. 24 lk.

Rupiliskon suojeli Virossa, Suomessa ja Tanskassa. Tallinn, 2008. 24 lk.

Beskyttelse af stor vandsalamander i den ostlige baltiske region. Tallinn, 2008. 24 lk.

Harivesilik (Triturus cristatus) on tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Kuna harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja ohustatud, alustasid Eesti, Soome ja Taani kahepaiksete uurijad 2002. a koostööd, et välja selgitada harivesiliku seisund ja liigi kaitseks vajalikud tegevused nendes riikides. Ühistöö tulemusena viidi aastatel 2004-2008 ellu projekt harivesiliku kaitse korraldamisest. LIFE-Nature projekti LIFE04NAT/EE/000070 juhtis Keskkonnaministeerium. Partneriteks olid Riiklik Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vallad Eestis, Põhja-Karjala Regionaalne Keskkonnakeskus Soomes ja Arhusi Keskkonnakeskus Taanis.

Trükis tutvustab harivesilikku ja teda ohustavaid tegureid, samuti projekti eesmärki ja tegevusi. Tekst: Voldemar Rannap, Riinu Rannap, Ville Vuorio.

Pildid: Ville Vuorio, Merike Linnamägi, Arne Ader, Maris Kivistik, Riinu Rannap, Voldemar Rannap.

Lisainfo: Voldemar Rannap,Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6260724,

Protection of the great crested newt: best practice guidelines. Tallinn, 2008. 92 lk. ISBN 9789985881699

Harivesilik (Triturus cristatus) on üsna suur, üle 14 cm pikkune, sisalikku meenutav kahepaikne. Nahk on harivesilikul krobeline nagu kärnkonnal, musta või tumehalli värvi. Kõhupool on erkkollane või oranž, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis kasvab isaslooma seljale sigimisajaks aprilli lõpus. Harivesilik on levinud peamiselt Põhja- ja Kesk-Euroopas, Eestis peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ning Pandivere kõrgustikul. Kuna harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja ohustatud, alustasid Eesti, Soome ja Taani kahepaiksete uurijad 2002. a koostööd, et välja selgitada harivesiliku seisund ja liigi kaitseks vajalikud tegevused nendes riikides. Ühistöö tulemusena viidi aastatel 2004-2008 ellu projekt harivesiliku kaitse korraldamisest. LIFE-Nature projekti LIFE04NAT/EE/000070 juhtis Keskkonnaministeerium. Partneriteks olid Riiklik Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vallad Eestis, Põhja-Karjala Regionaalne Keskkonnakeskus Soomes ja Arhusi Keskkonnakeskus Taanis.

Trükis tutvustab harivesilikku ja teda ohustavaid tegureid, samuti rahvusvahelise LIFE-Nature projekti LIFE04NAT/EE/000070 kogemusi Eestis ja Taanis.

Tekst: Piret Pappel, Merike Linnamägi, Riinu Rannap, Asko Lõhmus, Maris Kivistik jt.

Lisainfo: Voldemar Rannap, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6260724,

Rannap, Riinu. Harivesiliku kaitse Eestis.

Abiks loodusevaatlejale nr 99. Tallinn, 2008. 36, [7] lk. ISBN 9789985994306 ; ISSN 1406-278X

Trükis on lühiversioon 2006.a koostatud ametlikust tegevuskavast harivesiliku kaitse korraldamiseks Eestis. Kaitsetegevuste täpne kava ja eelarve on välja jäetud, kuid liigi bioloogia ning seisundi kohta leiavad infot kõik loodushuvilised.Koostanud Riinu Rannap, Piret Pappel ja Merike Linnamägi.

Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne.

Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võrumaa looduskaitseobjektid. Tartu, 2008. 44 lk. ISBN 9789985830918

Riikliku Looduskaitsekeskuse väljaanne, koostaja Maris Kivistik.

Võrumaad võib pidada maastikuliselt Eesti kõige vaheldusrikkamaks osaks, kuna siin asuvad Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Valga nõgu, Väike-Emajõe orund, Karula kõrgustik, Hargla nõgu, Võru orund, Palumaa ja Haanja kõrgustik. Maakonnas on 191 järve. Selleks, et kauni looduse väärtus ei kahaneks, on kõige kaunimate ja looduse seisukohast väärtuslikumate kohtade kaitseks aja jooksul moodustatud 17 kaitseala, 20 hoiuala ja 59 püsielupaika kaitsealustele liikidele ning kaitse alla võetud 9 parki, 38 põlispuud, 5 rändrahnu, 1 maastikuelement (koobasallikad) ja 10 põlispuude gruppi. 51 Võrumaa kaitstavat loodusobjekti kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku.

Trükis annab ülevaate Võrumaa kaitstavate loodusobjektide asukohast, väärtustest ja külastamisvõimalustest.

Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti ilma riskid. Tallinn, 2008. 152 lk. ISBN 9789949181193

Välja andnud eesti Entsüklopeediakirjastus koostöös Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga. Koostaja Tiina Tammets, teadustoimetaja Ain Kallis.

See raamat on EMHI-s koostatud samalaadsetest kolmas (eelmised olid Eesti kiirguskliima teatmik ja Eesti lumikatte teatmik). Raamat annab ülevaate ekstreemsetest ilmanähtustest, ilmariskidest, nende sagedusest ja territoriaalsest jaotumusest ning tutvustab asjakohaseid mõisteid.

Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Tiina Tammets, EMHI ilmavaatluse osakonna peaspetsialist-meteoroloog, tel. 6660918

Kaugseire Eestis. Tallinn, 2008. 208 lk. ISBN 9789985881620    

Mahukas kaugseireteemaliste artiklite kogumik, mis on valminud Tartu Observatooriumi ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse koostööna. Toimatajad: Katrin Väljataga ja Karmen Kaukver.

Raamat tutvustab Eestis uuritud ja rakendust leidnud kaugseiremeetodeid erinevates valdkondades nagu näiteks õlireostuse- ja reostajate tuvastamine, linnuseire, linnastumine, metsa- ja lageraiepindala muutuste leidmine jt. Raamat on suunatud kõigile neile, kel kaugseire vastu põhjalikum huvi.

Alla laadida saab siit Kaugseire Eestis.pdf

 

Suuroja, Kalle. Kärdla meteoriidikraater. Tallinn, 2008. ISBN 9789985988626. 64 lk.

Suuroja, Kalle. Kärdla Meteorite Crater. Tallinn, 2008. ISBN 97899859886233. 64 lk.

Eesti geoloogi ja kraatriuurija Kalle Suuroja poolt koostatud  trükis annab kokkuvõtliku alusülevaate kraatritest ja nende tekkest maailmas ja Eestis. Kodumaistest kraatritest on lühidalt kirjeldatud Kaali, Neugrundi, Ilumetsa ja Simuna kraatrid, Lasnamäe ja Vaidasoo löögijälg. Keskse tähelepanuga kirjeldatakse Eesti vanimat, ligi 455 miljoni aasta vanust ja 4 km läbimõõduga Kärdla meteoriidikraatrit Hiiumaal. Kärdla meteoriidikraater on Hiiumaale sama iseloomulik nagu Kaali kraater Saaremaale.

Vaatluse all on kraatri avastamis- ja uurimislugu, selle tekke ja arengu kirjeldus, kraatri georada. Eraldi peatükkidena jutustab raamat meteoriidikraatri servaaladel ja keskmes asuvatest objektidest ja paikadest. Värviline teabetrükis sisaldab rikkalikult illustratiivset materjali nii jooniste, skeemide kui ka fotode osas, tekstilise poole pealt aga olulist ja huvitavat teavet maapõuest, kivimitest ja kivimitekkest, nende keemilistest koostisest. Trükis rikastab kindlasti koolide raamatukoguvara, kuna seda on kohane kasutada täiendusena loodusõpetuse, geograafia ja ka keemiatundides.

Trükise tellis Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus, rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Väljaandja OÜ Geo Trail KS. Raamat ei lähe müügivõrku vaid kuulub jagamisele jaotkava alusel.

Eesti keskkonnaseire 2004-2006. Tallinn, 2008. 148 lk. ISSN 1736-7174.
Väljaandja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (ITK), toimetaja Katrin Väljataga.
Riiklikku keskkonnaseire programmi viiakse läbi alates 1994. aastast. Programmi üldkoordinaator ja korraldaja on Keskkonnaministeerium. ITK avaldab keskkonnaseire tulemused nii veebis kui paberil. Iga-aastased elektroonsed väljaanded on mõeldud laiale lugejaskonnale. Igal viiendal aastal ilmuv paber- ja e-trükis esitab seiretulemusi seostatumalt, sidudes peatükke tihedamalt üksteist toetavate faktide-tulemuste kaudu.
Lisaks seiretulemuste lühiülevaadetele on kogumikus arvukalt jooniseid, teemakaarte ja fotosid.
Seiretulemustest selgub, et üldine keskkonnaseisund on Eestis hea, seda nii põhja- ja pinnavee kui välisõhu kvaliteedi osas. Eestis ei ole probleemiks taimekaitsevahendite sisaldus mullas või põhjavees, ka raskmetallide sisaldused on erinevates keskkondades madalad. Metsade tervis on hea, vaadeldavate puuliikide seisund pole seireperioodil (1994-2006) oluliselt halvenenud. Kaugseire meetoditega määratav lageraiealade osakaal metsaga metsamaast jääb kohalike omavalitsuste lõikes alla 1%. Põllumuldade seire näitab jätkuvalt head mullaviljakuse taset, kuigi ühekülgne väetamine on põhjustanud mitmetes piirkondades teatud mikroelementide puuduse mullas.

 

Alla laadida saab siit  Eesti keskkonnaseire 2004-2006.pdf

Keskkonnajärelevalve 2007. Tallinn, 2008. 48 lk.

Aastaraamat „Keskkonnajärelevalve 2007“ annab ülevaate keskkonnaalasest järelevalvest Eestis 2007. aastal. Keskkonnajärelevalve koondandmed on esitatud valdkondade ja maakondade kaupa, võrdluseks on toodud 2005. ja 2006. a andmed. Koondstatistikas kajastuvad kõigi 2007. aastal keskkonnaalaseid rikkumisi avastanud ja menetlenud asutused. Peamiseks keskkonnaalase järelevalve teostajaks Eestis on Keskkonnainspektsioon, kuid sellega tegelevad veel kohalikud omavalitsused, Politseiamet, Päästeamet, Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet, Maa-amet, Tervisekaitseinspektsioon jt asutused. Lisaks statistikale leiab aastaraamatust ülevaated mõnede olulisemate valdkondade probleemidest ja järelevalvest ning rikkumiste ärahoidmiseks tehtava ennetustöö kohta.
Aastaraamatu andis välja Keskkonnainspektsioon.
Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo: Leili Tuul, Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja, 6962227,

Alla laadida saab siit  Keskkonnajärelevalve 2007.pdf

Jõgevamaa keskkond. Jõgeva, 2008. 33 lk.

Trükises käsitletakse Jõgevamaa looduskaitset, metsandust, jahindust, kalandust, veemajandust, välisõhu kaitset, maavarasid, jäätmekäitlust ja keskkonnatasusid.

Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistuse väljaanne. Teksti autorid Monika Aunpuu, Sirje Kangur, Kai Kimmel, Marju Kuldmaa, Ele Liivamägi, Mariliis Märtson, Tanel Niklus ja Ulvi Selgis. Fotode autorid Anatoli Makarevitš, Mariliis Märtson, Rando Omler, Urmas Sellis ja Toivo Vihalem.

Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Riiklik looduskaitsekeskus. Aastaraamat 2006-2007. Tallinn, 2008. 62 lk.

Aastaraamat annab ülevaate Riikliku Looduskaitsekeskuse esimese kahe aasta tööst ja tegemistest: loomisest, struktuurist, töötajatest, loodushoiutööst, liigikaitsest, teadustööst, loodusharidusest jne. Tekst eesti ja inglise keeles.
Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja, 6272192,

Rahvusvaheline materjalide korrosiooni­programm Lahemaa seirejaamas 1987-2006. Tallinn, 2008. 28 lk. ISBN 9789985881613.

Koostajad: Ott Roots Eesti Keskkonnauuringute Keskusest ja Marek Maasikmets Keskkonnaministeeriumist

Õhusaaste tekitab olulisi kahjustusi erinevatele materjalidele. Eriti murelikuks peaks meid tegema saaste laastav mõju arhitektuuri- ja kultuurimälestistele. ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete kauglevi konventsiooni alusel tehtava koostööprogrammi “Õhusaaste mõju materjalidele, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestistele" uuritakse õhusaaste ja ilmastiku mõju erinevate looduslike- ning tehismaterjalide korrosioonile (keemiline lagunemine sööbiva aine toimel), sh ajaloo- ja kultuurimälestiste pindadele. Rahvusvahelise materjalide korrosiooniseire eesmärgiks on:
- anda informatsiooni Euroopa riikide valitsustele saasteainete kontsentratsiooni kohta õhus ja sademetes, samuti hinnata nende kaugülekande ulatust ja mõju materjalide korrosioonile
- saada algandmeid õhusaaste kaugülekande mudelite koostamiseks ja korrosiooniohtlike piirkondade väljaselgitamiseks ning nende kaardistamiseks
- selgitada, milliseid materjale võiks kasutada ajaloo- ja kultuurimälestiste taastamisel
- hinnata õhusaastest tekkinud korrosioonikahjustuste suurust rahaliselt

Trükise ilmumist rahastas Keskkonnaministeerium. Materjalide korrosiooniprogrammi rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.

Inglise keeles: Materials corrosion and air pollution : long-term studies at the Lahemaa monitoring station, Estonia // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 2, 107–116.

Roots, Ott. Materials corrosion and air pollution.pdf

Eesti looduse kaitse aastal 2007. Tallinn, 2008. 80 lk. ISBN 9789985881538 ; ISSN 1406-2399.
Sarja „Eesti looduse mitmekesisus“ 3. raamat. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse väljaanne, toimetaja Lauri Klein.
Selle raamatu eesmärgiks on anda Eesti looduskaitsest ja selle hetkeseisust kompaktne ülevaade. Rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemise, Euroopa Liiduga liitumise ja loodus kaitset reguleeriva seaduse uuendamise järel on ka Eesti looduskaitses mitmeid uuendusi, mille üksikasjadega enam kursisolek tuleks kasuks meist igaühele. Just seetõttu ongi käesolevas raamatus püütud seletada erineva taseme loodus kaitse objektide olemust ning lisatud sinna juurde statisti list ja illustratiivset materjali. Seeläbi püüab see raamat olla ühtaegu nii lühikeseks tee juhiks amet kondlikul maastikul kui ka selgitavaks ülevaateks tavalisele loodushuvi lisele.

Alla laadida saad siit Eesti looduse kaitse aastal 2007.pdf

Lisainfo: Lauri Klein, Keskkonnateabe Keskuse nõunik, 6737576, 

Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni - Keskkonnaministeeriumi info- ja Tehnokeskuse 15 tegevusaastat. Tallinn, 2008. 61 lk. ISBN 9789985881460
Keskkonnaministeeriumi Info-ja tehnokeskuse väljaanne, toimetaja Karmen Kaukver.
Raamat tutvustab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) kujunemislugu ja rolli Eesti keskkonnateabe korralduses. Kajastatakse ITK üleminekut infoajastule keskkonnainfo kogumise, analüüsimise ja avalikustamise valdkonnas. Samuti antakse ülevaade tänastest tegevustest ja tuuakse välja asutuse arengu põhisuunad.

Alla laadida saad siit keskkonnaandmetest keskkonnainfoni.pdf

 

 

Программа действий Эстонии в области окружающей среды на период 2007-2013. Tallinn, 2008. 56 lk. ISBN 9789985881491

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Tallinn, 2008. 48 lk. ISBN 9789985881507.

Estonian Environmental Strategy 2030. Tallinn, 2008. 48 lk. ISBN 9789985881514.

Стратегия Эстонии в области окружающей среды на период до 2030 года. Tallinn, 2008. 48 lk. ISBN 9789985881521.

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele. Keskkonnastrateegia määrab pikaajalised eesmärgid ja suunad näiteks jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee ja maavarade säästliku kasutamise, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse ja maastike mitmekesisuse säilitamise valdkonnas.

Strateegia väljatöötamise töörühmades osalesid asjatundjad seitsmest ministeeriumist, akadeemilistest ringkondadest, omavalitsusliitudest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.
Eesti keskkonnastrateegia.pdf

Järvamaa karst ja allikad.   Järvamaa keskkonnateenistus, 2008. 24 lk.

Järvamaa paikneb valdavalt Pandivere kõrgustiku lääne- ja edelanõlval, Pandivere kõrgustik on aga Eesti enim karstunud piirkond, kus puudub alaline vooluveestik.
Trükises seletatakse, mis on karst ja kuidas ta tekib ning tutvustatakse Järvamaa karstipiirkondi ja allikaid.
Koostajad Milvi Aun ja Tiiu Valdmaa ; fotod Milvi Aun, Olavi Randver, Tiiu Valdmaa, Rein Järvekülg.
Raamatu väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Keskkonnaministeeriumi veeosakonnalt ilmus 2008.a. alguses uus voldik - Veemajanduskavade koostamise ajagraafik ja tööplaan.

Voldikus on kirjas plaanitud tööd ja nende hinnanguline maksumus ning kontaktinfo ja teave avalikkusele. Viimase all on ära toodud meetmed avalikkuse kaasamiseks ja arutelude korraldamiseks, arutelude toimumise esialgselt kavandatud ajad jm.
Täpsemat teavet töörühmade ja veemajanduse korraldamise komisjoni tegevuse, avalike arutelude toimumise aja ning sisu kohta saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
http://www.envir.ee/vmk

Lisainfo: Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist, 6262855,

Eesti parkide almanahh. Tallinn, 2007. 128 lk. ISBN 9789985976869.

Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaministeeriumi ühisväljaanne.

Ajaloolised pargid on osa meie ajaloolisest pärandist. Parkide puhul on oluline nii nende algne arhitektuurne või kunstiline idee kui ka põlispuud, põõsad, rohttaimestik ja muu elustik. Almanahh käsitleb parke mitme vaatenurga alt, illustreeritud rohke fotomaterjaliga. Almanahhi koostamisest võttis osa Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv. Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Urve Sinijärv, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262878,

 

Pärnumaa loodus. Pärnu, 2007. 250 lk. ISBN 9789949154845

Pärnumaa keskkonnateenistuse väljaanne. Koostaja Toomas Kalda, toimetajad Merle Kiviselg, Toomas Kalda ja Toomas Padjus.

Rikkalikult illustreeritud kõvaköiteline raamat, mille teksti- ja pildimaterjal pärineb kokku ligi sajalt autorilt. Tekstid on lühendatult tõlgitud ka inglise keelde.

Raamatu väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võõrliigid ja laevad : võõrliigid laevade ballastvee mahutites [voldik]. Tallinn, 2007

Koostajad Liina Eek, Katrin Vels ja Henn Ojaveer.

ballastveed_eesti.pdf

ballastveed_vene.pdf

Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262877,

Järvamaa keskkond 2002-2006. Türi, 2007. 47 lk.

Tegemist on jätkväljaandega, mis ilmub alates 1992. aastast. 1991-1997. a väljaanded ilmusid Järva Maavalitsuse keskkonnaosakonna egiidi all. Struktuurimuudatuste tulemusena said 2000. aastal maavalitsuste keskkonnaosakondadest koos metsaametitega maakondade keskkonnateenistused. Viimased kaks kogumikku, 2002.a. ilmunud „Järvamaa keskkond 1998-2001“ ja 2007. a ilmunud „Järvamaa keskkond 1902-2006“ on koostatud Järvamaa keskkonnateenistuses ning käsitlvad muutusi Järvamaa keskkonnaseisundis viie aasta jooksul.
Toimetanud Ülle Ruisu.

Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Oisalu, Sandra. Lõhnaained - põllumajandusest ja tööstusest. Tallinn, 2007. 26 lk. ISBN 9789949154555.

Balti keskkonnafoorumi (BEF - Eesti) väljaanne. Koostajad Sandra Oisalu, Joel Valge, Marek Maasikmets (Keskkonnaministeerium), Kai Klein.

Raamatus on toodud peamised lõhna reostuse põhjused, siseriiklik seadusandlus ning lõhnade määramise võimalused Eestis. Põllumajandus- ja tööstusettevõtetele on antud soovitused ja parimate praktikate näited lõhnade leviku vähendamiseks. Väljaande sihtrühmaks on põllu­majandus- ja tööstusettevõtted, kohalikud omavalitsused ning keskkonnakaitsega tegelevad asutused ja organisatsioonid.

Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Võrguteavikut saab lugeda SIIT

Tuntumaid looduskaitseobjekte Valgamaal. Tartu, 2007. 51 lk.

Raamatus tutvustatakse kaitsealuseid linnu- ja taimeliike, kaitsealasid (Otepää looduspark, Karula rahvuspark, Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, Soontaga looduskaitseala, Rubina looduskaitseala, Tikste maastikukaitseala, Tündre looduskaitseala, Karula Pikkjärve maastikukaitseala, Koorküla looduskaitseala, Elva-Vitipalu maastikukaitseala) ning kaitsealuseid üksikobjekte (koopad, mäed, puistud ja puiesteed, rändrahnud ja kivid, põlispuud, väärtuslikud üksikpuud, pargid).

Valgamaa keskkonnateenistuse väljaanne, valminud koostöös Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga.
Raamatu väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Harrastuskaluri meelespea : voldik. Pärnu, 2007.

Pärnumaa keskkonnateenistus andis välja voldiku, mis on mõeldud kõigile harrastuskaluritele. Voldikus on kirjas, millal, kus ja millise tõendi alusel tohib kala püüda ja kus vajalikke tõendeid väljastatakse.

Voldiku väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

ATV-ga looduses liikumine : ole looduse sõber [voldik]. Tallinn, 2007.

Hea läbipääsuvõime ja väikesemõõdulise maastikusõidukiga (ATV) kipuvad omanikud sõitma ka seal, kuhu muidu liiklema ei pääse. Nii kahjustatakse taimkatet, mille taastumine võib aega võtta isegi aastakümneid. ATV-ga sõitja peab teadma, et selle sõidukiga looduses liikumiseks kehtivad piirangud, mida tuleb arvestada, kui ei taheta seadusega vastuollu minna.

Keskkonnaministeeriumil valmis voldik, kus on kirjas, kus, kuidas ja millal tohib või ei tohi ATV-ga sõita.

 

 

Päike, osoonikiht ja inimene. Tallinn, 2007. 52 lk. ISBN 9789949153268.

Raamatus räägitakse sellest, kuidas inimtegevuse tulemusena on vähenenud osoonihulk atmosfääris ja mida võib põhjustada tugevnev ultraviolettkiirgus. Esitatakse Eestis tehtud mõõtmiste ja uuringute tulemusi.

Keskkonnaministeeriumi ja Tartu Observatooriumi väljaanne, koostaja Uno Veisman.

Kogumiku koostamist, kirjastamist ja trükkimist rahastas Keskkonnaministeerium.

 

 

Taevasaar - mõtteline teekond ümber maakera. Tallinn, 2007. 151 lk. ISBN 9789985866993.

Raamat anti välja UNESCO 60. juubeliks ja sisaldab unikaalseid aerofotosid Maa erinevaist piirkonnist, kõneleb sealsetest probleemidest ja UNESCO programmidest nende lahendamisel. Raamat on ühtaegu informatiivne ja poeetiline, globaalset maailmapilti arendav.
Väljaandjad UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ja kirjastus Karrup.
Väljaandmist toetasid Keskkonnaministeerium ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Väike keskkonnateatmik. Pärnu, 2007. 47 lk.

Lihtsas keeles koostatud raamatukene, mis aitab lugejal siseneda „rohelisse mõttemaailma“. Peatükid: ostuvaba päev, vesi, energia tootmine, prügi, liiklus, ökomärgistus.

Pärnumaa keskkonnateenistuse väljaanne.

Väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Kooli jäätmejuhis. Pärnu, 2007. 15 lk.

Jäätmed on tarbimise pahupooleks ja need on kõigil silma all. Uurides ja õppides tundma jäätme­prableemi, saavad ka teised keskkonnaküsimused tuttavaks.
Brošüüris käsitletakse põhjendamatut tarbimist, jäätmete vähendamise võimalusi, kompostimist ja teisi teemasid.
Pärnumaa keskkonnateenistuse väljaanne.
Väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Natura 2000 rahastamine: käsiraamat. 2007. 99 lk. ISBN 9279014455

2004. a. esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja Euroopa Nõukogule ettepanekud, kuidas integreerida Natura 2000 rahastamisvajadused erinevatesse ühenduse fondidesse ja milliseid vahendeid nende abil rahastada. Käsiraamat annab ülevaate fondide kasutamise võimalustest Natura 2000 rahastamisel.

Võrguteavikut saab lugeda Natura 2000 rahastamine.pdf

Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262876,

Pärnu jõgi. Pärnu, 2007. 59 lk.

Pärnu jõgi on üks Eesti suuremaid vooluveekogusid, mille pikkuseks on 144 m. Raamat tutvustab nii Pärnu jõge kui selle äärde jäävat mitmekesist maastikku. Trükist on soovitav kasutada nii paadi- ja kanuumatkal kui ka piki jõekaldaid seigeldes.
Pärnumaa Keskkonnateenistuse väljaanne. Koostajad Urmas Lekk ja Toomas Kalda.
Väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Environmental review 2005: indicator-based summary. Tallinn, 2007. 81 lk. ISBN 9789985881415

Ingliskeelne kokkuvõte Keskkonnaministeeriumi Info - ja Tehnokeskuse (ITK) väljaandest “Keskkonnaülevaade 2005“. Toimetanud Katre Liiv ja Anu Soolep. Materjal, mis vastab põhilistele Euroopas kasutusel olevatele keskkonnaindikaatoritele, annab lugejale võimaluse võrrelda Eesti keskkonnaseisundit ja selle suundumusi 2010 aastaks seatud eesmärkidega. Käsitlemist leiavad sellised valdkonnad nagu õhk, vesi, jäätmed, looduslik mitmekesisus, kliimamuutused ja kalandus.

Paberväljaannet saab Keskkonnateabe Keskusest,
alla laadida saab siit Environmental review 2005.pdf

Eesti pargid. 1. Tallinn, 2007. 423 lk. ISBN 9789985312964

Koostajad: Olev Abner, Silja Konsa, Kersti Lootus, Urve Sinijärv
 
Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud teatmeteos, mis sisaldab kirjeldusi kõigi Eesti muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kohta. Raamatu juhatab sisse ajaloolase Ants Heina ülevaatlik artikkel, mis annab ülevaate Eesti parkide kujunemise ajaloost ning aitab siduda omavahel järgnevad üksikkirjeldused nii ajaliselt kui ruumiliselt. Järgnevates üksikkirjeldustes käsitletakse iga kaitsealuse pargi ajalugu, kujundust, hetkeolukorda ning taimestikku eraldi. Kirjeldused tuginevad varemavaldatud kirjalikele allikatele, arhiivimaterjalidele, koostamise käigus tehtud välitöödele ning taimestiku osas Tallinna Botaanikaaia andmetele. Raamat on illustreeritud ajalooliste ja tänapäevaste plaanide ning fotodega.

Lisainfo: Urve Sinijärv, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist,

PCB kasutamine ja PCB jäätmete käitlemine. Tallinn, 2007.

PCB-d e polüklooritud bifenüülid on inimese poolt leiutatud kemikaalid, mida kasutatakse laialdaselt trafo- ja kondensaatoriõlide segudes. PCB-d on tulekindlad ega lahustu vees, nad on ohtlikud loodusele, sh inimesele. Inimorganismi võivad nad sattuda hingamis- ja neeluteede või naha kaudu ning põhjustada maksakahjustusi ja nahalööbeid, raskematel juhtudel kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite kahjustusi.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna koostatud voldikus on toodud EL ja Eesti õigusaktidest tulenevad kohustused PCB-de käitlemisel.

Võrguteavikut saab lugeda SIIT

Looduslikud pühapaigad : väärtused ja kaitse. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36. 351 lk. Tartu, 2007. ISBN 9789949151752 ; ISSN 1406-8486

Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk.

Raamat kõneleb Eesti looduslikest pühapaikadest - hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, samuti nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Suur hulk pühapaiku on hävinud, kuid osa on ka lihtsalt unustusse langenud.

Raamatu väljaandmist toetasid Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuri­ministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium

Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik, 6262876,

Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid. Tallinn, 2007.

Voldikus antakse ülevaade jõevähi, signaalvähi, kitsasõralise vähi, ogapõskse vähi ja punase soovähi tunnustest ja levikust. Voldiku koostasid Keskkonnaministeeriumi tellimisel Katrin Kaldre, Margo Hurt ja Tiit Paaver. Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo vähi kaitse ja võõrvähiliikide kohta: Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 6260713,

Leito, Tiit. Eesti kaitsealad. Tallinn, 2007. 295 lk. ISBN 9789985830765
Leito, Tiit. Estonian conservation areas. Tallinn, 2008. 296 lk. ISBN 9789985830857

Koostanud Tiit Leito, tekst: Kai Kimmel, fotod: Arne Ader ja Tiit Leito, ingliskeelne kokkuvõte: Tiina Peil. Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonaministeeriumi väljaanne, kirjastas Eesti Loodusfoto, rahastas SA Keskkonnainvesteeringute keskus.
Raamat esitleb ja kirjeldab 80 Eesti tähtsamat ja tuntumat kaitseala. Käsitletavad kaitsealad on raamatus rühmitatud mitte administratiivüksuste, vaid viie maastikupiirkonna alusel. Välja on valitud neid piirkondi kõige paremini iseloomustavad kaitsealad. Raamatu põhirõhk on loodusväärtuste kirjeldamisel, mis on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Fotodest  on eelistatud maastikke, välja on püütud tuua niihästi tüüpiline kui ka konkreetsele kaitsealale ainuomane. Iga kaitseala kirjeldus algab tunnuspildiga, kokku on raamatus 500 värvifotot.
Lisainfo: Tiit Sillaots, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik, 6262873,

***********************************

Puu : [voldik]. Tallinn, 2007
Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Koostanud Maris Paju.
Voldik annab lühiinfot Eestimaa tuntumate puude kohta, nagu Tülivere tamm, Pühajärve sõjatamm, Viiralti tamm, Rannamõisa tuhandeaastane tamm, Tamme-Lauri tamm, Ungru tamm, Sipa pärn, Päkapiku mänd, Pedassaare mänd, Täri pärn, Kuru mänd, Pahklik mänd, Raudmetsa mänd, Rasina remmelgas ja Luke pargi elupuu. Lisatud kõigi nimetatud puude fotod ja Eike Vunki koostatud skeem.
Voldiku lõpus on toodud 15 mõistatust  koos vastustega.


*****************************

Paal, Jaanus. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2., parandatud ja täiendatud tr. Tallinn, 2007. 308 lk. ISBN 9789949151226

1992.a. vastu võetud direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest (Council directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitants and of wild fauna and flora), mida lühendatult nimetatakse loodusdirektiiviks, on üheks põhjalikumaks EL looduskaitsealast tegevust korraldavaks seqadusandlikuks aktiks.

Raamat on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimisel, väljaandmist toetas Euroopa Liit. Raamat ei lähe müügivõrku, jaotatakse Keskkonnaministeeriumi jaotuskava alusel.

Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik, 6262876,

Metsasektori kommunikatsioonistrateegia aastateks 2006-2008. Tallinn, 2007. 87 lk. ISBN 9789949150250.
Metsasektori kommunikatsioonistrateegia (MKS) tellis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja selle koostas suhtekorraldusfirma KPMS & Partner koostöös meediaekspert Hannes Rummiga. Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
MKS-i väljatöötamisel on arvestatud Eesti metsapoliitika kahte üldeesmärki: metsade majandamine peab olema säästlik ja metsi tuleb majandada efektiivselt. MKS-i eesmärk on tihendada koostööd kõigi metsasektori organisatsioonide ja institutsioonide vahel, suurendada elanike huvi ja teadlikkust metsanduse vastu ning luua ühiskonnas kvaliteetsele informatsioonile tuginev laiapõhjaline diskussioon metsade säästliku majandamise ja kaitse teemadel. Kommunikatsioon kujuneb edukaks vaid juhul, kui metsanduse valdkonna organisatsioonid ja huvirühmad mõistavad ja mõtestavad kommunikatsiooni ühiselt ja ühtmoodi, panustavad võrdselt või lähtuvalt oma võimekusest tegevuste elluviimisse ning arvestavad ühises kommunikatsioonikorralduses tasakaalustatult nii metsade ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui kultuurilisi funktsioone.
Alla laadida saad SIIT Metsasektori kommunikatsioonistrateegia.pdf
Lisainfo: Maret Parv, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist, 6260726,

Keskkonnaministeerium 2003-2006. Tallinn, 2007. 36 lk. : ill.

Brošüüris antakse ülevaade Keskkonnaministeeriumi tegevusest aastatel 2003-2006. Väljaande ülesehitus on valdkonnapõhine, tutvustamist leiavad jäätmemajandus, kalandus, keskkonna­haridus, looduskaitse, maapõu, metsandus, õhk ja kliima, säästev areng, vesi eessõna keskkonnaminister Rein Randverilt (jaanuar 2007).

 

 

Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Koostas Liina Eek, eessõna kirjutas Villu Reiljan. Rahastasid Keskkonnaministeerium ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP).
1992.a.  võeti vastu rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille 3 eesmärki on: säilitada looduse mitmekesisus, toetada säästvat arengut ja tagada geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane jaotamine. Nüüd on riikide tasemel kokku lepitud peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine kogu Euroopas. Seda on hakatud nimetama elurikkuse "2010 eesmärkideks".
Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262877,

********************************

Euroopa Ühenduse ökomärgise taotlemine : juhendmaterjal ettevõtjale. Tallinn, 2006. 47 lk. ISBN 9949139945.

Juhendmaterjal, mis mõeldud eelkõige ettevõtjatele, tutvustab nii Euroopa Ühenduse kui ka teisi ökomärgiseid ning märgise seotust selliste valdkondadega nagu keskkonnahoidlik tootearendus, keskkonnahoidlikud hanked, keskkonnajuhtimissüsteemid, keskkonnaalase teabe levitamine jne. Antakse teavet ökomärgise taotlemise korra, aga ka märgisega kaasnevate kulude kohta.

Juhendmaterjali on koostanud Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), selle koostamist on rahastanud Keskkonnaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Ökomärgise voldik. Voldiku on koostanud Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), selle koostamist on rahastanud Keskkonnaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Irma Pakkonen, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist, 6262974,

*****************************

Suureformaadiline kaunis raamat Põhja-Eesti pankrannikust, mida üritati 2006. a. esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Raamatu andis välja Keskkonnaministeerium.

*************************

Püsivad orgaanilised saasteained meie keskkonnas. Tallinn, 2006. 28 lk. ISBN 9985881389
Persistent organic pollutants in our environment. Tallinn, 2006, 28 lk. ISBN 9789985881392

Lisainfo: Reet Talkop, Keskkonnaministeeriumi arendusosakonna seirenõunik, 6262975,

***********************************

Eesti järvede nimestik. Tallinn, 2006. 168 lk. ISBN 9789985881408
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) väljaanne. Koostaja Ruta Tamre.
Kaasajastatud "Eesti järvede nimestik" põhineb keskkonnaregistri veekogude nimistul. Käsitlust leiab 2804 veekogu, neist 1559 looduslikku. Väljaandes on toodud järvede nimestik ja kaardid alamvesikondade kaupa, järvede tähestikuline loend ning tabelid Eesti suurimate järvede ja saarterohkeimate väikejärvede kohta. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud Siseministeeriumi kohanimenõukogu järvenimede töörühma poolt ning kirjutatud kohaliku murde päraselt. Nimestikus kasutatakse ka uuendatud järvede kodeerimissüsteemi. Lisaks järvede põhikaardijärgsetele pindalaandmetele ja asukohakaartidele on kirjas ka järvede tüüp, saarte arv, kaldajoone pikkus ja keerukus.
Paberväljaannet saab Keskkonnateabe Keskusest,
võrguteavikut saab lugeda SIIT

Väikese jälje käsiraamat kodule. Viljandi, 2006. 28 lk.

Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud raamatukeses antakse soovitusi keskkonna­sõbralikuks ja säästlikuks tarbimiseks, et vähendada sellega ümbritsevale avaldatavat mõju, nn. ökoloogilist jalajälge. Juttu on vee ja energia säästmisest koduses majapidamises ning jäätmete sorteerimisest.
Raamatu väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Aita pakend ringlema: pakendijäätmete käitluse juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele. Tallinn, 2006.

Infomaterjalid on koostatud Eesti-Austria pakendialase twinning projekti raames korraldatud kampaania „Taara-Tark“ ühe osana. Infomaterjalid on saadaval nii eesti kui ka vene keeles.

Materjali koostasid Juhan Ruut OÜ-st Hendrikson ja Ko ning Merike Lepp Keskkonnaministeeriumist. Materjale jagati kõigile kohalikele omavalitsustele pakendijäätmete kogumise organiseerimiseks ja teavitustöö tegemiseks. Koolidesse saadeti õppefilmid ja lüümikud.

Lisainfo: Pille Aarma, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist, 6262 862,

Valgamaa Keskkonnateenistuse väljaanne. Albumi väljaandmist toetasid Valga Maavalitsus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Albumisse on koondatud fotod 30 autorilt. Ülesehituses on järgitud temaatilisust, alustades maastikest, minnes edasi metsa ja niidule, vaadeldes loomi-linde-taimi ning lõpetades meeleolupiltidega. Kõik pildid on jäädvustatud Valgamaal.

 

Eesti looduskaitse infoatlas: kaitsealad, kaitsealused pargid ja puistud ning looduse üksikobjektid. Tallinn, 2006. ISBN 9985881338

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ja Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne. koostanud  Uudo Timm ja Piret Kiristaja.

Infoatlases on esitatud teave keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate loodusobjektide kohta seisuga 1.jaanuar 2005. Andmed on esitatud maakondade kaupa.

Keskkonnaministeerium. Võrumaa Keskkonnateenistus : voldik. 2006
Voldikus on ära toodud keskkonnateenistuse töötajate ning Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni, Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna ja Võrumaa Jahimeeste Seltsi kontaktandmed, samuti teenistuse peamised tegevusvaldkonnad.  
VõrumaaKKT voldik 2006.pdf

Eesti harrastuskalamehe taskuaabits 2006. Tallinn, 2006.
Koostanud SA Eesti Forell ja Keskkonnaministeerium. Ilmumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Taskuformaadis väljaanne tutvustab Eesti vabariigis kalapüüdmist reguleerivaid seadusakte ja selgitab meie harrastuskalastuse süsteemi, õigusaktide terviktekstidega saab tutvuda Riigi Teataja vahendusel. Teatmiku 1. osa toob ära üldised ja tähtsamad reeglid ja piirangud, 2. osa kirjeldab lubatud harrastuslikke püügivahendeid, nende kasutamise õigusi ja reegleid ning 3. osa annab ülevaate kalastuskaardiga saadavatest lisavõimalustest.

 

 

Schmeidt, Olaf. Harjumaa huvitavaid taimi. Tallinn, 2005. 64 lk.
Schmeidt, Olaf. Harjumaa huvitavaid taimi II. Tallinn, 2006. 64 lk.

Tootja vastutus elektroonikaromu ja romusõidukite käitlemisel : juhendeid elektroonikaromu ning romusõidukite kohta käivate õigusaktide nõuete täitmiseks. Tallinn, 2006. 31 lk.
Keskkonnaministeeriumi väljaanne, koostaja Harri Moora, eessõna kirjutanud Peeter Eek.
Trükis on mõeldud eeskätt ettevõtjatele, kelle kohta hakkab kehtima tootja vastutuse kohustus. Teavet ja juhiseid pakutakse ka kohalikele omavalitsustele ja keskkonnaametnikele, jäätmekäitlejatele ning laiemale üldsusele.
Võrguteavikut saab lugeda  SIIT
Lisainfo: Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja, 6262884,

Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21": Riigikogus heaks kiidetud 14. septembril 2005. Tallinn, 2005. 72 lk. ISBN 998588129X

Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille aluseks on vabariigi valitsuse esitatud lähteülesanne.  SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas.
Võrguteavikut saab lugeda SIIT

Lisainfo:
Ülle Vaht, Keskkonnaministeeriumi strateegiabüroo säästva arengu nõunik, 6262949,

Estonian National Strategy on Sustainable development Sustainable Estonia 21: approved by Riigikogu (Parliament of Estonia) on September 13, 2005. Tallinn, 2005. 79 lk. ISBN 9985881303

Arengustrateegia "Säästev Eesti 21" inglise keeles.

Võrguteavikut saab lugeda SIIT

Lisainfo:
Ülle Vaht, Keskkonnaministeeriumi strateegiabüroo säästva arengu nõunik, 6262949,

Государственная стратегия устойчивого развития Эстонии : "Устойчивая Эстония 21" : одобрено парламентом Эстонии Рийгикогу 14 сентября 2005 г.
Arengustrateegia "Säästev Eesti 21" vene keeles.

Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest.  Käsiraamat. Tallinn, 2005. 47 lk.

Keskkonnaministeeriumi väljaanne, koostanud Eda Andresmaa, Pille Sedman, Tiiu Raia ja Ain Lääne.
Käsiraamat kuulub Viru - Peipsi veemajanduskava raames koostatud väljaannete hulka. Sisaldab bibliograafiat. Kokkuvõte inglise keeles.
Võrguteavikut saab lugeda SIIT

Lisainfo: Eda Andresmaa, Keskkonnaministeeriumi seirenõunik, 6260700,

Põder, Tõnis. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine : käsiraamat. Tallinn,  2005. 125 lk.

Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Koostamisest võtsid osa prof Ingmar Ott, dr Peeter Ennet, prof Jüri Elken, emeriitprofessor Aleksander Maastik ja Irma Pakkonen. Käsiraamat on koostatud Viru - Peipsi veemajanduskava raames ning seetõttu on piirdutud vaid veesse puutuvaga.  Bibliograafia lk. 120-122. Õigusaktid lk. 123-125.

Võrguteavikut saab lugeda  SIIT

 

 

Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Tallinn, 2005. 48 lk.

Keskkonnaülevaade 2005. Tallinn, 2005. 128 lk.

Keskkonnaministeeriumi väljaanne.
Võrguteavikut saab lugeda  SIIT  ja  SIIT
Lisainfo: Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosak. spetsialist, 6262855,

******************************

Estonia´s fourth national communication. Under the UN Framework Convention on Climate Change. Tallinn, 2005.
Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Ülikooli ökoloogia Instituudi väljaanne.

Lisainfo: Karin Radiko, Keskkonnaministeeriumi nõunik, 6262977,

******************************

 
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni III riiklik aruanne : Eesti Vabariik. Tallinn, 2005. 172 lk.
Third national report to the convention on biological diversity : Estonia. Tallinn, 2005.

Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Koostanud Lea Tummeleht, toimetanud ja tõlkinud Aleksei Lotman.

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll. Tallinn, 2005

Lühiülevaate koostas Liina Eek.
Keskkonnaministeeriumi väljaanne. Rahastas ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP).

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine (ratifitseeriti 21.01.2004, jõustus 22.06.2004; RT II 2004,2,4)
Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262877,

*****************************

20 küsimust geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete kohta. Tallinn, 2005.

Välja antud maailma Tervishoiu organisatsiooni (WHO) poolt 2002. aastal, eestkeelse väljaande tõlkimisõigus anti Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale, kes on vastutav eestikeelse väljaande eest.
Võrguteavikut saab lugeda  SIIT
Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262877,

*********************************

Jõgevamaa loodus. Jõgevamaa keskkonnateenistus, 2004. 43 lk.
 
Rikkalikult illustreeritud raamatuke annab lühiülevaate Jõgevamaa kaunitest paikadest, nagu Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala, Aidu looduskaitseala, mitmetest mõisaparkidest (Luua, Kuremaa, Puurmanni, Elistvere, Saare) ning tähtsamatest kaitsealustest üksikobjektidest.

Koostanud Ulvi Selgis ja Mariliis Märtson, fotode autorid Arne Ader, Johannes Haav, Harald Lindok, Anatoli Makarevitš, Olev Merivee, Rando Omler ja Urmas Orusalu.

Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Paal, Jaanus. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 2. trükk. Tallinn, 2004. 111 lk. ISBN 998557768X

Keskkonnaministeeriumi väljaanne.

Raamat tutvustab neid Eestis leiduvaid elupaiku, mis on tunnistatud kaitse vääriliseks kogu Euroopa ulatuses.

Raamat on valminud Euroopa Liidu toetusel.

Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262876,

*****************************

Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. 2. trükk. Tallinn, 2005. 126 lk. ISBN 9985577671
Keskkonnaministeeriumi väljaanne, koostaja Kristel Vilbaste.
Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika aluseks on Linnudirektiiv ja Loodusdirektiiv. Raamatus antakse ülevaade neist liikidest, kes on kantud loodusdirektiivi lisadesse ja elavad Eesti territooriumil.
Raamat on valminud Euroopa Liidu toetusel.
Lisainfo: Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik, 6262876,

******************************

Lisainfo: Liina Eek, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262877,

**********************************

Karuputke võõrliigid: Sosnovski ja hiid-karuputk. Tallinn, 2003.
Keskkkonnaministeeriumi voldik. Koostanud Bert Holm. Fotode autorid Liina Eek ja Heino Laiapea.
Nii hiid- kui ka Sosnovski karuputk on pärit Kaukaasiast. Hiid-karuputke hakati 19. sajandil  maailmas levitama dekoratiivtaimena. Eestisse jõudsid need võõrliigid 20. sajandi keskel, mil neid propageeriti kui väärtuslikke silo- ja meetaimi.
Voldikus on kirjeldatud mõlema putkeliigi ohtlikkust loodusele ja inimesele ning putke tõrje võimalusi, nagu juurte läbilõikamine/väljakaevamine, kündmine, niitmine ning umbrohumürgiga hävitamine.

Alla laadida saad SIIT  Karuputk.pdf Karuputk2.pdf

 

Keskkonnainfo kättesaadavaks tegemine ja üldsuse kaasamine keskkonda mõjutavate otsuste langetamisse : keskkonnaametniku käsiraamat. Tallinn, 2001. 164 lk. ISBN 9985881214

Keskkonnaministeeriumi väljaanne, ilmunud Taani-Eesti Arhusi konventsiooni avalikkuse teavitamise ja üldsuse kaasamise koostööprojekti raames. Autorid Maret Merisaar, Jacob H. Simonsen, kaidi Tingas, Hannes Veinla.
Võrguteavikut saab lugeda SIIT
Lisainfo:
Kersti Kikkas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist, 6260705,

*********************************

Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn, 2000. 94 lk. ISBN 9985928210
Säästva Eesti Instituudi väljaanne nr. 1. ISSN 1406-6637.
Väljaanne on osa  ÜRO Arenguprogrammi,  Keskkonnaministeeriumi ja Säästva Eesti Instituudi koostööprojektist "Eesti 21 - võimaluste loomine 21. sajandi tegevuskava (Agenda 21) elluviimiseks Eestis". Koostajad Aet Annist, Mari Jüssi, Ruuben Post, Ahto Oja.
Võrguteavikut saab vaadata  SIIT
Võrguteavikule on juurde lisatud ligi 100 uut märksõna kõikidest säästva arengu valdkondadest. Sõnastik on mõeldud kõigile, kes oma töös, õpingutes või  tegevuses puutuvad kokku säästva arengu alaste tekstidega. Sõnastikku on kogutud  peamiselt viimaste aastakümnete jooksul kasutusse tulnud mõisted nii majanduse, keskkonna kui ka inimarengu valdkonnast. Seletustes ei ole taotletud esitada uusi definitsioone, vaid avada mõistete üldine tähendus ja kasutus säästva arenguga seotud tekstides.
Sõnastiku täiendamist ja internetti ülespanekut toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

*************************