Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2007 » Oktoober
Teisipäeval, 17. oktoobril ilmub Riigi Teatajas Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud jahieeskirja muudatus, mis võimaldab senisest kauem ja efektiivsemalt küttida metskitsi. Jahieeskirja muudatus jõustub 20. oktoobril ja sätestab, et metskitsele võib jahti pidada kuni 31. detsembrini. “Sokule võib varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti pidada 1. juunist 30. novembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini,” täpsustas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee. Kitsele või tallele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 1. septembrist 30. novembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini. Sokule, kitsele või tallele võib nende tekitatud kahjustuste piikonnas pidada varitsus-, hiilimis- või ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. detsembrist 31. detsembrini maakonna keskkonnateenistuse loal. Varasema korra järgi võis sokku küttida 1. juunist kuni 30. septembrini, ajujaht oli keelatud. “Ka nüüd ei pea ajujahti pidama, kui see on vastuolus jahimehe tõekspidamistega või kui selleks puudub vajadus,” märkis Niittee. “Ajujahi võimalus on loodud eeskätt selleks, et küttida kitsi nende metsaaladel, kus nad on tekitanud või võivad tekitada kõige suuremaid kahjustusi ja kus teised jahipidamisviisid on vähe efektiivsed.” Erinevate arvestuste kohaselt elutseb Eestis ca 150 000 metskitse. Eriti maitsevad neile okaspuuistikute ladvad – nad on võimelised hektarite kaupa istandusi lagedaks sööma. Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel tekitasid kitsed 2005. aastal kahju 734 hektaril, 2006. aastal aga juba 1670 hektaril. Soovitusega asuda kitsede arvukust piirama on Keskkonnaministeeriumi poole pöördunud metsaomanikud, sest kitsed on seadnud ohtu metsaomanikele pandud metsauuendamise kohustuse. 2007. aasta inventuuri andmetel oli kuni kolmeaastastele okaspuuistikutele tekitatud kahjustusi 30% piires, Raplamaal oli kahjustatud isegi 49% istikutest. Ka jahimehed on juhtinud Keskkonnaministeeriumi tähelepanu kitserohkusele ja sellest tulenevatele konfliktidele maaomanikega. “Lisaks on jahimehed mures selle pärast, et metskitsede suur arvukus võib põhjustada haiguste levikut,” täpsustas Niittee. “Esimesed märgid metskitsede hulgas levivate parasiitide rohkusest on juba olemas.“ Uus kord võimaldab Eesti jahimeestel küttida metskitsi sarnaselt näiteks Soome, Rootsi või Läti jahimeestega. Lisainfo: (16.10.2007) |
