Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Karin Kroon, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Viimastel päevadel on palju juttu olnud Narva joogiveest, mis ei vasta nõuetele, kuna sisaldab ülemäärastes kogustes tervisele ohtlikult mõjuda võivaid trihalometaane. Põhiprobleem on vananenud puhastustehnoloogia Narva veepuhastusjaam võtab vee Narva jõest, Mustajõe veehaardest. Tegemist on pinnaveega, mille orgaanilise aine sisaldus on kõrge, kusjuures see on viimase kümne aastaga isegi suurenenud. Seetõttu vajab see toorvesi enne kasutamist väga põhjalikku puhastamist. Vee puhastamiseks lisatakse kloori. Paraku on AS Narva Vesi veepuhastustehnoloogia vananenud ja mittetäielik, mistõttu vees leiduv orgaaniline reageerib vee puhastamiseks kasutatava klooriga ja sellest tekivad vette trihalometaanid. Trihalometaanide sisaldus Narva veevõrgu vees näitab isegi tõusutendentsi, ületades sageli (80% analüüside puhul) lubatud piirsisaldust (150 mikrogrammi liitris). Selline joogivesi aga suurendab tarbijatel ohtu haigestuda vähki. Samas tuleb tunnistada sedagi, et kui Narva toorvette jätta kloor lisamata, siis suureneb oht haigestuda soolenakkushaigustesse. Asjatundjate väitel on soolenakkuste oht ebapiisavalt desinfitseeritud joogivee kasutamisel 100–1000 korda suurem kui ülenormatiivse trihalometaanide sisaldusega vee kasutamisel. Seega tuleb praegu esmajoones kindlustada, et vesi oleks epidemioloogiliselt ohutu (st tõhus desinfitseerimine) ning samal ajal aktiivselt tegelda uue veetöötlemistehnoloogia väljatöötamisega. Projekt ei vastanud nõuetele AS Narva Vesi valmistas 2004. aastal ette projekti, et saada Euroopa Liidust Ühtekuuluvusfondi kaudu raha vee- ja reoveesüsteemide parandamiseks. Projekt hõlmas Narva linna veepuhastusjaama rekonstrueerimist, Sillamäe linna reoveepuhasti ja puurkaev-pumplate rekonstrueerimist ning vee ja kanalisatsiooni torustiku ehitamist ja rekonstrueerimist, Narva-Jõesuu vee ja kanalisatsiooni süsteemide ehitamist ja rekonstrueerimist ning viie Vaivara valla küla (Olgina, Soldina, Sinimäe, Vaivara ja Kudruküla) vee ja kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimist, rauaärastusfiltrite paigaldamist ning väikeste reoveepuhastite renoveerimist. Projekti maksumus küündis 27 miljoni euroni, paraku esitas AS Narva Vesi selle mahuka taotluse Keskkonnaministeeriumile alles 2004. aasta lõpus. Nii Keskkonnaministeeriumil kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskusel oli projekti kohta palju olulisi kommentaare ja parandusettepanekuid. Näiteks oli ebapiisavalt põhjendatud rahastamistaotluses pakutud reoveekäitlussüsteemi tehnilise lahenduse valik. AS Narva Vesi nägi ette Sillamäe reovee suunamist Narva reoveepuhastisse, samas pakkusid konsultandid Sillamäe puhasti rekonstrueerimise võimalust. Viimane variant oleks projekti maksumust vähendanud kolme miljoni euro (!) võrra. Esitatud taotluses oli veel teisigi vajakajäämisi, lisaks jõudis see Keskkonnaministeeriumisse liiga hilja – 2000–2006 perioodi Ühtekuuluvusfondi toetused olid juba ära kavandatud. Keskkonnaministeerium tegi AS-ile Narva Vesi ettepaneku korrigeerida taotlust ning esitada see rahastamiseks järgmisesse, s.o 2007–2013 programmiperioodi. Teades seda, et euroraha niipea ei saa ja arvestades süvenevaid probleeme joogivee kvaliteedi osas, oleks pidanud AS Narva Vesi rakendama meetmeid (algatama pilootuuringuid parima lahenduse väljatöötamiseks, investeerima joogivee puhastusseadmetesse) joogivee kvaliteedi parandamiseks. Paraku ei ole seda ei tehtud. Trihalometaanide sisaldus Narva linna veevõrgu vees
Aasta Proovide arv Keskmine sisaldus Minimaalne sisaldus Maksimaalne sisaldus Üle normi (norm 150 mikrogrammi liitris) Proove % 2003 6 102 68 115 0 0 2004 7 132 89 207 2 28 2005 5 143 110 205 4 80 2006 5 168 133 213 2 40 2007 (jaan-veebr) 6 160 138 178 5 83 Allikas: Tartu Ülikooli ekspertarvamus, koostaja Astrid Saava ja Tervisekaitseinspektsioon (Artikkel ilmus 4. septembri Põhjarannikus.) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
