Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Kiirgustegevusega alustav ettevõte vajab kindlasti kiirgustegevusluba. Täpsemalt on kiirgustegevusluba nõudvad tegevused kirjas Kiirgusseaduses (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766544). Näiteks on sellisteks tegevusteks kiirgusallika kasutamine inimeste ja loomade terviseseisundi hindamiseks ja raviks, teadusuuringutel või tööstuses. Ka radioaktiivseid jäätmeid ei tohi käidelda kiirgustegevusloata. Kiirgustegevusloa saamiseks tuleb Keskkonnaministeeriumile esitada kirjalik taotlus, millele on lisatud teave kavandatava kiirgustegevuse, kasutatava seadme ja ruumide kohta, samuti tuleb ära näidata, kuidas tagatakse kiirgusohutus. Täpsemalt on tingimused kirjas Kiirgusseaduse kolmandas peatükis, mis ongi pühendatud kiirgustegevusloa taotlemisele ning selle andmisele või andmisest keeldumisele. Kõik kiirgustegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid leiab ka Kiirguskeskuse kodulehelt aadressilt http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=145. Kiirguskeskus ongi see asutus, mis esitatud dokumentide ja andmete õigsust sisuliselt kontrollib ning vajadusel teeb ka kontrollmõõtmised. Kiirgustegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta teeb keskkonnaminister otsuse 90 päeva jooksul. Kui on tegu loa muutmisega, siis on aega 30 päeva. Tähtaeg võib pikeneda juhul, kui loa taotleja ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente või neis esineb puudusi; samuti juhul, kui loa üle otsustamiseks algatatakse avatud menetlus või otsustatakse läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kui kiirgustegevusluba taotletakse suure ohuga kiirgustegevuse alustamiseks või kavandatakse tegevust, millele Eestis varem pole luba väljastatud, peaks loa taotleja arvestama nii avalikkuse kui ka loa andja suurenenud huviga kavandatava tegevuse vastu – see omakorda võib pikendada loa menetlusprotsessi. Enne uudsele või suure ohuga tegevusele kiirgustegevusloa taotlemist tuleks kaaluda diskussiooni algatamist taotleja ja kohaliku omavalitsuse ning ümberkaudsete elanikega isegi sellisel juhul, kui seadus seda otseselt ei nõua. Selline diskussioon aitaks elanikele selgitada kavandatavat tegevust, et vältida hilisemat vastuseisu. Avalik arutelu aitaks taotlejal kahtluse korral kaaluda kiirgustegevuseks ka teisi asukohti. Kiirgustegevusloa taotleja võib lisaküsimuste korral julgesti pöörduda nii Kiirguskeskuse kui ka Keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialistide poole. (Artikkel ilmus 17. septembri Äripäevas.) |
