Esileht » Valdkonnad » Välisfinantseerimine » Ühtekuuluvusfondi vee- ja reoveeprojektid

Ühtekuuluvusfondist toetatavad vee- ja reoveeprojektid

Veeinfrastruktuuriprojektide rahastamise põhimõtteid tutvustava infopäeva (9.10.2007) materjalid:
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ettekanne Asulareovee puhastamise ja joogivee direktiivi senine rakendamine perioodi 2000-2006 Ühtekuuluvusfondi toel ning veemajanduse infrastruktuuri projektide edasise rahastamise põhimõtted
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Karin Krooni ettekanne  Veekaitse ja -kasutuse korralduse ja rakendamise reguleerimise olulised aspektid EL-is ja Eestis

Ühtekuuluvusfondist toetatavad projektid (lõpetatud)
ÜF veeprojektid seisuga 24.08.2007

Pressiteade: KIK suunab suurima toetuse veemajanduse valdkonda

Veeinfrastruktuuriprojektide rahastamise põhimõtted

Ministeeriumide tegevused projektide kallinemise mõju vähendamiseks ja sellest tulenevate probleemide lahendamisel

Alljärgnev on ülevaade tegevustest, mida on Ühtekuuluvusfondi administratsioon hindade kallinemisega võitlemiseks teinud ning mida kavatsetakse täiendavalt ette võtta nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 raames. Lisaks kavandatavatele tegevustele jätkatakse ka seniste tegevustega.

1. Seni kavandatud ja teostatud tegevused:
1.  Keskkonnaministeerium on suunanud tähelepanu kallinemiste minimeerimisse, tugevdades kontrolli hankedokumentides planeeritud tegevuste üle, nende kooskõlale rahastusotsusega (RO) ja projektitaotlusega ning ka nende tegevuste olulisusele veedirektiivide rakendamise seisukohast.

2.  Eesmärgiga laiendada konkurentsi potentsiaalsete pakkujate arvu suurendamise kaudu (et saaks osaleda ka väiksemad firmad) ja seeläbi saavutada ka madalamaid hankemaksumusi, on suurte ettevalmistavate hangete puhul tehtud toetuse saajale ettepanek jaotada hanked ühe riigihankemenetluse sees väiksemateks osadeks, juhul kui need on iseseisvatena rakendatavad – järgides seejuures riigihangete reegleid ja neist tulenevaid korralduslikke nõudmisi ja piiranguid. See võimaldaks hanke kallinemisel ja lisaraha mitteleidmisel sõlmida lepingu vähemalt ühe osa peale ning tagasi ei peaks lükkama kõiki pakkumisi.

2. Täiendavalt kavandatavad tegevused:
3.  Kuna perioodi 2004-2006 Ühtekuuluvusfondi vahendeid ei ole võimalik projektide vahel ümber tõsta (projektide ärajätmine toob endaga kaasa suured finantskahjud ja vajaminevaid vahendeid ei ole Eesti riigil olemas), siis on ainukeseks lahenduseks RO-des sätestatud füüsiliste indikaatorite vähendamine ehk saavutatava lõpptulemuse muutmine ja võimalik projektide jagamine etappideks.

4.  Mõningate projektiosade jätmine järgmisesse perioodi on keskkonnasektoris veel põhjalikumalt läbi arutamata. Samas on juba selge, et perioodist 2007–2013 veemajandusele planeeritud 7 miljardist kroonist jääb veedirektiivide 100%-liseks täitmiseks väheks, mistõttu selle raha kasutamine eelmisel perioodil heakskiidetud projekti tegemata jäänud osade katmiseks ei ole tervikuna hea lahendus. (Seda lähenemist on otstarbekas kasutada üksikute projektide puhul, kus kallinemine on väga suur, kuid tervikuna ei ole see rakendatav.)

5.  Perioodi 2007-2013 projektide puhul kaalutakse tõsiselt võimalust kallinenud riigihanked tühistada, edastades nõnda ehitusturule signaali, et põhjendamatult kalleid hankeid ei ole plaanis ilmtingimata rahastada. Perioodi 2004-2006 projektide puhul ei ole antud lahendus enamasti võimalik, kuna elluviimise tähtajad lähenevad ja tekib oht, et projekte ei suudeta tähtaegselt ellu viia.[1]

6.  Uue riigihangete seaduse valguses kaalume kasutada paindlikumaid hankemenetlusliike, mille korral on muuhulgas võimalik pakkujatega ka pakkumise hinna osas läbi rääkida.

7.  Lisaks tuleb konkurentsi tõstmiseks tõsiselt kaaluda riigihangetes sätestatud kvalifitseerimistingimuste lihtsustamist ning võimalust teostada projekti läbi mitme järjestikuse etapi (ühe rahastamisotsuse raames), tagades nõnda selgepiirilisemad töödehulgad ja ajaperioodi.

8.  Võimalik on ehitushangete läbiviimisel sätestada kululiikidele maksimaalsed hinnaläved, et minimeerida põhjendamatuid kallinemisi. Selline lähenemine eeldab, et seatavad hinnad on adekvaatsed ja ajakohased ning sellised hinnalaed katavad enamuse tellitavast tööst.

9.  Soovitame toetuse saajatel kasutusele võtta projekti jaoks sobivaimad hankelepingutingimused ja meetodid (nt Kollane FIDIC (Ehitus-töövõtulepingu tingimused ehitus- ja inseneritöödeks tellija poolt ette antud projektlahendi alusel) versus Punane FIDIC (Ehitus-töövõtulepingu tingimused ehitus- ja inseneritöödeks tellija poolt ette antud projektlahendi alusel)). Oluline roll on rakendusasutustel ja –üksustel, kes antud vallas toetuse saajaid rohkem nõustama peavad.