|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse
Siin, nelja aastaajaga maal, pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta. Ja seda nii välis- kui ka kodumaiseid hoobi kasutades. 1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks. Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELiga liitumise ajaks. Enne seda peeti Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi erandite saamiseks. Näiteks taotles Eesti erandit, et mujal ELis range kaitse all olevale hundile, karule, koprale ja ilvesele siin Natura 2000 loodusalasid määrama ei peaks. Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine. Karu küttimiseks erandit saada ei õnnestunud, sest Euroopas tervikuna on karu muutunud väga haruldaseks, mistõttu võib neid küttida ainult neis piirkondades, kus nad on tekitanud kahjustusi. Teisalt taotles Eesti, et loodusdirektiivi lisataks Eestile ainuomased liigid eesti soojumikas ja saaremaa robirohi ning et euroopa naaritsale antaks esmatähtsa liigi staatus. Eesti soov oli ka, et linnudirektiivi lisataks linnuliik kirjuhahk. Kõik need ettepanekud võeti ka arvesse. Eesti Natura 2000 alade nimekiri esitati esmakordselt Euroopa Komisjonile 1. maiks 2004. Selle järgi oli meil 66 Natura 2000 linnuala pindalaga 1 236 808 ha ja 509 Natura 2000 loodusala pindalaga 1 058 981 ha.
Aastatel 2004–2007 moodustati Eestis looduse kaitseks 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendati 115 kaitseala, millele vastavalt oli vaja muuta ka Natura piire. 23. aprillil 2009. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise korralduse. Vastavalt täiendatud korraldusele on Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Ühtlasi hakkavad Natura alade piirid nüüd kattuma looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud alade piiridega. (Vaata Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri)
Seisuga 31. detsember 2008 on Eestis kokku 3442 kaitstavat loodusobjekti, nendest:
Võrreldes 31. detsembri 2007. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused: - 2008. aastal ei kinnitatud ühtki uut kaitse-eeskirja, seetõttu kaitsealade arvus muutusi ei toimunud; - registrisse kanti kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjekt Rahkvälja maastikukaitseala Harjumaal Kose vallas ning Kaks põlist harilikku tamme Tallinna linnas; - 2008. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 548. Mitmete parkide ja puistute piire korrigeeriti ja täpsustati, seetõttu toimus väikene pindalamuutus. Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Kaitsealuste parkide pindala vähenes 72 ha võrra; - püsielupaikade arv kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid automaatseid ringikujulisi kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. 2008. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 949 kaitstava liigi püsielupaika, neist 424 olid ministri määrusega kinnitatud püsielupaigad. 2008. aastal sai endale keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaiga rohe-raunjalg.Vaata täpsemaid andmeid: "Looduskaitse statistiline ülevaade 2007". Looduse kaitsmise hulka kuulub ka kohaliku looduse kaitsmine võõrliikide eest. 2006. aastal ühines Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ühe peamise eesmärgiga – peatada liikide väljasuremine aastaks 2010. Liikide väljasuremise üheks põhjuseks ongi just võõrliikide sissetoomine. Võõrad liigid võivad uues kohas käituda oma kodumaast täiesti erinevalt ning paljudel juhtudel viib see kohalike liikide väljatõrjumiseni. „Heaks” näiteks on siin 1950ndatel Siberist Eestisse toodud suurt kasvu atraktiivne Sosnowski karuputk. Esialgu peeti putke kauniks koduaia ehteks. Tasapisi ilmnesid aga selle võõra liigi negatiivsed küljed. Nimelt on putk niivõrd elujõuline, et võtab kiirelt enda alla ka teda ümbritseva maa-ala, suretades välja seal elutsevad teised liigid. Seetõttu on väga oluline 2004. aastal alanud Sosnowski karuputke riiklik tõrje. Praegu käib pidev andmete kogumine ja kaasajastamine ning iga-aastane suuremate kolooniate tõrje. Eriti teravaks võib see probleem osutuda kliima soojenemisel, kus paljud liigid, kes enne oleks talvel ära külmunud, elavad nüüd edukalt ületalve. Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks. Alates 2009. aastast korraldab poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamisega seotud toetuste maksmist Keskkonnaamet. Keskkonnaministeerium koordineerib kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse-eeskirjade ja liigi tegevuskavade koostamist ja riiklikult kaitstavate loodusobjektide kaitset looduskaitse osakond. Lisaks sellele looduskaitse osakond: Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid ja lepped: Vaata lisaks: |
|
