Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon

KÜSIMUSTIK

Tagamaks võimalikult laiapõhjaline kaasatus ja informatsiooni objektiivsus Eesti Vabariigi nimel  Århusi konventsiooni rakendamise aruande koostamisel, palus Keskkonnaministeerium asjasse puutuvatelt institutsioonidelt infot konventsiooni käsitlevatel teemadel.

Laekunud informatsiooni arvestades töötas Keskkonnaministeerium välja aruande esimese versiooni, mis saadetakse elektrooniliselt infot esitanud organisatsioonidele ning avalikustatakse ministeeriumi kodulehel 13. augustiks. Aruande esimesele versioonile on kõigil huvitatutel seejärel võimalik esitada märkusi, muudatusettepanekuid ja arvamusi kuni 17. septembrini.

_________________________________

1. Üldsuse abistamine ja juhendamine keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade otsustamises osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel (konventsiooni artikkel 3, lg 2). Palun kirjeldage oma institutsiooni praktikat ja kogemust. Kas olete selles osas koolitanud enda või teiste asutuste töötajaid või avalikkust?

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)?

3. Toetus valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VVO, artikkel 3 lg 4).
         1) Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?
         2) Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?
         3) Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?

4. Üldsuse kaasamine rahvusvahelistesse keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse (artikkel 3 lg 7).
         1) Kas VVOde esindajaid on kaasatud rahvusvaheliste ürituste delegatsioonidesse?
         2) Kuidas hindate, kas VVOsid peaks rohkem kaasama ja kas nad oleksid huvitatud
            kaasatud olemisest rahvusvaheliste keskkonna-alaste foorumite töös (konventsioonid,
            mitmepoolsed keskkonna-alased lepingud)? Kui jah, siis kuidas?

5. Oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise keeld (artikkel 3 lg 8). Kas Teil on informatsiooni juhtumitest, kus seda keeldu on rikutud (nt nõutud VVOdelt sisse nende tegevuse tõttu tekkinud menetluslike viivituste tõttu tekkinud kahju vms)?

6. Teabenõuete esitamine ja vastamine (artikkel 4).
         1) Kui palju teabenõudeid keskmiselt aasta jooksul Teie institutsioonis menetletakse,
             palju on keeldumisi?
         2) Kas teabenõudele vastamise eest on nõutud tasu?
         3) Millised on peamised probleemid teabenõuetega seoses?

7. Keskkonnainfo olemasolu ja kvaliteet (artikkel 5 lg 1). 
         1) Palun kirjeldage oma institutsioonis kogutavat ja säilitatavat keskkonda puudutavat
             informatsiooni, suhteid teiste asutustega info vahetamisel ja info
             edastamise korraldust, info kvaliteedi tagamise mehhanisme, info kogumise
             intervalle (sh kas on reaalajas info kogumist ja edastamist).
         2) Kas olemasolevate andmete kohta on koostatud metaandmeid ja vastavaid
             andmebaase?
         3) Kas Teie institutsioonil on info edastamisel (eri)kohustusi inimese tervisele avalduva ohu
             ilmnemisel (ja selle järgselt)?

8. Keskkonnainfo levitamine (artikkel 5 lõiked 4 – 8).
         1) Kas Teie institutsioon on koostanud keskkonna-alast informatsiooni sisaldavaid
             ülevaateid, aruandeid, trükiseid, analüüse jmt?
         2) Kas need on tehtud avalikkusele kättesaadavaks?

9. Üldsuse kaasamine olulise keskkonnamõjuga tegevuste lubamise otsustamisse, eelkõige keskkonna saastamiseks, kasutamiseks või muul viisil mõjutamiseks (nt ehitustegevus) vajalike lubade väljastamise menetlusse (artikkel 6).
         1) Millistes Teie valdkonnaga seotud menetlustes kaasatakse üldsust ja kas see on
             piisav, eesmärgipärane ja otstarbekas ning kas muudel tegevustel ei ole
             potentsiaalselt olulist keskkonnamõju?
         2) Kas kaasatavate isikute ring on kuidagi piiratud (teatud kriteeriumid, kellel on
             õigus esitada ettepanekuid ja märkusi)?
         3) Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on
             piisav, osalemisele ärgitav ja otstarbekas?
         4) Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?
        5) Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on
            veel lahtine ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute
            esitajatele vastatakse)?

10. Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide, strateegiate jms koostamisel (artikkel 7).
         1) Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid,
             mille koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?
         2) Milline on olnud kaasamise mõju?

11. Üldsuse osalemine õigusaktide väljatöötamisel (artikkel 8). Milline on olnud Teie institutsiooni praktika ja kogemus üldsuse kaasamisel õigusaktide väljatöötamisse? Milline on olnud kaasamise mõju?

12. Õigus pöörduda kohtusse (artikkel 9).
         1) Milline on Teie hinnang sellele, kuidas Eesti kohtud on kohaldanud otse
             Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitseliste 
            VVOde kaebeõigust ja kas see kaebeõigus vajaks Teie hinnangul riigisiseses
             õiguses sätestamist? 
         2) Kas riigisiseselt peaks sätestama kaebeõigust omavate VVOde kriteeriumid?
         3) Kas haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus on Teie arvates
             otstarbekas ja efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes?
         4) Kui palju on Teie institutsioonis menetletud vaideid ja puututud
             kokku halduskohtumenetlusega?
         5) Kas avalikkuselt laekunud kaebuse või taotluse alusel on Teie institutsioonis
             algatatud menetlusi (teenistuslik järelevalve, distsiplinaarmenetlus,
             väärteomenetlus, kriminaalmenetlus)?
         6) Kas avalikkusel on oma õiguste kaitsmiseks kohtus rahalisi või muid takistusi?

Palun esitage mistahes muu info, mis võiks olla asjakohane (sh märkused, ettepanekud, kommentaarid)