Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped

Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega tegelevad konventsioonid

New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll

Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peaks saavutama ajavahemikus, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusele, tagaks toiduainete tootmise ja võimaldaks majandusliku arengu jätkumist säästlikul viisil.

Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.

Lisainfo:
www.unfccc.de/

Viini (1985) konventsioon osoonikihi kaitse ja Montreali (1987) protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainete kohta

Raamkonventsioon loob aluse edasisele konkreetsemale koostööle ja selle eesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest.

Koostöö põhisuundadeks on:
- teaduslik uurimine ja seire
- seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö
- info vahetamine jm

Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile.

Lisainfo:
www.ciesin.org/TG/PI/POLICY/montpro.html


Selle konventsiooni raames on jõustunud järmised protokollid:

Osoonokihti kahandavate ainete Montreali protokolli täiendatud ja parandatud variant Londonis, 29. juuni 1990 ja Kophenaagenis, 25. november 1992 (rat. 27. jaanuar 1999, jõustus 11. juuli 1999;RT II 1999,3,15).

Genfi (1979) piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid

Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete õhkuheite piiramist. Protokollides on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -protseduurides ning väävli, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, püsivate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide heitmete vähendamises.

Lisainfo:
www.unece.org/env/lrtap/


Selle konventsiooni raames on jõustunud järmised protokollid:

1. Helsinki (1985). Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll väävli heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise kohta (rat. 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25).
2. Sofia (1988). Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll lämmastikoksiidide heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta (rat. 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25).
3. Genf (1991). Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta (rat. 19. jaanuar 2000, jõustus 05. juuni 2000;RT II 2000,4,25).
4. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokoll (vv - 06.12.2000, jõustus - 13.01.2001; RT II 2001, 1, 2)
5. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokoll (vastu võetud 16.03.2005, jõustus 17.04.2005; RT II 2005, 11,29)
6. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokoll (vastu võetud - 18.01.2006, jõustus 20.02.2006, RT II 2006, 4,8)


Genfi (1979) piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid. Selle konventsiooni raames on jõustunud järgmised protokollid:

Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokoll (vastu võetud - 18.01.2006, jõustus 20.02.2006, RT II 2006, 4,8)